Aastaaruannete esitamiseni on jäänud veel aega. Vaatame üle, millised on tavalised vead aruannete koostamisel.

RTJ 1 “Raamatupidamise aastaaruande koostamise üldpõhimõtted” punktis 36 on sätestatud, et aruande koostamisel peab juhtkond hindama ettevõtte jätkusuutlikust vähemalt 12-kuulises perspektiivis, alates aruandekuupäevast. Juhul kui tegevuse jätkuvuses esineb ebakindlus, tuleb seda põhjustavad asjaolud aruande lisades avalikustada.

Raamatupidamise Toimkond avaldas selgitused, kuidas peaks arvestama koroonaviiruse ja eriolukorra mõjusid raamatupidamise aastaaruande koostamisel.

Koroonaviirusest põhjustatud kriis on langenud täpselt majandusaastaaruannete koostamise kõrgajale. Esimesed signaalid koroonaviiruse levimisest jõudsid meieni 2019. aasta lõpus. Viirus ise jõudis Eestisse märtsis 2020 ehk peale 31.12.2019 bilansipäeva ja selle mõju on enamikule ettevõtetele oluline. Tekib  küsimus, kas ja kuidas kajastada koroonaviirusega seotud asjaolusid raamatupidamise aastaaruandes?

Reservkapitali on kohustuslik korteriühistutele näidata aastaaruandes. Meie ühistu raamatupidaja ei ole varem reservkapitali näidanud. Vabad vahendid, mis on arvestusest remondifondi ja selle arvelt tehtud kulutuste vahel, on näidatud bilansis eelmiste perioodide akumuleeritud tulemina ning sellest on lahutatud antud aasta tulem ja liidetud osakapital, mis on korteriomanike poolt ühistu arvele tasutud selle moodustamise alguses, mis kokku moodustab netovara.

Nüüd on vaja näidata reservkapitali jääki. Kuidas seda kajastada aastaaruandes ja milliseid aruandeid see puudutab? Ma saan aru, et üldkoosolek peab reservkapitali suuruse enne kinnitama.  Kas selle reservkapitali suuruse võrra on loogiline vähendada eelmiste...