"Eelnõu eesmärk on selge: muuta kriminaalmenetlus võimalikult lihtsaks ja kiireks, samal ajal kahjustamata menetluse eesmärke, ühiskonna ootusi ja menetluses osalevate inimeste õigusi. Just bürokraatiat vältides ja infoühiskonna eeliseid ära kasutades saame kriminaalmenetlust kiirendada," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu ministeeriumi pressiesindaja vahendusel.

"Kriminaalmenetluse seadustiku muudatustega on aja jooksul lahendatud üksikuid probleeme ja reageeritud Euroopa Liidu õigusest tulenevatele vajadustele ning see on paratamatult muutnud seaduse teksti hüplikuks ja kohati ebasüsteemseks. Rääkimata sellest, et viimase dekaadi jooksul on muutunud infotehnoloogilised võimalused, mida tänane seadus oluliselt ei arvesta," sõnas minister.

"„Plaan on täielikult üle minna digitaalsele menetlusele ning sealjuures arendada ja menetlejatele välja töötada elektroonilisi tööriistu, mis järgivad tänapäeva andmetöötluse põhimõtteid," ütles Reinsalu ja lisas, et eelnõu on näol tegemist revisjoni esimese etapiga, mida ekspertkomisjon mitu aastat ette valmistas.

Eelnõuga kõrvaldatakse nõuded, mis kohustavad praegu menetlejaid tegema tõendite vormistamisel topelttööd. Näiteks kui tõend on juba elektroonses vormis, heli- või videosalvestusena, ei peaks selle sisu eraldi protokollis ümber kirjutama. Reinsalu märkis, et tänapäeval saab menetluse kulu ja aega kokku hoida ka videoülekuulamiste ja eemalt antud ütlustega.

Mahukama muudatusena kavandatakse oluliselt avardada vahistamise kõrval alternatiivsete tõkendite valikut, et paremini tagada inimeste põhiõigusi, kaitsta kannatanuid ning vähendada kinnipidamisasutuste koormust.

Ühelt poolt muudetakse tõkendite regulatsioon paindlikumaks. Näiteks võib samaaegselt kohaldada mitut tõkendit, nagu näiteks suhtluspiirang ja liikumispiirang või näha ette vaba tõkend, näiteks nt alaealiste puhul kohustus olla õhtuti kodus, et inimest hoida teatud teo toimepanemisest.

Teisalt pakutakse välja ka mitu uudset tõkendiliiki, näiteks liikumispiirang (koduarest, kohustus mitte viibida teatud kohas või kellegi läheduses, mitte lahkuda Eestist või Schengenist ilma loata), suhtluspiirang ja tegutsemiskohustus (teavitada menetlejat elukohamuutusest, kontrollida elektroonilisi sidevahendeid jne). Samuti täpsustatakse ajutise lähenemiskeelu regulatsiooni, võimaldatakse kohaldada elektroonilist valvet iseseisva tõkendinina ning pakutakse välja tõkendiliigid juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse vältimise takistamiseks.

Lisaks lihtsustatakse kohtu võimalusi korraldada kriminaalmenetluses oma tööd, kaotatakse kriminaalmenetluse seadustikust terminid "eeluurimiskohtunik" ja "täitmiskohtunik". See, kellele need ülesanded kohtus antakse, on kohtu enesekorralduse küsimus. Lihtmenetluses arutab edaspidi ringkonnakohus asju ainuisikuliselt tänase kolme kohtuniku asemel. Ühtlasi kaotatakse piirang jälituslube andvate kohtunike arvule.

Laiendatakse ka menetleja võimalusi kriminaalmenetlust mitte alustada või see lõpetada olukordades, kus avalik huvi puudub. Eelnõu on läbivalt kantud ideest, et teatud juhtudel on mõistlik ja põhjendatud asi lahendada ilma nii represseeriva tagajärjeta nagu seda on kriminaalkaristus. Selle eesmärgi saavutamiseks on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada oportuniteediprintsiibi alusel või jätta menetlus alustamata menetluseelse lepituse abil. Samuti on võimalus kriminaalmenetlus alustamata jätta juhul kui teise astme kuriteo aegumistähtaja saabumiseni on jäänud alla kuue kuu.

Kriminaalmenetluse revisjoni eelnõu valmistas ette töörühm, mida juhtis Tartu Ülikooli kriminoloogia professor Jaan Ginter. Töörühma kuulusid ka õigusteadlased Anneli Soo, Andreas Kangur ja Margus Kurm ning vandeadvokaadid Martin Hirvoja ja Jaanus Tehver.