Esmaspäev, 19 November 2018 10:19

19 liitu Riigikogule: olmejäätmete probleeme ei tohi lahendada kõhutunde pealt

Organisatsioonid pöördusid Riigikogu keskkonnakomisjoni poole seoses keskkonnaministeeriumi ettepanekuga, mille kohaselt tuleb edaspidi iga eramaja, korteriühistu ja juriidilise isiku juures pakendijäätmeid koguda eraldi konteinerisse. Pakendiettevõtjad ning Korteriühistute Liit ei toeta ettepanekut. Ülevaate organisatsioonide ühispöördumisest annab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Ministeeriumi ettepanek muudab täna toimivat süsteemi, kuid eirab probleemi

Ühispöördumisega liitunud organisatsioonid leiavad, et ministeeriumi ettepanek ei ole kõige mõistlikum ja kuluefektiivsem lahendus olmejäätmete ringlussevõtu suurendamiseks ja seda järgmistel põhjustel.

  • Eesti jäätmevaldkonna kõige suuremad murekohad ei ole seotud pakendijäätmetega, vaid olmejäätmete ringlussevõtuga. Kui pakendijäätmete ringlussevõtu määr on Eestis üle 60%, siis olmejäätmete puhul on see vaid umbes 30%. Pealegi ei avalda keskkonnaministeeriumi ettepanek mingit mõju rohkem kui kahele kolmandikule olmejäätmetele, sest pakendijäätmed moodustavad olmejäätmetest vähem kui kolmandiku. Seega ei aita ettepanek tagada ka 50% olmejäätmete ringlussevõtu nõuet.
  • Olmejäätmete ja pakendijäätmetega seotud muudatused mõjutavad otseselt sadu tuhandeid inimesi ja tuhandeid ettevõtteid ning muudatusega kaasnev mõju võib ulatuda miljonitesse eurodesse. Seetõttu tuleb enne muudatuste tegemist kaaluda erinevaid alternatiive ning hinnata nende mõjusid, et leida ühiskonna jaoks sobivaim lahendus. Kahjuks ei ole keskkonnaministeerium pidanud vajalikuks analüüsida muudatusettepanekuga kaasnevaid mõjusid, ei ole analüüsinud alternatiive ning ei ole kaasanud jäätmevaldkonna osalisi ettepaneku väljatöötamisse.
  • Ühispöördumisega liitunud organisatsioonid soovitavad olmejäätmete ringlussevõtu suurendamiseks tõsta inimeste teadlikkust ning kaaluda biojäätmete eraldamist olmejäätmetest. Kui biojäätmed ei satu enam olmejäätmete konteinerisse ning ei määri teisi olmejäätmeid (nt pakendijäätmeid), siis on hiljem võimalik olmejäätmeid edukamalt sorteerida ning ringlusse võtta. Peale selle tuleb analüüsida ka muid regulatiivseid ja mitteregulatiivseid lahendusi (nt avaliku pakendikonteinerite võrgustiku tihendamine, teatud piirkondades pakendijäätmete kogumine jäätmete tekkekohas jne), et leida ühiskonna jaoks sobivaim lahendus.

Eeltoodud põhjustel tegid 19 organisatsiooni keskkonnakomisjonile ettepaneku jätta keskkonnaministeeriumi ettepanek jäätmeseaduse eelnõusse lisamata. Lisaks soovitasime ministeeriumil luua laiapõhjaline töögrupp, et koos jäätmevaldkonna pooltega otsida Eesti jaoks kõige sobivam lahendus olmejäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtu suurendamiseks.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes