Raamatust sai esimene trükitöö kahekordse kirjendamise meetodist, kus kirjeldati suuremat osa arvestustsüklist selle protsessi tänapäevases arusaamas. Kuigi kahekordset kirjendamist tunti ka juba enne Paciolit, raius just see raamat selle meetodi kui suurepärase vahendi majandustulemuste arvutamiseks kivisse.

Kuigi 10. novembrit tähistatakse kui rahvusvahelist raamatupidajate päev, on paljudel riikidel ka omad tavad – nt Ameerika Ühendriikides, kus umbes 1 100 000 raamatupidajaid (0,38% kogu USA elanikkonnast), ei olegi kindlat päeva välja kujunenud, kuid paljud tähistavad raamatupidaja päeva just 10. novembril. USA-s on ameti tulevik helge – Tööstatistika Amet ennustab järgmise kolme aasta jooksul raamatupidajate arvu kasvamist tervelt 16% võrra. Kanadas seevastu on just 10. november päev, mil raamatupidajad levitavad oma ameti kohta sõna – nad käivad rääkimas koolides, ülikoolides ja mujal, et raamatupidaja töö ei ole ainult kuiv arvutamine, vaid hoopis väljakutseid pakkuv. Bangladeshis esitavad ettevõtted 10. novembril oma majandusaasta aruanded, et seejärel anda oma raamatupidajatele pidutsemiseks vaba aega. Eriline koht on aga Singapur – just seal tähistasid raamatupidajad oma päeva esimest korda 2012. aastal. Mis teeb selle eriliseks? Rohkem kui 2000 raamatupidajat püstitasid uue rahvusliku rekordi pikima visiitkaartide jada kokkupanemises. Jaapanis on kaks olulist päeva – 31. oktoober ja 10. november. Just neil päevadel 40 aastat tagasi avaldati kaks teedrajavat artiklit Jaapani raamatupidamisarvestuse kujunemise kohta.

Luca Pacioli raamatu ilmumisest on möödunud üle viie sajandi ja kuigi raamatupidamiarvestus pole sisuliselt muutunud, on raamatupidaja eriala jätkuvalt raske – see nõuab visadust, hoolt ja pidevat enesetäiendamist. Viimase paari aasta jooksul on toimunud mitmeid muudatusi: 2010 oli elektroonilise aruandluse aasta, 2011-2012 tulid uued Raamatupidamise Toimkonna juhendid... Ja kuulda on, et aasta 2016 ja Euroopa raamatupidamisdirektiiv toovad kaasa uued nõuded finantsaruandluse koostamiseks.

Paberaruannete asemel on tulnud e-aruandlus.

Aga kas raamatupidajate igapäev on läinud kergemaks?

Mida toob tulevik?

Nende küsimustega pöördus Raamatupidamisuudised oma alaliste autorite poole.

Tulevikust räägivad Eesti Audiitorkogu president Kaido Vetevoog, vandeaudiitorid Vadim Dontševski ja Maire Otsus-Carpenter ja teised lugejate poolt armastatud autorid.

• Kaido Vetevoog, Eesti Audiitorkogu president:

Nii nüüd kui ka tulevikus on raamatupidajana toimetulekuks oluline hoida oma teadmisi ja oskuseid kõrgel tasemel. Rutiinse töö osakaal väheneb pidevalt ning järjest rohkem vajatakse andmesisestajate asemel analüüsi ja mõtlemisoskusega tarku raamatupidajaid. Kui vaadata, mida ootavad juhid ja kuhu suunatakse finantsaruande arengut – joonistub välja selge soov saada seostatud infot ning järeldusi. Finantsaruannete koostamise protsess on suuresti automatiseeritud ja see trend on jätkuv. Tehnoloogia juba praegu võimaldab vältida algandmete ühest tarkvarast teise sisestamise tööd ning aruannete (maksudeklaratsioonid, peamised finantsaruanded) koostamine ja esitamine võib toimuda täiesti ilma inimese sekkumiseta. Seetõttu on raamatupidajale ääretult oluline oma arvutioskuse arendamine, sest sellest sõltub kuivõrd ta suudab kaasas käia tema käsutuses olevate töövahendite arenguga. Arvestusvaldkond saab olema juba lähimas tulevikus veelgi rohkem teadmistel põhinev. Sellest tulenevalt ka soov raamatupidajate päeva puhul: leidke aega iseendasse investeerimiseks – nii läbi raamatupidamise valdkonnas toimuvate muutustega kursis olemise kui pideva erialase täiendamise!

• Vadim Dontševski, vandeaudiitor:

Raamatupidaja tööpäev on täis suuremaid ja väiksemaid ülesandeid, pakilisi asjaajamisi ja suhtlemist tööandja, kolleegide ja teiste ettevõtetega. Arvan, et tulevikus raamatupidajate roll ei vähene, seda enam, et raamatupidamisstandardite ja aruannete pidev muutmine ei jäta neile lõõgastumiseks ja „vanadele loorberitele“ puhkama jäämiseks aega. Aastatega väheneb ka raamatupidajate nn rutiinne töö aruannetega ja neile jääb rohkem aega, et tegeleda ka huvitavamate ülesannetega. Ei ole kahtlustki, et raamatupidaja roll nõuandjana oli, on ja jääb ühe eduka ettevõtte osaks. Edu teile, kallid raamatupidajad!

• Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor:

E-aruandlus ja oodatav aruandluse vähenemine võib küll raamatupidaja aega veidi kokku hoida, kuid raamatupidamist see palju lihtsamaks ei tee. Järjest keerulisemaks muutuvad majandustehingud tuleb ikkagi õigesti ja õiglaselt kajastada, tuleb tunda maksuseadusi, olla kursis tööõigusega jne, jne. Ning tulevik toob järjest uut ja huvitavat - olgu need siis digiarved, ülepiiriline maksustamine või midagi muud. Tuleviku raamatupidaja peab olema uuendustele avatud, laia silmaringiga ning ennast pidevalt täiendama. Selleks edu ja jõudu!

• Darja Roos, vandeaudiitor:

Raamatupidaja roll muutub ajas. Varem koosnes raamatupidajate töö peamiselt dokumentide lisamisest raamatupidamistarkvarasse ja aruannete tüüpvormide täitmisest. Tulevikus on need ülesanded automatiseeritud ja raamatupidaja rolliks on hoopis majandussuundade jälgimine, et anda juhatusele piisavalt õigeaegset finantsteavet. Arvestades pidevat infotulva, seadusemuudatusi, majanduse globaliseerumist, tehnoloogia kiiret arengut, peab üks pädev raamatupidaja pidevalt täiendama oma oskusi, õppima uusi asju ja kohanema kiiresti muutuvas ühiskonnas. Kannatlikku meelt selles keerulises olukorras!

• Marina Lillo, vandeaudiitor:

Elektrooniline aruandlus on tõesti lihtsustanud majandusaasta aruande esitamist. Raamatupidaja ei pea enam andmeid ja arve ükshaaval sisestama, vaid seda kõike teeb tema eest programm juba automaatselt. E-aruandlus lihtsustas nii raamatupidajate kui ka audiitorite tööd. Mis puudutab tulevikku ja uut raamatupidamisdirektiivi, siis see peaks veelgi hõlbustama mikro- ja väikeettevõtete raamatupidajate elu, kuna kohustuslikke aruandeid tuleks veelgi vähem esitada. Kallid raamatupidajad, vaadake tulevikku optimistlikult!