20.02.2018 Teisipäev

Peibutavad virtuaalvääringud

Finantsinspektsioonile laekub järjest rohkem päringuid bitcoin’i või plokiahela tehnoloogia kohta, samuti äriplaani kirjeldusi, kuidas nimetatud vääringuid/tehnoloogiat plaanitakse kasutada. Sellise suundumuse võimalikkuse on eelkõige tinginud infotehnoloogia areng, tänu sellele on võimalik jõuda lihtsal viisil suure hulga inimesteni. Näiteks Eestis kasutab internetti 88,1% täiskasvanud elanikkonnast, kusjuures 98% noortest kasutab internetti iga päev. Kõik nad on potentsiaalsed investorid või tarbijad. Virtuaalvääringud põhinevad tehnoloogial, mis on lihtsasti kättesaadav, millest on loodud kujutlus, et see on turvaline. Virtuaalvääringuid on võimalik luua, skaleerida ja internetis levitada, kordagi päriselt inimesega kohtumata. Tegu on virtuaalmaailmaga, milles on võimalik teavet ehk vääringut kiiresti liigutada, seejuures üle riigipiiride ja sageli varjatult või anonüümselt.
Kristjan-Erik Suurväli, turujärelevalve ja sunni divisjoni juht; Triin Muuk-Adrat, järelevalvespetsialist
Kristjan-Erik Suurväli, turujärelevalve ja sunni divisjoni juht; Triin Muuk-Adrat, järelevalvespetsialist Foto: Finantsinspektsioon

Sissejuhatus virtuaalvääringute maailma

Kirjeldades virtuaalvääringu tehnoloogiat, tahtmata seejuures liiga süvitsi minna, on siiski kasulik teha selgeks mõned põhimõisted.

Virtuaalvääring plokiahelas on mingi konkreetse väärtuse digitaalne esitlus, mida ei ole emiteerinud selleks õigust omav keskpank, krediidiasutus ega e-raha asutus, kuid mida mõnel juhul võib kasutada alternatiivse maksevahendina, arvestusühiku või väärtuse kogumise vahendina. Virtuaalvääringut ei taga ükski institutsioon, vaid seda hoiab elus hajutatud plokiahela süsteem paljude arvutite kaudu, ning selle ainus hinnakujunemise mehhanism on nõudluse ja pakkumise vahekorda peegeldav järelturg. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse kohaselt on virtuaalvääring digitaalsel kujul esitatud väärtus, mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida füüsilised või juriidilised isikud aktsepteerivad maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend ega rahaline vahend (vt mõiste selgitust täpsemalt seaduse § 3 p 9).

Täismahus artiklit saate lugeda ajakirja Raamatupidamisuudised selle aasta esimesest, äsja ilmunud numbrist.

Kui Te pole veel jõudnud Raamatupidamisuudiseid tellida, saate seda teha SIIT.