Viimasel ajal on palju räägitud korterite üürituru korrastamise ja üürimisega seotud maksupettuste tõkestamise vajadusest. Erinevad huvirühmad on välja pakkunud lahendusi, mis valdavalt põhinevad õigusaktide leebemaks muutmisel – näiteks osalise tulumaksuvabastuse kehtestamise kaudu. Autori arvates on korterite üürimisega seotud maksupettuste toimepanemise peamiseks põhjuseks üürileandjate vähene teadlikkus oma maksukoormuse planeerimise seaduslikest viisidest.
Artikli eesmärk on anda lühiülevaade korteri üürileandmisega seotud tulumaksukohustusest ja füüsilisest isikust korteriomaniku võimalusest usaldusühingu kaudu oma maksukoormust seaduslikul viisil planeerida selle vähendamise või edasilükkamise näol.
Tänapäeva maksuõigus pakub maksumaksjale suurel hulgal seadusliku planeerimise võimalusi mitmesuguste maksusoodustuste ja muude sääraste hüvedena. Maksude seaduslik planeerimine ei kujuta endast maksudest kõrvalehoidmist või maksupettust ning ei ole maksumaksjale etteheidetav. Niisugust seisukohta on väljendanud ka Riigikohus selgitades, et maksukohustuslane võib teha valikuid, mis on ajendatud maksukulude kokkuhoiu kavatsusest ning puudub kohustus tegeleda äritegevusega selliselt, et riigi maksutulu oleks võimalikult suur (Riigikohtu Halduskolleegiumi lahendid 3‑3‑1‑23‑09, 3‑3‑1‑15‑11, 3‑3‑1‑79‑11). Õiguspärase maksuplaneerimisega on tegemist seni, kuni maksukohustuslase tehingu vorm vastab selle tegelikule majanduslikule sisule ja järgitakse maksuseadusi (Riigikohtu Halduskolleegiumi lahendid 3‑3‑1‑23‑09, 3‑3‑1‑15‑11, 3‑3‑1‑79‑11).
Korteri üüritulu maksustamine
Füüsilisest isikust üürileandja puhul maksustatakse tema teenitud üüritulu 20 %-lise tulumaksuga. Samas puudub füüsilisest isikust üürileandjal võimalus teha teenitud üüritulust mahaarvamisi – näiteks remondi- või sisustuskuludelt.
Näide 1
Füüsilisest isikust üürileandja teenib aastas üüritulu kokku 2400 eurot ja samas kulutab korteri tavapärasele vajalikule remondile ning kasutuskõlbmatuks muutunud sisustuse asendamisele kokku 400 eurot.
Üürileandjal tekib lisaks remondikulule ka kohustus tasuda tulumaksu summas 480 eurot ning üürileandjale jääb kätte: 1520 eurot = 2400 – 480 – 400.
Korteri üüritulu maksustamisest ning füüsilisest isikust korteriomaniku võimalustest maksukoormuse planeerimisel loe lähemalt Raamatupidamisuudised nr 3, 2015 paberajakirjast. Need, kes ei ole jõudnud veel ajakirja tellida, saavad seda teha siit.
