18.11.2016 Reede

Kvaliteetne inventuur maandab riske

Iga-aastaste inventuuride tegemine on kohustus, mis paljudes ettevõtetes on sõna otseses mõttes jäetud raamatupidaja vastutusele. See ülesanne ei ole aga lihtne, eriti kui seda teha õigusaktidest tulenevate nõuete kohaselt.

 Andres Soosalu, audiitor, Laile Kaasik, vandeaudiitor, partner
Andres Soosalu, audiitor, Laile Kaasik, vandeaudiitor, partner Foto: BDO Eesti

Inventuuri tegemise nõuded on kirjas raamatupidamise seaduses, riigi raamatupidamise üldeeskirjas ja avaliku sektori üksuste sisemistes regulatsioonides (raamatupidamise sise-eeskiri, valitsemisala raamatupidamise sise-eeskiri, muud sisemised korrad jne).

Raamatupidamise seaduse § 11 lg 1 ütleb üksnes seda, et raamatupidamise sise-eeskirjas tuleb reguleerida varade inventeerimist. Seega ei kehti erasektori inventuuride tegemise kohta ühtsed põhimõtted, küll aga on need olemas avaliku sektori jaoks, ja neid võib rakendada ka erasektori ettevõtetes.

Inventuur vähemalt kord aastas

Riigi raamatupidamise üldeeskiri sätestab avaliku sektori kohta konkreetselt, et vähemalt kord aastas viiakse läbi kõigi oluliste varade ja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur).

Erinevalt erasektorist, mille kohta ei ole kirjas ajalist määratlust, on avaliku sektori jaoks selgelt sõnastatud, et aastainventuuri hajutamiseks korraldatakse neid kas aruandeaasta lõpus või kuni kaks kuud enne aastaaruande lõppu varagruppide kaupa.

Seejuures tuleb aga meeles pidada, et mida kaugemale bilansipäevast inventuur nihkub, seda suurem on risk, et inventuuri elluviimise ja bilansipäeva vahelisel perioodil läheb midagi valesti ja bilansis satuvad põhivarade reale vead.

Käsitleme põhjalikult põhivara ja ning nõuete ja kohustuste inventuuri varsti ilmuvas ajakirjas Raamatupidamisuudised nr 7, 2016. Tuletame meelde, et paketi „Raamatupidamisuudised" saab praegu tulevaks aastaks tellida soodushinnaga. Jõulueelse kampaania kohta leiab täpsemat infot aadressilt http://rup.ee/tellimine