Kuldkogu

Documentide näidised

Arhiiv

Online-
konsultatsioonid

Arvete koostaja

Arvete koostaja

Rahandusministeerium soovib karmistada finantssektori väärteokaristusi

Rahandusministeerium plaanib Euroopa Liidu õiguse tõttu oluliselt karmistada finantssektoris tegutsevate ettevõtjate rikkumiste eest määratavaid trahve.

„Tänapäeva ühiskonna heaolu sõltub olulisel määral finantssektoris tegutsevate ettevõtjate pakutavatest teenustest ja finantsturgude usaldusväärsusest,” ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Siiri Suutre.

Ta märkis, et äärmuslikumatel juhtudel võivad finantsvaldkonna rikkumised näiteks mõjutada kogu riigi majandust, mistõttu peavad karistused olema heidutavad. Kehtivad rahatrahvide ülemmäärad on juba aastaid ajale jalgu jäänud ega taga vajalikul määral rikkumiste ärahoidmist.

Praegu näeb karistusseadustik üldjuhul ette, et juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi summas 400 000 eurot. Riigikogu menetluses olev karistusseadustiku muutmise eelnõu näeks aga ette uue võimaluse kohaldada kõrgema ülemmääraga rahatrahve, kui see on vajalik rahvusvahelise, sealhulgas näiteks Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Nii võiks kõrgendatud määraga trahv ulatuda kuni 20 miljoni euroni.

Selle kõrval on rahandusministeerium valmis saanud eelnõu finantssektorit puudutavate väärteokaristuste kohta, mis on esitatud valitsuse istungile ning tuleb peagi ilmselt arutlusele. See näeb ette süsteemi, millega saab senisest kõrgemaid rahalisi karistusi määrata krediidiasutustele, fondivalitsejatele, investeerimisühingutele, Eesti väärtpaberite registripidajale, kindlustusandjatele ja -vahendajatele.

Üldjuhul näevad EL-i õigusaktid juriidilisele isikule ette karistuse fikseeritud summas kuni 5 miljonit eurot. Alternatiivselt on trahviks võimalik määrata kuni 10 protsenti juriidilise isiku käibest või võtta aluseks kahe- kuni kolmekordne rikkumise tulemusel teenitud kasu või kahju, kui seda on võimalik kindlaks teha, rääkis rahandusministeeriumi pressiesindaja Suutre.

Üksikutel juhtudel näeb EL-i õigus ette aga ka sellest veel suuremaid karistusi. Näiteks näeb eelnõu ette emitendile, kes rikub teabe esitamise kohustust, mis on seotud hääleõiguse või kapitali suuruse muudatustega, kuni 10 miljoni suuruse rahatrahvi.

EL-i määruse (mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist ja väärtpaberite keskdepositooriume) nõuete rikkumise eest nähakse ette isegi kuni 20 miljoni suurune rahatrahv, lisas ministeeriumi pressiesindaja.

Niinimetatud kiirlaenuandjate ja -vahendajate väärtegude suhtes tõstetakse rahatrahvimäära kuni 400 000 euroni. Tarbijakaitseseaduses ja reklaamiseaduses sätestatud nõuete rikkumise eest on finantsasutustele aga ette nähtud rahatrahv kuni 400 000 eurot senise 32 000 euro asemel.

Erandiks on siin investeerimisriskiga elukindlustuslepingu reklaami nõuete rikkumine, kus kindlustustoodete turustusdirektiiv näeb ette samuti kõrgema karistuse: füüsilisele isikule fikseeritud määras kuni 700 000 ja juriidilisele isikule kuni 5 miljonit eurot, millele lisanduvad alternatiivsed rahatrahvi määramise alused.

 

N3 2018   N2 2018   N1 2018   N6 2017   N5 2017   N4 2017   N3 2017   N2 2017   N1 2017   N6 2016   N5 2016   N4 2016   N3 2016   N2 2016   N1 2016   N6 2015   N5 2015   N4 2015   N3 2015   N2 2015   N1 2015   N6 2014   N5 2014   N4 2014   N3 2014   N2 2014   N1 2014   N6 2013   N5 2013   N4 2013   N3 2013   N2 2013   N1 2013   N3 2012   N2 2012   N1 2012  
03-2018-est    02-2018-est    06-2017-est    06-2017-est    05-2017-est    03-2017-est    03-2017-est    02-2017-est    01-2017-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    03-2016-est    02-2016-est    01-2016-est    06-2015-est    05-2015-est    04-2015-est    03-2015-est    02-2015-est    01-2015-est    06-2014-est    05-2014-est    04-2014-est    03-2014-est    02-2014-est    01-2014-est    04-2013-est    04-2013-est    04-2013-est    03-2013-est    02-2013-est    01-2013-est    03-2012-est    02-2012-est    01-2012-est