Meistri eri

Tööandjale esitatav nõue maksta keskmist töötasu

2024-04-26T09:44:28+03:00

Lisaks konkreetse töösuhte raames tekkinud kohustusele maksta töötajale keskmist töötasu võib tööandjale tulla kohustus või vajadus maksta töötajale kindlaksmääratud tasu.

Sellisel juhul ei ole tööandjal endal vajalik välja arvutada keskmist töötasu, vaid ta peab tagama ettenähtud töötasu maksmise.

Milline on sellise töötasu suurus, ei sõltu tööandjast, vaid nõude kehtestanud poolest. See võib olla reguleeritud valdkonnas makstava tasu suurusega, Eesti keskmise brutopalgaga vms.

Vastavad kohustused võivad tööandjale tulla seadusest, näiteks välismaalaste seadusest, kui tööandja kasutab võõrtööjõudu, aga ka konkreetsest lepingust või hankedokumentidest.

Olgu mainitud, et ka olukorras, kus tööandja ei suuda tõendada töötajaga tehtud töötasu kokkulepet ja pooltel tekib sellekohane vaidlus, leitakse, et tööandja on kohustatud töötajale maksma valdkonnas tavapärast tasu.

Ehitussektor

Üheks oluliseks valdkonnaks, kus seadusandja on otsustanud sekkuda ettevõtlusvabadusse ning seada ettevõtjale ja tööandjale täiendavaid kohustusi, on ehitussektor.

Kuigi riigihangete seadus on juba varasemalt ette näinud hankijale kohustuse põhjendamatult madala pakkumise juures küsida ehitusettevõtjalt selgitust, juhul kui ettevõttes makstav töötasu moodustab vähem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas, on hakatud seda nüüdseks ka enam rakendama ning seadma hankedokumentides nõudeid makstavale töötasule.

Hankedokumentides on levinud sellise tingimuse esitamine, mille kohaselt kõik töövõtjad, nii pea- kui alltöövõtjad, on kohustatud tõendama, et maksavad töötajatele keskmiselt valdkonna keskmist töötasu, kusjuures ei eristata abi- ja oskustöölisi ning spetsialiste. Seega on ehitusettevõtja olukorras, kus ta on kohustatud keskmiselt maksma kindlaksmääratud töötasu juhul kui ta soovib teostada ehitustöid, mille osas korraldatakse vastavate tingimustega hange.

Siinjuures on muidugi oluline rõhutada, et töötajale ei teki sellest nõudeõigust ning tööandja ei pea maksma igale üksikule töötajale vastavat töötasu, oluline on, et keskmine töötasu ettevõttes vastaks esitatavatele nõuetele.

Värskelt valminud tasuta koolitus tellijaile: krüpto, kinnisasi, käibemaks

2024-04-18T11:50:22+03:00

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna peaspetsialist Ain Ulmre jagab asjatundlikku teavet, mis pole kaugeltki liiga levinud: kõik, mis puudutab kinnisvaratehingute ja krüptotehingute käibemaksuga maksustamist.

Veebikoolitus jaguneb järgmisteks alateemadeks.

Kinnisasja mõiste käibemaksuseaduses ja sellega seotud muud mõisted
Kinnisvaratehingute käibe tekkimise koht ja käibe tekkimise aeg ning maksustatav väärtus
Kinnisasja võõrandamistehingute käibemaksuga maksustamise reeglid ja maksuvabastused
Vabatahtlik maksustamine ja siseriikliku pöördmaksustamise kohaldamine vabatahtlikult maksustatud võõrandamistehingu korral
Kinnisasjadega seotud sisendkäibemaksu mahaarvamine ja korrigeerimine
Krüptotehingute käibemaksukäsitlus: valuutavahetustehingud, virtuaalrahakoti teenus, krüptovaluuta kaevandamine, token'id
Krüptotehingutega seotud sisendkäibemaksu mahaarvamine ja korrigeerimine
NFT müük

Kui soovite teada, millised on korrektsed juhised kinnisvaratehingute ja krüptotehingute käibemaksuga maksustamiseks, siis siin on teie ainulaadne võimalus saada info ühest kohast, kiiresti ja korraga.

Kestus: 45 minutit

Lektor: Ain Ulmre, MTA maksude osakonna peaspetsialist

Finants- ja õigusajakirja RUP tellijad saavad vaadata veebikoolitust TASUTA SIIT (veebikoolitus on tasuta kättesaadav 2024. aasta ajakirja RUP digi- ja täispaketi tellijatele. Kui soovid hakata tellijaks, vaata täpsemalt SIIT).

Veebikoolitust hinnaga 80 eurot saab osta SIIT.

Uus tasuta veebikoolitus tellijaile avab perekonnaõiguse tõsised teemad

2024-04-16T11:44:19+03:00

Advokaadibüroo LMP jurist Margreth Adamson võtab uuel veebikoolitusel ette teemad, mis on meie ühiskonnas väga tõsises kontekstis levinud ja millest sageli rääkida ei taheta.

Põhjalikult käsitletakse vanema ja lapse õigussuhteid, mis hõlmavad nii hooldus- kui ka suhtlusõigust puudutavaid küsimusi.

Tähelepanu pööratakse ka kohtulahendite hilisemale täitmisele.

Eraldi võetakse luubi alla valus teema, ülalpidamiskohustus ehk elatis.

Samuti avatakse abikaasade varasuhete temaatikat.

Koolitus on mõeldud kõigile, kes soovivad perekonnaõiguse kohta rohkem teada saada, aga kindlasti pakub vajalikke teadmisi ka nii kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja lastekaitsetöötajatele kui ka teistele, kes puutuvad oma igapäevatöös kokku laste õiguste eest seismisega.

Kestus: 100 min
Lektor: Margreth Adamson, Advokaadibüroo LMP jurist

Finants- ja õigusajakirja RUP tellijad saavad vaadata veebikoolitust TASUTA SIIT (veebikoolitus on tasuta kättesaadav 2024. aasta ajakirja RUP digi- ja täispaketi tellijatele. Kui soovid hakata tellijaks, vaata täpsemalt SIIT).

Veebikoolitust hinnaga 80 eurot saab osta SIIT.

Suhtelises vaesuses üksikuid pensionäre on meil ajaloo kõrgeimal määral

2024-04-15T08:48:34+03:00

Viimaste aastate äärmiselt kiire inflatsioon, mis 2022. aastal ületas mõnda aega 20 protsenti, on nii palgasaajate kui ka pensionäride ostujõudu vahepealsel ajal oluliselt kärpinud.

Seejuures langes keskmise neto vanaduspensioni reaalne ostujõud (pension, millest on maha arvatud tulumaks ja inflatsiooni mõju) 2022. aastal rohkem kui inflatsiooniga korrigeeritud netopalk. Samas hakkas pensionide tõus ületama hinnakasvu varem võrreldes palkadega.

Kui 2022. aastal langes keskmise kättesaadava pensioni ostujõud 11,5 protsenti, siis samal ajal vähenes keskmise netopalga ostujõud 8,5 protsenti. Pensioni suurema languse põhjus on indekseerimise valemis, millega lihtsustatult öeldes mõjutab pensionitõusu 80 protsendi ulatuses eelneva aasta palgafondi tõus ning 20 protsendi ulatuses eelneva aasta tarbijahindade kasv. Kuna palgakasv kiirenes oluliselt 2022. aastal ning samal aastal jõudis ka inflatsioon kahekohalise kasvuni, mõjutas see pensionide indekseerimist alles 2023. aastal.

Keskmise vanaduspensioni ostujõud on nelja aasta tagusest kõrgem

Inflatsiooni mõju arvestades suureneb pensionäride ostujõud eelmise aasta aprillist. Praegu võimaldab keskmine vanaduspension tarbida rohkem võrreldes 2020. aastaga, mis eelnes inflatsiooni hoogsale kasvule. Palga ostujõud on küll suurel määral samuti paranenud, kuid jääb veel alla nelja aasta tagusele ajale.

Oluline paranemine pensioni ostujõus toimus eelmisel aastal, mil keskmine neto vanaduspension tõusis 19,1 protsenti.See oli ühtlasi ka viimase kuue aasta suurim tõus, millele aitasid kaasa nii keskmise pensioni tulumaksust vabastamine, erakorraline pensionitõus kui ka pensionide tavapärane indekseerimine. Inflatsiooni mõju arvestades moodustas reaalne pensionitõus eelmisel aastal ligi 9 protsenti.

Tänavu aprillis tõusis keskmine vanaduspension sotsiaalkindlustusameti arvutuste järgi 774 euroni. Kui teisendada keskmine vanaduspensioni suurus kalendriaasta baasile, moodustab keskmine netopension 2024. aastal ligikaudu 760 eurot.

2023. aastal oli statistikaameti andmetel keskmine vanaduspension 680 eurot. See tähendab keskmise netopensioni tõusu tänavu ligi 11,5 protsenti. Kuna sel aastal tõusevad hinnad Swedbanki prognoosi järgi 3,5 protsenti, millest pool tuleb käibemaksu ja aktsiiside tõusust, tõuseb reaalne pension ligi 8 protsenti.

Põhjust rõõmustamiseks ülemäära pole

Viimase kuue aastaga on vanaduspensioni ja palga suhe oluliselt paranenud, seda peamiselt tänu kahe viimase aasta pensionitõusule. Swedbanki prognoosi järgi moodustab keskmine kättesaadav pension sel aastal ligi 50 protsenti keskmisest netopalgast. Veel kuus aastat tagasi, 2018. aastal, oli see suhe 40 protsenti.

Pensioni ja palga suhte paranemine on kahtlemata positiivne areng, kuid põhjust ülemäära rõõmustada ei ole, kuna just vanemaealiste hulgas on sissetulekute ebavõrdsus ühiskonnas kõige suurem. See puudutab üksi elavaid pensionäre. Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal suhtelises vaesuses* (mõõdik, mis näitab teatud elanikkonna rühmade heaolu võrdlust ühiskonna heaolu üldise tasemega) pea 82 protsenti üksikutest pensionäridest, mis on ajaloo kõrgeim määr.

Üksi elava pensionäri toetus tõusis 2022. aastal 115 eurolt 200 euroni, millega 2022. aastal suhteline vaesus üksikute pensionäride seas vähenes 79 protsendini. Võrdluseks oli sama näitaja 2012. aastal 52 protsenti ning 2002. aastal 33 protsenti.

2025. aastast tõuseb tööealiste inimeste maksuvaba tulu 654 eurolt 700 euroni kuus ning muutub ühetaoliseks, vanaduspensioniealistele jääb kehtima tulumaksuvaba piir 776 eurot kuus. Rahandusministeeriumi kevadise prognoosi järgi kasvab keskmine pension 2025. aastal 819 euroni. 22-protsendilise tulumaksuga teeb see keskmiseks netopensioniks 810 eurot, millega netopensioni suhe netopalka langeb taas 46 protsendi lähedale. Swedbanki prognoosi järgi kasvab reaalne netopalk järgmisel aastal ligi 10 protsenti, prognoositav netopensioni reaalkasv jääb aga 4 protsendi lähedale.

*Suhtelise vaesuse piir on 60 protsenti leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist.

Konfliktide lahendamine kollektiivis, 2

2024-04-11T09:09:51+03:00

Jätkame artiklit, mis käsitleb töökollektiivis tekkida võivate konfliktide lahendusvõimalusi.

Lahendused

Kindlasti oled tähele pannud, et paljud inimesed kasutavad sina-keelt ehk kirjeldavad teise inimese käitumist süüdistaval või etteheitval viisil. Palju kasutatakse sõnu nagu sina, nemad, teie,eriti kui tegu on konfliktiga.

Konflikti lahendama minnes tundub, et kõik lihtsalt kirjeldavad üksteise käitumist ja võimendavad nii konflikti veelgi, kutsudes esile õigustamise ja järjekordse sina-algusega lause. Näiteks tigedalt nähvamine: „Jälle sa ei teinud seda aruannet õigeks ajaks ära! Miks sa selle tegemata jätsid?“

Kõige olulisem võti konflikti lahendamisel on mina-keele kasutuselevõtt. Mina-keel koosneb laias laastus kolmest osast:

1.       Neutraalne, hinnangu ja arvamuseta olukorra kirjeldus („Ma ei saanud sinult aruannet eile kella 16-ks.“)
2.       Mõju mulle füüsiliselt ja emotsionaalselt („Ma pidin seda ise tegema ning olen pettunud, et jäin lapse etendusele hiljaks.“)
3.       Oma soovi ja vajaduse väljendamine selgelt ja ilma tingiva kõneviisita („Ma palun, et sa pead aruande esitamise tähtajast edaspidi kinni.“)

Konfliktide grupis lahendamiseks on minu lemmikmeetodeid Marshall Rosenbergi raamatust „Vägivallatu suhtlemine“ pärit konflikti osapooltega vestlusringi tegemine. Oma olemuselt on see sarnane juba kirjeldatud kolmesammulise mina-sõnumiga.

Säärane ring konfliktis olijate vahel viiakse läbi viisil, kus modereerija küsib küsimuse ning vastatakse kordamööda üksteist kuulates ja vahele sekkumata, igale küsimusele eraldi. Kokku tehakse neli ringi, millele järgneb kokkulepete ühine ring, tihti palutakse seal ka vabandust, ollakse haavatavad ning tekib oluliselt sügavam usaldus. Äikesetorm on möödunud ja õhk on taas klaar ning energiat saab tõhusamalt kasutada.

Allolevaid punkte saab kasutada muidugi teadlikult ka kahe inimese vahel.

1. ring

Igaüks vastab küsimusele: „Mis toimub?“ Kirjeldada tuleb igaühel olukorda nii, nagu tema seda näeb, ilma sildistamata, diagnoosimata ja analüüsita. Piisab vaid 2-3 lausest osaleja kohta, sest tegu ongi neutraalse faktide välja toomisega selle inimese vaatepunktist. Selles ringis toimub taipamine, et igaüks näeb üht ja sama erinevalt, või siis, vastupidi, selgub, et kõik mõtlevad sama, aga lihtsalt sõnastavad seda erinevalt.

2. ring

Igaüks vastab küsimusele: „Mida sa tunned?“

Siin on tavaliselt konflikti lahenduse võtmekoht, kus empaatia käivitub, sest emotsioonid on midagi, mis ühendab meid kõiki. Mõtted ja arvamused on erinevad, aga emotsioonid on meil kõigil.

3. ring

„Mida sa vajad?“ Kui vajadused on välja öeldud, tekib üldjuhul tahe teha koostööd.

4. ring

„Mida sa kelleltki siin ringis konkreetselt palud?“
Kõige paremini toimib see siis, kui paluja toob välja konkreetse tegevuse, mida palub teisel poolel teha enda vajaduse rahuldamiseks. Kusjuures alati on õigus palvele vastata ja ka mitte vastata. Palved, mida ei ole võimalik täita, on sellised, mis paluvad teisel inimesel end muuta, näiteks: „Ma palun, et sa mind austad.“ Või: „Palun lõpeta minu kritiseerimine.“ Või: „Ma palun, et sa väärtustaksid mind rohkem.“ Palve saab olla tegevus, sest me näeme vaid inimese käitumist ja saame sellele ootusi seada, kuid me ei saa seada ootusi tema olemusele, mõtetele või arvamustele.

Kokkulepete ring järgneb pärast seda, kus igaüks on saanud välja öelda oma palve kellelegi konkreetselt. Kui kellelgi jääb endiselt midagi kripeldama, minnakse tagasi punkti 1 juurde. Jätkatakse senikaua, kui kõik on saanud ja julgenud end väljendada. Mõnikord ei pruugi piisata esimesest ringist, sest kui inimese hirmud on suured, ei julge ta kohe end täielikult väljendada. Pelglik vaatab esmalt, kuidas teistega käitutakse, kui nad on haavatavad ja räägivad asjadest avatult. Kui ta näeb, et sellest on kasu, võib ta järgmise ringiga pelglikult rohkem nähtavale tuua.

Väga oluline on kokkulepete ringi puhul ka mõista seda, et „Lepime nii kokku!“ ei pruugi tähendada kokkulepet. Kokkulepe on mõlemapoolne aktiivne osavõtt. Ühepoolne ootuse kirjeldamine, millele ei saada aktiivset poolehoidu, on lihtsalt ootus.

Organisatsioonides kasutame palju lauset: „Meil oli ju kokkulepe“, kuigi tegelikku kokkulepet pole kunagi olnudki, oli lihtsalt üks, kes ütles mingi ootuse välja, ja teised ei vaielnud vastu. See ei ole kokkulepe, vaid ootus. Mõnda aega võivad inimesed seda ootust täita, aga see ei pruugi kesta lõputult. Ja siis oleme taas tagasi alguspunktis, kus ootused tekitavad pettumuse, süüdistamise ja konflikti.

Kui tajud kuskil pinget, tõstata teema, austa ja armasta konflikti ja näed, et konflikt oli millegi jaoks hea. Iga asi on elus millegi jaoks hea.

Võtted konflikte ennetada ja lahendada toimivad vaid siis, kui neid kasutada. Kui vaid eeldada ja oodata, et keegi teine pingekolde üles võtab, siis raiskab see vaid inimese enda elu ja energiat.

Lae alla uus dokumendinäidis: seltsinguleping

2024-04-05T09:51:38+03:00

Seltsingulepingu eesmärgiks on reguleerida isikute ühise tegutsemise aluseid ilma juriidilist isikut moodustamata.

Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega.

Seltsingulepingu näidise koostas Advokaadibüroo LMP jurist Margreth Adamson.

Dokument	Lae alla
Seltsinguleping

Tehingud lapse varaga

2024-04-05T08:06:00+03:00

Perekond Sildarude tülide ja kohtuvaidluste kajastamise tõttu meedias on paljudeni jõudnud teadmine, et lapsevanem ei võigi teha lapsele kuuluva varaga seda, mida paremaks peab.

Enamasti omandab laps vara pärimise teel. Perekonnaseaduse (PKS) § 129 sätestab, et vanemad ei või lapse esindajana kinkida lapse vara. Nimetatud seaduse § 130 sätestab, et vanemad peavad paigutama lapsele kuuluva raha heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt. Seaduse § 186 täpsustab, et raha tuleb paigutada krediidiasutusse vanemate varast eraldi ning paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.

Lapse nimel tehingu tegemiseks (näiteks korteri müümiseks, mille laps omandas pärimise teel) peab vanematel olema kohtu nõusolek. Sellise nõusoleku taotlemisel määrab kohus lapsele riigi kulul advokaadi, kes peab välja selgitama, kas tehing, mida lapse vanemad teha soovivad, on lapse huvides. Samuti küsib kohus sellisel juhul arvamust lapse elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt.

Kohtu nõusolekut vajab lapsevanem ka lapsele kuuluva korteri välja üürimiseks. Aga ka osaühingu osade või aktsiaseltsi aktsiate müümiseks, mis laps on omandanud pärimise teel.

Lapse huvides

Seaduse mõtte kohaselt tohib lapsevanem lapsele kuuluvat vara kasutada ainult lapse huvides. Üldreeglina ei ole lubatud selle vara kasutamine lapse ülalpidamiskulude katmiseks, sest need kulud peab katma lapsevanem. Vaid olukorras, kus lapsevanem mingil põhjusel ei suuda lapse ülalpidamiskulusid katta, võib kõne alla tulla nende katmine lapsele kuuluva vara arvel. Aga ka sellisel juhul peab see toimuma kohtu nõusolekul. Ehk siis kohus on riigi poolt seatud institutsiooniks, kes peab valvama selle üle, et lapsevanemad ei kuritarvitaks lapsele kuuluvat vara.

Nii on näiteks kohus andnud lapsevanemale loa oma surnud abikaasa pensionifondi osakute müümiseks, mille lapsed omandasid pärimise teel. Kohus on leidnud, et pensionifondi osakute müügist saadavat raha vajavad lapsed ülalpidamiskulude katmiseks (Harju Maakohtu 21. veebruari 2020 kohtumäärus tsiviilasjas nr. 2-20-1019).

See, et lapsele kuuluva varaga tehingute tegemine on keeruline, on tihti tulnud nende vanematele ebameeldiva üllatusena. Näiteks lapsevanem, kes on võlausaldajate eest vara varjamiseks kinkinud korteri oma alaealisele lapsele, saab ühel hetkel aru, et ta ei pruugigi seda korterit tagasi saada. Kohus ei anna luba korteri tagasi kinkimiseks. Laps ise, olles juba täiskasvanuks saanud, ei pruugi aga nõustuda korteri tagasi kinkimisega.

Kohtupraktika

Kohus on näiteks andnud loa lapsele kuuluva korteriomandi mõttelise osa müümiseks, kuid pole andnud luba saadud raha kasutamiseks lapsele koolitarvete ostmiseks.

Kohus on leidnud, et lapse vara tuleb hea hoolsusega valitseda, säilitada ja pigem kasu saamise teel suurendada. Lapse huvides on, et tal oleks täiskasvanuks saades enda vara, mille abil täiskasvanuelu alustada. Kinnisasja müügist saadud raha kulutamisel ei jää lapsele täiskasvanuks saades midagi.

Selleks, et raha käsutamisel säiliks vara, tuleb teha tehing, mille alusel tekib raha asemele vastu muu püsiv vara. Selliseks varaks võib olla nt kinnisvara, väärtpaberid, osalused fondides. Juhul, kui esindaja ei tea, millist säilivat vara raha eest omandada, on põhjendatud kasutada finantsnõustaja abi. Võimalusel tuleks omandada vara, mille väärtusel on potentsiaal kasvada ning mis annab vilja (üür, dividendid). Raha kasutamine tarbeesemete ostmiseks ja reisimiseks kahjustab lapse varalist olukorda ning seetõttu ei ole põhjendatud selliste tehingute tegemiseks loa andmine. Raha ära kulutamine ei aita seda kaitsta ka inflatsiooni eest, sest kulutamise järgselt raha varana enam ei ole. (Tartu Ringkonnakohtu 15. detsembri 2022 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-22-10513).

Lapse enamusosalus

Keerulised on olukorrad, kus laps on pärimise teel omandanud enamusosaluse osaühingus ning selle osaühingu ainus juhatuse liige on olnud pärandaja.

Kiiresti oleks vaja kokku kutsuda osanike üldkoosolek ja valida uus juhataja, kuid alaealine laps, kellest on saanud enamusosanik, ei ole selleks suuteline ega ka õigusvõimeline. Lapsevanem saab aga ka kõiki osadega seotud tehinguid teha vaid kohtu nõusolekul.

Sellises olukorras saab lapsevanem esitada kohtule taotluse määrata osaühingule kohtu poolt ajutine juhatuse liige. Enamasti määrab kohus selleks mõne advokaadi. Seejärel on juba võimalik taotleda kohtult luba osade müümiseks, mis omakorda eeldab osade õiglase hinna väljaselgitamist asjatundjate kaasabil.

Kokkuvõtteks

Lapsele kuuluv vara on lapse vara, mitte tema vanemate vara. Lapsevanemad peavad lapsele kuuluvat vara valitsema nii, et see mitte ei väheneks, vaid suureneks. Lapse täiskavanuks saades peab lapsel olema võimalus kasutada seda vara iseseisva elu alustamiseks. Igasuguste tehingute tegemiseks lapsele kuuluva varaga vajavad vanemad kohtu nõusolekut. Nõusoleku saamiseks tuleb kohtule tõendada, et tehing (näiteks osaühingu osade või sõiduauto) müümine ja saadava raha paigutamine lapse kogumishoiusele pangas) on lapse huvides.

Konfliktide lahendamine kollektiivis

2024-03-20T08:42:57+02:00

Kõik me oleme sattunud eriarvamuste või konfliktide keskele või vähemalt neid pealt näinud. Miks need tekivad, kuidas neid väärtustada ja lahendada?

Pingekolde päevavalgele toomine on üks juhi ülesannetest isegi siis, kui see on ebamugav.

Konfliktide tekkepõhjused

Enamik konflikte tekib sellest, et meil on ootused millegi või kellegi suhtes, aga me ei ole neid täielikult väljendanud ega saanud selget vastust, kas neid on võimalik täita ja kas seda soovitakse või mitte. Selliselt seatud ootused on aga ette määratud lõppema pettumusega.

Kuna me aga ei taha endale tunnistada, et olime ise seadnud ebarealistlikud ootused ning eeldused, pöörame oma pahameele teise inimese vastu, kes neile ootustele justkui maagilisel kombel oleks pidanud vastama. Arvame, et tema on meie emotsioonides (pettumus, viha) süüdi.

Teise süüdistamine enda emotsioonides on aga emotsionaalselt ebaküpse inimese tundemärk, võiks isegi öelda, et see on lapse tasand. Laps vajab oma vanemate hoolt selleks, et füüsiliselt ja emotsionaalselt toime tulla. Täiskasvanu peaks olema aga suuteline ise enda vajaduste eest hoolt kandma, eeldamata teistelt oma soovide rahuldamist. Aga kes seda ikka endale tunnistada tahaks. Oluliselt lihtsam on haiget saamises süüdistada kedagi teist. Haiget teeb meile aga enda peas loodud lugu, mis reaalsusele ei vasta. Meil ei ole mõtet eeldada, kuidas teine inimene peaks käituma, mõtlema, arvama.

Säärane ootuste ja eelduste seadmine ning neis pettumine viib pettuja kiirelt küsima teiselt osapoolelt miks-küsimusi või esitama agressiivseid või passiiv-agressivseid pretensioone kas siis sõnaliselt või silmade pööritamise, sarkastiliste kommentaaride, ignoreerimise või muu säärase suhet lõhkuva meetodi kaudu.

Neidsamu miks-küsimusi hakatakse ka väljendama ja see viib lähemale konfliktile. Psühholoogide sõnul hakkab miks-küsimus tekitama konflikti siis, kui inimene on vanem kui viieaastane. Miks-küsimus paneb inimese otsima sotsiaalselt aktsepteeritavat vastust ega pane teist inimest end analüüsima, vaid pelgalt otsima sobivat vastust. Kuna küsija adub, et vastus pole päris õige, siis konflikt eskaleerub.

Suhtlusprobleemid tekivad inimeste vahel siis, kui inimene pole kontaktis iseendaga. Kui ta ei ole teadlikult otsa vaadanud sellele, mis on teda niisuguseks kujundanud, ei lase ego kaitsekihtidel juhtida oma elu, mõistab, et tema mõtted ja tunded ei samastu temaga ning tema minevikuhaavad ja varem toiminud uskumused ei pea kujundama ta olevikku ning tulevikku. Endast teadlik inimene mõistab ka seda, et tema ürgseid võitle-tardu-põgene reaktsioone on võimalik juhtida ning seeläbi luua mõistlikumad ja sujuvamaid inimsuhteid ja seega ka nauditavamat elu.

Kui saadakse aru oma eesmärgist, ollakse teadlik oma vajadustest ja seistakse ise nende täitmise eest, ei satutagi konfliktidesse. Loomulikult on teistelt abi küsimine väga mõistlik, kuid ei tohi eeldada asju ilma ootusi väljendamata. Kui saame iseendaga ja oma emotsioonide ning vajadustega hästi läbi, siis konfliktne suhtluspartner ei ärrita meid, võimalik ei-vastus mõnele teemale ei vii meid rööpast välja.

Konfliktides on ka head

Peale äikesevihma ja -tormi on kuidagi eriti klaar ja kerge olemine. Enne tormi tajume aga õhu raskust ning pinget. Eks sama ole ka inimsuhetes.

Kui pinge on üleval, siis me tajume seda ning kuna me kõik võiksime olla iseenda elu juhid, siis peame olema need, kes selle pinge nähtavale toovad. Me saame juhtida midagi, mis on nähtav. Pinge iga osapool saab juhtida olukorda, kui teemad on nähtaval. See omakorda viib oluliselt mõnusamate ja rahulikumate inimsuheteni tööl, kodus, maailmas laiemalt.

Me ei pea kulutama energiat pinge peale, vaid saame seda kulutada elamise ja õnnelik olemise peale. Kuid paraku on palju neid inimesi, kes kardavad konflikte, ning ka neid, kes kardavad nende konfliktide lahenemist, sest siis kaob ära võimalus kurta või kedagi taga rääkida või leida põhjendusi, miks midagi teha ei saa.

Et aga elu oleks kergem ja sujuvam ning et kasutada oma eluenergiat optimaalselt, tasub äikesetorm ette võtta, et pingefaasist kergusefaasi jõuda.

Patrick Lencioni on kirjutanud suurepärase juturaamatu vormis juhtimisõpiku „Viis põhjust, miks meeskonnad ei toimi“, kus ta rõhutab igasuguse koostöö puhul usaldust ja haavatavust, mis omakorda annab võimaluse liikuda konfliktide lahendamisest pühendumise, vastutuse võtmise ja tulemuste suunas.

Igaüks, kes on pisut õppinud grupidünaamikat, vast teab, et selleks, et meeskond jõuaks koostööfaasi ning grupist saaks meeskond, on vaja läbida konfliktifaas. Vastasel juhul on tegu näilise harmooniaga, kus inimesed ei julge rääkida asjadest nii, nagu need on, ei julge oma haavatavust välja näidata ja kannavad oma vajaduste rahuldamise eelduse teiste inimeste peale. Nagu öeldud, viib see omakorda konflikti ning sisepingeni. Oluline on aga konflikt enda seest välja tuua, et sellega saaks midagi ette võtta.

Allpool oleval joonisel on lühidalt kokku võetud meeskonna takistused Lencioni sõnastuse järgi. Püramiidi saab kasvada seda kõrgemale, mida tugevam ja laiem on vundament.

Lencioni lähenemise põhimõte on, et kui inimesed ei julge usaldamatuse tõttu olla haavatavad, siis ei julgeta ka minna vaidlustesse.

Kui asjad ei ole läbi vaieldud ja teeseldakse harmooniat, siis ei pühenduta ka ühiselt kokku lepitule, kuna ühine kokkulepe puudub (sest keegi tunneb, et tema mõtet ei võetud kuulda, hoolimata sellest, et ta ise ei julgenud seda haavatavuse hirmus välja tuua). Kui puudub pühendumine, ei võeta ega anta vastutust ning ei saavutata tulemusi või saavutatakse neid vaid ego tasemel staatuse tõestamiseks.

Ükski positiivne asi maailmas ei toimu aga ilma usalduseta inimeste vahel. Suhted inimeste vahel on üks edu komponente. Inimene ei kasva isiksuseks ja isiksused ei saa moodustada meeskonda, kui inimene pole haavatav. Sõltuvus teistest teeb inimese haavatavaks.

Isiklikest kogemustest rääkimine võib kannustada teist inimest sedasama tegema ja seeläbi loome sügavamat suhet ja lähedust, mida iga organisatsiooni ja töötaja eduks vajame. Soome vanasõna ütleb: „Kui tahad panna inimest tema vennast kõnelema, räägi talle oma vennast.“

Aga kus jookseb piir liiga palju endast rääkimise ja liiga haavatav olemise vahel ning juhina distantsi hoidmise vahel põhimõttega me käime siin ju tööl?

Kui ma ei jaga oma mõtteid, siis on kõige kindlam olla. Info on justkui relv ja ennast kaitsev kilp. Kui oma mõtteid ei jaga, siis ei saa keegi mulle ka haiget teha. Aga see ongi oma olemuselt haavatavuse mõte. Julgeda olla ise, kartmata, et keegi su olemust kritiseerib ja sind madaldab (seda sinu hinnangul, sest inimesed ei madalda kunagi teist inimest, nad tõstavad iseend, kuna tunnevad end ebaväärtuslikuna.)

On tohutult vabastav tunne, olles teise inimese läheduses tõeliselt sina ise ja tunda end aktsepteeritud, hinnangutevabalt, neutraalselt. Läbi selle saavad mõlemad inimesed kasvada. Kui meeskonnas, organisatsioonis või kodus sellise õhkkonna suudaksime luua, siis oleks meil märksa vähem vihavaenu, kurjust, sõdasid otseses või kaudses tähenduses. Me mõistaksime üksteise olemust ilma ise haavumata. Iga pealtnäha kurja inimese taga on karjuv vajadus tähelepanu ja hoolimise järele.

Konflikte ei ole võimalik vältida, neid on võimalik vaid edasi lükata ja seeläbi võimendada. Konflikt on edasiviiv jõud ning oma vajaduse väljendamine viib tihtipeale konfliktini. Kuid see omakorda viib ka suhte edasi järgmisele tasemele.

Tõeline lähedus tekib ainult konfliktide kaudu, sest siis on saanud kinnituse tõsiasi, et teised austavad mind sellisena, nagu mina ise isiksusena olen.

Järgneb.

Korteriomaniku õigus kasutada parkimisala kaardiga ja kaardita

2024-03-14T08:38:26+02:00

Parkimiskohtade nappus ja sellest tulenevad vaidlused on muutunud järjest tavalisemaks probleemiks korteriühistutele.

On tavapärane, et korteriühistu kasutab parkimise korraldamiseks operaatorfirma teenust, kelle ülesandeks on muu hulgas järelevalve parkimistingimuste täitmise üle ja vajadusel õiguskaitsevahendite rakendamine.

Värske kohtuasi

Korteriühistute parkimiskorralduse osas on aga Riigikohtus teinud värske lahendi. Nimelt täpsustas Riigikohtu tsiviilkolleegium 21. veebruari 2024. a tsiviilasjas nr 2-22-100795 korteriomandi- ja korteriühistuseaduse tõlgendamist, mis puudutab korteriomandi kaasomandi eseme tavapärase valitsemise küsimust korteriühistus.

Kõnealuses lahendis esitas korteriühistu kortermaja parkla operaator parklasse parkinud sõiduki juhile leppetrahvi, kuna sõiduki armatuurlaualt puudus parkimiskaart. Leppetrahvi nõudmise ajal oli sõidukil kehtiv korteriühistu parkimisluba. Korteriühistu otsus sõlmida parkimise korralduse leping operaatorfirmaga oli võetud vastu 04. aprilli 2013. a üldkoosolekul.

Viidatud asjas seisnes tõlgendamisküsimus selles, kas korteriomaniku õigust kasutada parkimisala tuleks seada sõltuvusse parkimiskaardi olemasoluga enamuse otsusega või on selleks vaja kõigi korteriomanike kokkulepet.

Seadus ütleb sõnaselgelt, et korteriomanikul on õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Seega, kui kaasomandi eseme kasutamise korda ei ole kindlaks määratud, siis kõikidel korteriomanikel on õigus seda kasutada, kuid seda üksnes eeldusel, et selline kasutus on kooskõlas selle eseme otstarbega.

Üldjuhul võivad korteriomanikud kaasomandi eseme kasutamist seadusest erinevalt reguleerida, kui nad sõlmivad selleks vastava kokkuleppe.

Varem kehtinud korteriomandiseaduse kohaselt oli korteriomanikel võimalik kaasomandi eseme tavakasutust otsustada häälteenamusega. Uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumisega nähti ette, et kaasomandi eseme tavakasutust puudutavad küsimused on hõlmatud tavapärase valitsemisega ning selliste küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid.

Riigikohus selgitas, et kortermaja parkimise korraldamine ei ole ilmtingimata küsimus, mida korteriomanikud peavad otsustama üksnes kõikide korteriomanike kokkuleppel. Tavakasutuse piiritlemise kriteeriumid on sätestatud korteriomandi- ja korteriühistu seaduse § 31 lg-s 1, kuid eelkõige ja reeglina väljub korteriomaniku tegevus tavakasutuse raamest, kui sellega rikutakse teiste korteriomanike õigusi. Seega ei ole tavakasutusega tegemist olukorras, kus välistatakse korteriomaniku seadusest tulenev õigus kaasomandi eset otstarbe kohaselt kasutada. Korteriomanikel säilib aga õigus kaasomandi eseme kasutamist täpsustada, tagades kõigi korteriomanike võrdse kohtlemise.

Näiteks teenusepakkujaga lepingu sõlmimine või parkimiskaartide süsteemi kehtestamine kaasomandi esemeks oleval parkimisalal parkimise korraldamiseks on tavapärase valitsemise küsimus, mille üle saavad korteriomanikud otsustada üldkoosolekul häälteenamuse alusel. Parkimisala kasutamise korra kehtestamisel on oluline aga meeles pidada, et korteriomanik ei kaota parkimisala kasutamise õigust konkreetsel ajahetkel parkimiskaardi puudumise tõttu.

Parkimiskoha kindlaksmääramine

Parkimise korraldamisest eristatakse parkimiskohtade kindlaksmääramist. Viimane on konkreetsem küsimus, mis on käsitletav kasutuskorra kindlaksmääramisena, mida reeglina ei ole võimalik vaadelda kaasomandi osa tavakasutusena.

Antud Riigikohtu lahendi valguses on paslik kokkuvõtlikult rõhutada, et parkimiskohtade kindlaksmääramine pole ainus, mis eeldab kõigi korteriomanike nõusolekut. Mõlema puhul on tegemist küsimustega, mis eeldavad kõigi korteriomanike nõusolekut, tagamaks korteriomanike võrdset kohtlemist ja õiglase lahenduse saavutamist.

Lõpetuseks

Lahend on väga oluline, kuna toob selguse kortermajade parkimistingimuste osas. Kokkuvõtlikult eeldab selline parkimiskorraldus, mille kohaselt on korteriomanikul õigus parkida korterelamu parkimisalal üksnes parkimisloakaardi alusel kõigi korteriomanike kokkulepet. Samas ei ole eluliselt välistatud sellise otsuse vastu võtmine ka üldkoosolekul, kuid üksnes eeldusel, et üldkoosolekul osalesid kõik korteriomanikud ja kõik hääletasid sellise parkimiskorralduse eritingimuse kehtestamise poolt.

Sellest tulenevalt, kui üldkoosolekul võetakse häälteenamusega vastu otsus, mille jaoks oleks olnud vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, siis on selline otsus tühine.

Kuigi konkreetne lahend puudutas üksnes parkimiskorraldust, on lahendis toodud põhimõtted kohalduvad ka teistele kaasomandi esemete kasutamisele.

Ärianalüüs kui juhtimistööriist

2024-03-12T15:03:09+02:00

Ilmselt on suur osa juhtidest ja spetsialistidest mingil hetkel tundnud, et midagi ei õnnestunud nii nagu oli planeeritud, ei saavutatud tulemust, mida loodeti või protsessid olid pikad ning töökorraldus kohmakas.

Need dilemmad võivad olla väga erinevad:

Kuidas saada kliente juurde? Miks otsustavad kliendid meie teenuse asemel kellegi teise kasuks?
Kuidas olla kasumlikum? Millele kulub hetkel ebamõistlikult palju vahendeid?
Kas kogu kollektiiv pingutab piisavalt? Oleme me liiga aeglased? Või äkki teeme hoopis valesid asju? Või teeme küll õigeid asju, aga valel viisil?
Oleme teinud suuri investeeringuid, arendanud keerukaid infosüsteeme- miks kasutajad ja kliendid pole ikka rahul?

Ärianalüüs võimaldab aru saada, mis on organisatsiooni enda kui ka klientide või teenuse kasutajate ootused ja vajadused ning leida nende lahendamiseks kõige sobilikum alternatiiv. Alles pärast seda saab asuda väljavalitud lahenduste realiseerimise juurde. Maja ju ka ei ehitata ilma seda enne projekteerimata. Kui ehitatakse, siis osutub see väga kalliks või tulemus ei vasta hiljem ootustele.

Samamoodi on ka organisatsiooni tegevuste, teenuste ja ka infosüsteemide ja e-teenuste arendamisega. Enne analüüsi ja siis arenda. Hästi tehtud ärianalüüs hoiab kokku nii aega kui ka raha ning tõenäosus, et tulemus vastab kõikide ootustele, on oluliselt suurem.

Mis on ärianalüüs?

Ärianalüüs on süsteemne ja teadlik tegevus, mille abil sõnastada probleemid ja kirjeldada muudatuste vajadused, kavandada ja kirjeldada lahendused, mis pakuvad väärtust nii organisatsiooni sisse kui ka klientidele. Ärianalüüs kui meetod on organisatsiooni vaatest universaalne tööriist, sõltumata organisatsiooni tegevusalast, tegutsemise sektorist (avalik, era, mittetulundussektor) või ka sellest, millisel tasemel ärianalüüsi projektist me räägime - see võib olla terviklik organisatsiooni IT-strateegia, aga ka väikese töölõigu või üksuse igapäevane taktikalise töö ümberkorraldus.

Ärianalüüs ei tähenda alati infosüsteemide arendust, keeruliste tehniliste lahenduste loomist ja koodi kirjutamist. Ärianalüüsi tulemus võib küll olla sisend IT arendusse, tegevuste ja protsesside automatiseerimisse, kuid vahest võib anda ka vastuseks, et planeeritud arendused ei too oodatud muutust ja loo klientidele seda väärtust, mida soovitakse. Sellisel juhul pakub ärianalüüs tulemusena välja ka uued alternatiivid.

Ärianalüüs on organisatsiooni muutuste vajaduste uurimine ja olemasolevate probleemide lahendamise meetod. Näiteks soovib organisatsioon oma tööprotsesse täiustada. Selle realiseerimiseks läbiviidav ärianalüüs annab vastused järgmistele küsimustele.

Kas kirjeldatud probleem on tegelikult ka probleem?
Milles täpsemalt probleem seisneb?
Kelle probleem see on?
Milline on hetkeolukord, millised on meie tänased protsessid?
Mida ootavad meilt kliendid või teenuse kasutajad?
Milliseid (tehnoloogilisi) lahendusi on ootustele vastamiseks olemas ja milline neist on parim?
Kuidas seda valikut teha?
Kas valitud (IT) lahendus vastab kasutajate vajadustele ja kui hästi?
Mida tuleb teha, et lahendust realiseerida?
Mis see meile maksaks? Kaua see aega võtaks?

Kuidas tehakse ärianalüüsi?

Ühist ärianalüüsi protsessi, mis sobiks kõikidele projektidele, ei eksisteeri.

On olemas erinevad tegevused, mida on võimalik teostada ärianalüüsi raames vastavalt projekti vajadustele, skoobile ja eelarvele. Olenevalt erinevatest faktoritest (valitud arendusmetoodika, projekti skoop, tellija ootused, eelarve jms) tuleb koostada ärianalüüsi protsess, mis sobib organisatsioonile antud ajahetkel ja antud probleemi korral kõige paremini ning aitab teostada ärianalüüsi võimalikult efektiivselt ja tulemuslikult. See on riigiasutusest tellija korral tavapäraselt pakkuja ülesandeks, kes riigihankel osalemisel esialgse ärianalüüsi metoodika ja protsessi pakkumuses esitab.

Eraettevõtetega toimub protsessis kokkuleppimine koostöövormis, kus tellija vajadusi ja võimalusi arvestades pakkuja omapoolseid ettepanekuid teeb ja läbi arutelude kokkulepeteni jõutakse.

Ärianalüüsi puhul ei ole kindlaid samme, mida täpselt teha, kuid on mõned üldised tegevused, mis on vajalikud enamikel juhtudel:

projekti eesmärkide ja oodatava tulemuse määratlemine,
seotud osapoolte ja nende vajaduste kaardistamine,
protsesside ja nendega seotud kitsaskohtade kaardistamine,
võimalike lahendusalternatiivide kirjeldamine ja analüüsimine,
lahenduse väljavalimine ning muudatuse mõju mõõtmine,
lahenduse testimine kasutajate peal, tagasiside kogumine,
edasiste sammude kirjeldamine.

Ärianalüüsi tulemusena saab selgeks miks, kellele ja mida planeeritakse teha ning mis on järgmised sammud, et muudatus reaalselt ellu viia. Ärianalüüsiga saavad kirjeldatud nõuded tulevasele lahendusele, lahenduse toimimisloogika ning lisandväärtus organisatsioonile. Kui lahendus on IT arendus, siis on ärianalüüs sisendiks, mille pealt saab hakata disainima konkreetset IT lahendust, kirjeldades ära kasutajate vajadused, ärinõuded ja funktsionaalsused.