Esmaspäev, 17 Detsember 2018 16:29

Mis saab esmaabi korraldamisest ettevõttes? Esile tõstetud

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Rein Reisberg, töökeskkonna konsultant.
Rein Reisberg, töökeskkonna konsultant. Tööinspektsioon
Olen kuulnud, et uuest aastast ei kehti enam määrus, milles nõuded esmaabi korraldamisele ettevõttes. Kui see on õige, siis millest peame edaspidi lähtuma?

Vastab Rein Reisberg, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:

Jah, sotsiaalministri määrus „Esmaabi korraldus ettevõttes“ muutub 1. jaanuarist 2019 tõesti kehtetuks. Samast päevast jõustub töötervishoiu ja tööohutuse seaduse redaktsioon, kuhu on koondatud nõuded nii esmaabi andmise kui ka esmaabivahendite kohta.

Tööandjal on nüüd rohkem nii otsustusvabadust kui ka vastutust. Enam ei kirjutata nii täpselt ette, kus ja mitu esmaabiandjat peab olema. Kuid tööandjal on kohustus tagada töötajale esmaabi ja esmaabivahendite kättesaadavuse töökohal. Mil moel seda korraldada, sõltub konkreetsest ettevõttest - selle töötajate arvust, tervisekahjustuste esinemise sagedusest, ettevõtte piirkondlikkust jagunemisest ja tegevuse iseloomust. Oluline on, et töötajale on vajadusel tagatud esmaabi.

Esmaabivahendite osas on kaks muudatust. Nende olemasolu ja vastavust ettevõtte vajadustele kontrollib regulaarselt esmaabiandja. Eraldi isikut selleks enam määrata ei ole vaja.

Kehtetuks muutuvas määruses oli kohustuslik loetelu esmaabivahenditest, mis peab ettevõttes olema. Selle asemel on nüüd Sotsiaalministeeriumi koostatud soovituslik nimekiri, mille leiab Tööelu portaalist. Samas on mõned soovitused vajalike esmaabivahendite valikuks sõltuvalt ettevõtte tegevusalast.

Lisainfo

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Viimased vastused Tööinspektsiooni spetsialistidelt

Tööinspektsiooni spetsialistid vastavad lugejate küsimustele

  • Töölepingu muutmine
    Töölepingu muutmine

    Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu selgitab, mida tähendab leppetrahv töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.

  • Mis on psühhosotsiaalne ohutegur?
    Mis on psühhosotsiaalne ohutegur?

    1. jaanuarist jõustus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatus, milles kirjeldatakse uut ohutegurit psühhosotsiaalne ohutegur. Kas tööandja peab seoses muudatusega täiendama ka töökeskkonna riskianalüüsi?

  • Tööõnnetuste uurimisest
    Tööõnnetuste uurimisest

    Kuulsin, et tänu seadusemuudatusele ei pea tööandja enam tühiseid tööõnnetusi uurima. Mis selles osas täpsemalt muutus?

  • Leppetrahvi seaduslikkusest
    Leppetrahvi seaduslikkusest

    Tööandja pakub mulle seoses töötasu alammäära tõusuga 1. jaanuarist allkirjastamiseks töölepingu lisa, kus on teise tingimusena kirjas, et ta sõlmib minuga leppetrahvi kokkuleppe töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest kuni 10 000 eurot. Tööandja väidab, et kui ma alla ei kirjuta, siis saan ma ikka 500 eurot töötasu, mitte 540 eurot kuus. Kas ma pean sellise ettepanekuga nõus olema ja kuidas sellises olukorras käituda?

  • Lapsehoolduspuhkuse ajal töötamisest
    <strong><em></em></strong>Lapsehoolduspuhkuse ajal töötamisest

    Jäin lapsehoolduspuhkusele, aga soovin lapse kõrvalt osalise koormusega tööl edasi käia. Kas see on võimalik?

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes