Neljapäev, 27 Detsember 2018 11:35

Käskkirjaga ületunnitöö

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Advokaat Aldo Vassar.
Advokaat Aldo Vassar. Advokaadibüroo LINDEBERG

Ettevõtte poolelioleva toodangu varud on kasvanud kuudega enneolematult suureks. Olukorra leevendamiseks korraldasime koosoleku, kus töötajaid teavitati, et meil on vajadus pooleliolevad tööd lõpetada ning sellega seoses on vaja teha ületunde. Pärast koosolekut koostasime käskkirja, et ära hoida edasine pooltoodete kuhjumine, mis takistab ka ettevõtte teiste tootmisüksuste tööd. Kas tööandjal on õigus nõuda, et töötaja tuleks tööle ja teeks tööandja korraldusel ületunde? Kas töötajal on õigus ületundide tegemisest keelduda? Kas tööandjal on õigus teha töötajale hoiatus käskkirjaga antud korralduse mittetäitmise tõttu?

Vastab Aldo Vassar, advokaat, advokaadibüroo Lindeberg:

"Ületunnitöö on sätestatud töölepingu seaduse §-s 44. Ületunnitöö tegemine nõuab üldjuhul pooltevahelist kokkulepet. Ületunnitöö olemusest tulenevalt on tööandjal ja töötajal vaja ületunnitöö tegemises iga kord eraldi kokkulepe saavutada. Seega ei saa näiteks ületunnitööd kokku leppida töölepingus üldises klauslis.

Tööandja saab ületunnitööd nõuda töötajalt erandjuhtudel. Töölepingu seaduse § 44 lg 4 järgi võib tööandja töötajalt hea usu põhimõtte kohaselt nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Ehk teisisõnu, tegemist peab olema eriolukorraga – eelkõige kui töö tegemata jätmisel on reaalne oht kahju tekkimiseks. Olukorras, mis ei ole erandlik, peab tööandja leidma teise lahenduse, st saama töötajalt nõusoleku ületundide tegemiseks või võtma tööle täiendavat tööjõudu.

Teie olukorra kirjelduse järgi on ettevõtte toodang kasvanud kuudega enneolematult suureks ning tekkinud olukorra lahendamiseks nõuate töötajatelt ületundide tegemist. Nagu eelnevalt välja toodud, saab tööandja ületunnitööd nõuda ettenägematute asjaolude tõttu. Teie näite puhul ei ole isegi tegemist päevadega, vaid teie sõnul on ettevõttes toodang kasvanud kuudega. Sellist olukorda ei saa kindlasti lugeda ettenägematuks olukorraks töölepingu seaduse tähenduses ning, nagu eelnevalt selgitatud, sellises olukorras tuleb tööandjal leida teine lahendus – näiteks võtta tööle täiendavat tööjõudu.

Kokkuvõtvalt: selliste asjaolude puhul ei saa tööandja nõuda töötajalt ületundide tegemist. Seega on töötajal õigus keelduda ületunnitöö tegemisest ning tööandjal ei ole ka õigust teha selle tõttu hoiatust töölepingu seaduse tähenduses."

Lisainfo

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Viimased vastused lugejate küsimustele õiguse teemal

Juristid ja advokaadid vastab lugejate küsimustele

  • Käskkirjaga ületunnitöö
    Käskkirjaga ületunnitöö

    Ettevõtte poolelioleva toodangu varud on kasvanud kuudega enneolematult suureks. Olukorra leevendamiseks korraldasime koosoleku, kus töötajaid teavitati, et meil on vajadus pooleliolevad tööd lõpetada ning sellega seoses on vaja teha ületunde. Pärast koosolekut koostasime käskkirja, et ära hoida edasine pooltoodete kuhjumine, mis takistab ka ettevõtte teiste tootmisüksuste tööd. Kas tööandjal on õigus nõuda, et töötaja tuleks tööle ja teeks tööandja korraldusel ületunde? Kas töötajal on õigus ületundide tegemisest keelduda? Kas tööandjal on õigus teha töötajale hoiatus käskkirjaga antud korralduse mittetäitmise tõttu?

  • Missugustele sissetulekutele laieneb kohtutäituri nõue?
    Missugustele sissetulekutele laieneb kohtutäituri nõue? Kas kohtutäituri nõue laieneb välislähetuse päevarahale?
  • Milliste vaidlustega tegeleb Eestis vahekohus?
    Milliste vaidlustega tegeleb Eestis vahekohus? •    Milliste vaidlustega tegeleb Eestis vahekohus ja kuidas tuleb esitada sellisesse kohtusse avaldus?
  • Millal tuleb välja maksta puhkusehüvitis töötaja omal soovil lahkumise korral?
    Millal tuleb välja maksta puhkusehüvitis töötaja omal soovil lahkumise korral? Töötaja esitas tööandjale 15. oktoobril päevapealt lahkumisavalduse põhjusel, et leidis parema töökoha. Töölepingu seaduses on töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaeg 30 kalendripäeva. Poolte kokkuleppel võib nimetatud tähtaeg olla ka lühem. Tööandja tegi töötajale ettepaneku töötada veel vähemalt kaks nädalat, kuni kalendrikuu lõpuni, pärast seda oleks võinud töösuhte sõbralikult lõpetada. Töötaja ei nõustunud sellega. Tööandja pöördus töövaidluskomisjoni, taotledes töötajalt ühe kuu töötasu suurust hüvitist. Kuna lahkumisavaldus ei vastanud õigusaktidele, ei maksnud tööandja töötajale mai esimese kahe nädala eest töötasu. Töötasu maksmise päev ja kalendrikuu lõpp aga lähenevad, pärast seda on töötasu igal juhul vaja välja maksta.
  • Mis juhtudel peavad korteriühistud teavitama korteriühistute registrit varasematest laenudest?
    Mis juhtudel peavad korteriühistud teavitama korteriühistute registrit varasematest laenudest? 2018. aastal jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadusest lugesin välja, et ühistul tuleb teavitada korteriühistute registrit varasematest laenudest, mis ületavad majandusaasta majanduskulude summa. Kas see puudutab ainult uusi korteriühistuid, mis on äsja loodud, või ka juba pikemat aega eksisteerivaid korteriühistuid, kes esitavad nagunii majandusaasta aruandeid?

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes