Küsimused-vastused: Õigus http://www.rup.ee Thu, 24 Jan 2019 01:21:02 +0200 et-ee Käskkirjaga ületunnitöö http://www.rup.ee/kusimused-vastused/oigus/kaskkirjaga-uletunnitoo http://www.rup.ee/kusimused-vastused/oigus/kaskkirjaga-uletunnitoo Advokaat Aldo Vassar.

Ettevõtte poolelioleva toodangu varud on kasvanud kuudega enneolematult suureks. Olukorra leevendamiseks korraldasime koosoleku, kus töötajaid teavitati, et meil on vajadus pooleliolevad tööd lõpetada ning sellega seoses on vaja teha ületunde. Pärast koosolekut koostasime käskkirja, et ära hoida edasine pooltoodete kuhjumine, mis takistab ka ettevõtte teiste tootmisüksuste tööd. Kas tööandjal on õigus nõuda, et töötaja tuleks tööle ja teeks tööandja korraldusel ületunde? Kas töötajal on õigus ületundide tegemisest keelduda? Kas tööandjal on õigus teha töötajale hoiatus käskkirjaga antud korralduse mittetäitmise tõttu?

Vastab Aldo Vassar, advokaat, advokaadibüroo Lindeberg:

"Ületunnitöö on sätestatud töölepingu seaduse §-s 44. Ületunnitöö tegemine nõuab üldjuhul pooltevahelist kokkulepet. Ületunnitöö olemusest tulenevalt on tööandjal ja töötajal vaja ületunnitöö tegemises iga kord eraldi kokkulepe saavutada. Seega ei saa näiteks ületunnitööd kokku leppida töölepingus üldises klauslis.

Tööandja saab ületunnitööd nõuda töötajalt erandjuhtudel. Töölepingu seaduse § 44 lg 4 järgi võib tööandja töötajalt hea usu põhimõtte kohaselt nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Ehk teisisõnu, tegemist peab olema eriolukorraga – eelkõige kui töö tegemata jätmisel on reaalne oht kahju tekkimiseks. Olukorras, mis ei ole erandlik, peab tööandja leidma teise lahenduse, st saama töötajalt nõusoleku ületundide tegemiseks või võtma tööle täiendavat tööjõudu.

Teie olukorra kirjelduse järgi on ettevõtte toodang kasvanud kuudega enneolematult suureks ning tekkinud olukorra lahendamiseks nõuate töötajatelt ületundide tegemist. Nagu eelnevalt välja toodud, saab tööandja ületunnitööd nõuda ettenägematute asjaolude tõttu. Teie näite puhul ei ole isegi tegemist päevadega, vaid teie sõnul on ettevõttes toodang kasvanud kuudega. Sellist olukorda ei saa kindlasti lugeda ettenägematuks olukorraks töölepingu seaduse tähenduses ning, nagu eelnevalt selgitatud, sellises olukorras tuleb tööandjal leida teine lahendus – näiteks võtta tööle täiendavat tööjõudu.

Kokkuvõtvalt: selliste asjaolude puhul ei saa tööandja nõuda töötajalt ületundide tegemist. Seega on töötajal õigus keelduda ületunnitöö tegemisest ning tööandjal ei ole ka õigust teha selle tõttu hoiatust töölepingu seaduse tähenduses."

]]>
vesta@rup.ee (Vesta Reest) Õigus Thu, 27 Dec 2018 11:35:23 +0200
Missugustele sissetulekutele laieneb kohtutäituri nõue? http://www.rup.ee/kusimused-vastused/oigus/missugustele-sissetulekutele-laieneb-kohtutaituri-n-ue http://www.rup.ee/kusimused-vastused/oigus/missugustele-sissetulekutele-laieneb-kohtutaituri-n-ue Missugustele sissetulekutele laieneb kohtutäituri nõue?
Kas kohtutäituri nõue laieneb välislähetuse päevarahale?


https://lmp.ee/wp-content/uploads/2018/06/aIMG_4433-170x255.jpg

Täitemenetluse seadustiku § 130 lõige 1 sätestab, et töötasunõude või muu sellesarnase sissetuleku maksmise nõude arestimisega omandatud pandiõigus ulatub ka pärast arestimist sissenõutavaks muutuvatele summadele. Sissetulekuks loetakse sama paragrahvi lg 11 kohaselt eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mille isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega.

Seega on kohtutäituril täitemenetluse raames õigus arestida ka võlgniku sissetuleku hulka arvestatav välislähetuse päevaraha.

Esitada küsimused saavad ainult Raamatupidamisuudiste tellijad.

Tanel Melk, Advokaadibüroo LMP  
]]>
karin@forefgfghfhgfhgfhgfstline.ee (Dmitri) Õigus Fri, 14 Dec 2018 12:10:15 +0200
Milliste vaidlustega tegeleb Eestis vahekohus? http://www.rup.ee/kusimused-vastused/oigus/milliste-vaidlustega-tegeleb-eestis-vahekohus http://www.rup.ee/kusimused-vastused/oigus/milliste-vaidlustega-tegeleb-eestis-vahekohus Tatjana Kalin, jurist
•    Milliste vaidlustega tegeleb Eestis vahekohus ja kuidas tuleb esitada sellisesse kohtusse avaldus?

Vastab Tatjana Kalin, Emirlin Consult:

Eestis on kaks vahekohtu põhiliiki (edaspidi ka – arbitraažikohus) ja kohtu valik sõltub vaidluse sisust/esemest/ainevallast.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus kui alaliselt tegutsev vahekohus käsitleb lepingulistest ja teistest tsiviilõiguslikest suhetest (sealhulgas väliskaubandus- ja muud rahvusvahelised majandussuhted) tekkinud vaidlusi. Kohtumenetluse alustamiseks tuleb esitada avaldus kaubandus-tööstuskoja kodulehel.

Eesti liikluskindlustuse fond tegeleb selliste vaidluste reguleerimisega, mis on seotud liikluskindlustusega, liikluskindlustuse lepitusorgani kaudu.

Muude kindlustusteenuste ja kindlustusvahendusteenusega seotud vaidlusi aitab lahendada Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutsev kindlustuse vahekohus, kelle poole saab pöörduda avalduse vormis veebilehel www.lkf.ee/et.

]]>
merike@rup.ee (Rebane) Õigus Mon, 26 Nov 2018 10:57:26 +0200
Millal tuleb välja maksta puhkusehüvitis töötaja omal soovil lahkumise korral? http://www.rup.ee/kusimused-vastused/oigus/millal-tuleb-valja-maksta-puhkusehuvitis-tootaja-omal-soovil-lahkumise-korral http://www.rup.ee/kusimused-vastused/oigus/millal-tuleb-valja-maksta-puhkusehuvitis-tootaja-omal-soovil-lahkumise-korral Keijo Lindeberg, vandeadvokaat
Töötaja esitas tööandjale 15. oktoobril päevapealt lahkumisavalduse põhjusel, et leidis parema töökoha. Töölepingu seaduses on töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaeg 30 kalendripäeva. Poolte kokkuleppel võib nimetatud tähtaeg olla ka lühem. Tööandja tegi töötajale ettepaneku töötada veel vähemalt kaks nädalat, kuni kalendrikuu lõpuni, pärast seda oleks võinud töösuhte sõbralikult lõpetada. Töötaja ei nõustunud sellega. Tööandja pöördus töövaidluskomisjoni, taotledes töötajalt ühe kuu töötasu suurust hüvitist. Kuna lahkumisavaldus ei vastanud õigusaktidele, ei maksnud tööandja töötajale mai esimese kahe nädala eest töötasu. Töötasu maksmise päev ja kalendrikuu lõpp aga lähenevad, pärast seda on töötasu igal juhul vaja välja maksta.

Kuidas tuleb sellisel juhul toimida kasutamata puhkuse hüvitisega? Kas see on vaja välja maksta 30 päeva jooksul töötaja lahkumisavalduse esitamisest ja lõpetada sel moel töösuhted? Või tohib hüvitise maksmisega oodata kuni töövaidluskomisjoni otsuse vastuvõtmiseni?

Vastab Keijo Lindeberg, Advokaadibüroo LINDEBERG:
Töölepingu seaduse (edaspidi – TLS) § 71 kohaselt on tööandja töölepingu lõppemise korral kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

TLS-i § 95 lõike 3 kohaselt ei mõjuta töölepingu ülesütlemise põhjendamata jätmine töötaja poolt ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tuleneva kahju. Kui töötaja ütleb töölepingu üles etteteatamise tähtaega järgimata, lõpeb töösuhe kohe pärast seda, kui tööandja sai ülesütlemisavalduse (TLS-i selgitused). Töösuhte lõppemisel 15. oktoobril muutub kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse hüvitis sissenõutavaks ja kuulub väljamaksmisele.

TLS-i § 78 lg 1 kohaselt võib tööandja kohtuväliselt oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Sellest lähtudes ei või tööandja kasutamata puhkuse kompensatsiooni kinni pidada, et tööandjale soodsa lahendi korral teha rahaliste nõuete tasaarveldus.

]]>
merike@rup.ee (Rebane) Õigus Thu, 22 Nov 2018 14:42:07 +0200
Mis juhtudel peavad korteriühistud teavitama korteriühistute registrit varasematest laenudest? http://www.rup.ee/kusimused-vastused/oigus/mis-juhtudel-peavad-korteriuhistud-teavitama-korteriuhistute-registrit-varasematest-laenudest http://www.rup.ee/kusimused-vastused/oigus/mis-juhtudel-peavad-korteriuhistud-teavitama-korteriuhistute-registrit-varasematest-laenudest Tatjana Kalin, jurist
2018. aastal jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadusest lugesin välja, et ühistul tuleb teavitada korteriühistute registrit varasematest laenudest, mis ületavad majandusaasta majanduskulude summa. Kas see puudutab ainult uusi korteriühistuid, mis on äsja loodud, või ka juba pikemat aega eksisteerivaid korteriühistuid, kes esitavad nagunii majandusaasta aruandeid?

Vastab Tatjana Kalin, jurist, Emirlin Consult:

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 71 kohaselt peab korteriühistu juhatus juhul, kui seaduse jõustumisel vastavad korteriühistu rahalised kohustused seaduse § 36 lõikes 1 sätestatud tingimustele (kohustus kas iseseisvalt või koos olemasolevate kohustustega ületab korteriühistu eelmise majandusaasta majandamiskulude summa), esitama 2018. aasta 31. detsembriks avalduse sellekohase märkuse kandmiseks korteriühistute registrisse.

See tähendab, et kõik korteriühistud on kohustatud esitama rahaliste kohustuste andmed registrisse. Korteriühistu üldkoosolek kinnitab korteriühistu majandusaasta aruande ja korteriühistu juhatus esitab andmed registrisse.

]]>
merike@rup.ee (Rebane) Õigus Fri, 16 Nov 2018 12:33:47 +0200
Kas juhatuse liikmele tuleb tema tööülesannete täitmise eest tasu maksta? http://www.rup.ee/kusimused-vastused/oigus/kas-juhatuse-liikmele-tuleb-tema-tooulesannete-taitmise-eest-tasu-maksta http://www.rup.ee/kusimused-vastused/oigus/kas-juhatuse-liikmele-tuleb-tema-tooulesannete-taitmise-eest-tasu-maksta Tatjana Kalin, jurist
Kas sellisel juhul, kui tegevjuhil on sõlmitud juhatuse liikme leping kahes ettevõttes, võib üks neist lepingutest olla tasuta ehk siis  juhatuse liikmele tema tööülesannete täitmise eest tasu ei maksta?

Vastab Tatjana Kalin, jurist, Emirlin Consult:

Võlaõigusseaduse § 619 kohaselt kohustub üks isik (käsundisaaja) käsunduslepinguga osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundit), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Juhatuse liige täidab oma kohustusi juhatuse liikme lepingu ehk käsunduslepingu alusel. See tähendab, et tasu väljamaksmine sõltub poolte kokkuleppest.

]]>
merike@rup.ee (Rebane) Õigus Thu, 01 Nov 2018 12:16:10 +0200
Kas tööandja saab määrata, millal võivad töötajad võtta 3–6-päevast lapsepuhkust? http://www.rup.ee/kusimused-vastused/oigus/kas-tooandja-saab-maarata-millal-v-ivad-tootajad-v-tta-3-6-paevast-lapsepuhkust http://www.rup.ee/kusimused-vastused/oigus/kas-tooandja-saab-maarata-millal-v-ivad-tootajad-v-tta-3-6-paevast-lapsepuhkust Birje Kalmus, advokaat
Kas tööandja saab määrata, millal võivad töötajad võtta 3-6 päevast lapsepuhkust? Tean, et tööandjana võin neid päevi liita põhipuhkusele, kuid mida teha siis, kui töötaja ei ole nõus neid põhipuhkusele liitma ning soovib neid välja võtta siis, kui ta ise soovib. Tean, et töötajal on õigus 14 kalendripäeva ette teatades need päevad välja võtta, kui need ei ole puhkuse ajakavasse pandud. Kas minul kui tööandjal on õigus seda töökorralduse reeglites kuidagi reguleerida? Kas tööandja võib keelduda talle mittesobival ajal töötajale neid päevi andmast? Nimelt on meil tootmisettevõte ja sooviksime kuidagi lapsepuhkust reguleerida.

Vastab Birje Kalmus, advokaat, Advokaadibüroo LMP: Esmalt märgin, et põhipuhkust antakse kalendripäevades, aga isapuhkust, lapsepuhkust ja tasustamata lapsepuhkust antakse töötaja tööpäevadel (neid puhkusi ei tohi anda töötaja puhkepäevadel).

Puhkuste ajakava reguleerib töölepingu seaduse § 69, mille kohaselt:

  • Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega.
  • Tööandja koostab puhkuste ajakava iga kalendriaasta kohta ja teeb selle töötajale teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Puhkuste ajakavasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus. Kui puhkuste ajakavasse on märgitud muud seaduses ettenähtud puhkused, siis antakse need kooskõlas ajakavaga.
  • Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
  • Puhkuste ajakava on õigus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel.

Lähtudes töölepingu seaduse § 69 regulatsioonist, on Teil tööandjana võimalik koostada puhkuste ajakava, kuhu märgite ühtlasi ka kõik töötajatele seaduses ette nähtud puhkused (sh lapsepuhkus). Kui puhkuste ajakavasse on lapsepuhkused märgitud, siis antakse need ajakava kohaselt. Puhkuste ajakava on võimalik muuta töötaja ja tööandja kokkuleppel.

Kui Te ei märgi kõiki puhkusi puhkuste ajakavasse või märgite need sinna ainult osaliselt, siis on töötajal õigus kasutada ajakavasse märkimata puhkust endale sobival ajal, teatades sellest tööandjale 14 päeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Puhkuste ajakava koostamisel tuleb arvestada § 69 lg 7 toodud isikute soovidega – need isikud peavad teatama, millal nad soovivad puhkust kasutada, puhkuste ajakava koostamisel (v.a juhul, kui puhkuse soovist teatamine ei ole ajakava koostamisel veel võimalik – nt kui töötaja ei tea veel ajakava koostamisel oma rasedusest). Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on:

  • naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
  • mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
  • vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;
  • vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last, – lapse koolivaheajal;
  • koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.

Seega on tööandjana mõistlik enne puhkuste ajakava koostamist küsida töötajatelt, kellel on õigus nõuda puhkust endale sobival ajal, nende soove ja selgitada välja töötajad, kellel on õigus saada lisapuhkust (isapuhkus, lapsepuhkus, tasustamata lapsepuhkus, õppepuhkus jne), ning märkida kõik need puhkused puhkuste ajakavasse.

Selleks et puhkuste ajakava koostamine oleks lihtsam, on võimalik töökorralduse reeglites sätestada, et töötajad peavad soovitavatest puhkuse aegadest (sh lapsepuhkus, õppepuhkus jne) teatama tööandjale iga aasta 31. jaanuariks ja tööandja arvestab töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega.

Koostades puhkuste ajakava, kuhu on märgitud kõik seadusest tulenevad puhkused, väldite olukorda, kus töötajad saavad nõuda puhkust, teatades sellest 14 päeva ette. Kordan, et puhkuste ajakavasse märgitud puhkusi on võimalik muuta ainult mõlema poole nõusolekul.

Kui puhkust ei ole puhkuste ajakavasse märgitud ja töötajal on õigus puhkust saada, tuleb töötajale puhkust võimaldada. Tööandjal on õigus puhkus katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Sel juhul hüvitab tööandja töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tekkinud kulud.

]]>
merike@rup.ee (Rebane) Õigus Fri, 05 Oct 2018 10:24:02 +0300
Kas Eesti firma omaniku ettevõtlusega seotud sõidu- ja majutuskulusid tohib lugeda ettevõtlusega seotud kuludeks? http://www.rup.ee/uudised/oigus/kas-eesti-firma-omaniku-ettev-tlusega-seotud-s-idu-ja-majutuskulusid-tohib-lugeda-ettev-tlusega-seotud-kuludeks http://www.rup.ee/uudised/oigus/kas-eesti-firma-omaniku-ettev-tlusega-seotud-s-idu-ja-majutuskulusid-tohib-lugeda-ettev-tlusega-seotud-kuludeks Epp Lumiste, vandeadvokaat
Kas Eesti firma omaniku ettevõtlusega seotud sõidu- ja majutuskulusid tohib lugeda ettevõtlusega seotud kuludeks juhul, kui firma omanik peab oma reisi üksnes firma huvides sooritatuks? Selliseid kulusid on tekkinud nii Eestis kui ka välismaal. Kas sellisel juhul omab tähtsust, mis riigi resident on firma omanik?

Vastab Epp Lumiste, Advokaadibüroo ALTERNA: Teie küsimus puudutab äriühingu kohustuste täitmist juriidilise isiku omaniku kulude osas.

Juhul kui äriühingu osanik on ühtlasi ka juhtimis- või kontrollorgani liige (nt juhatuse liige), võib tulumaksuseaduse § 13 alusel talle välja maksta päevaraha, samuti komandeeringuga seotud kulud (eluaseme- ja transpordikulud).

Tulumaksuseaduse § 13 lõikes 3 kehtestatakse päevaraha tulumaksuvabad piirmäärad vaid välislähetustele. Juhtimis- või kontrollorgani  liikme ametilähetusega seotud korraldused, otsused ja/või aruanded tuleb koostada, arvestades erinevaid nõudeid.

Vaidluse korral peab äriühingu omanik ja/või juhatuse liige olema suuteline tõestama reisi eesmärke ja ärihuvisid. Juhul kui ta ei suuda neid tõestada, on maksuhalduril õigus rakendada tulumaksuseaduse § 51 lg 2 punkti 4 ning käsitleda selliseid kulusid kui ettevõtlusega mitteseotud kulusid, millelt tuleb tulumaksu maksta.

Omaniku  elukoht ei ole määrav, kui maksuhaldur hindab kulude seotust äriühingu ettevõtlusega.

]]>
merike@rup.ee (Rebane) Õigus Mon, 04 Jun 2018 11:35:50 +0300
Kohtutäituri esitatud sunnirahahoiatus http://www.rup.ee/kusimused-vastused/oigus/kohtutaituri-esitatud-sunnirahahoiatus http://www.rup.ee/kusimused-vastused/oigus/kohtutaituri-esitatud-sunnirahahoiatus Piret Pallo, juhtivpartner

Olen tööandja ning sain mitu kirja kohtutäiturilt, mis on seotud töötaja sissetuleku arestimisega. Sain ka sunniraha hoiatuse. Arestimisaktis on kirjas, et sissetulekut ei arestita, kui see on väiksem kui kuupalga alammäär. Aga kui see on kuupalga alammääraga võrdne? Kuidas ma pean tegutsema, kui töötaja saab miinimumpalka? Kas tohib kinni pidada kohtutäituri nõutud summasid?  Töötaja on rahvusvaheline autojuht ja saab ka päevaraha. Kas päevaraha loetakse ka sissetulekuks?

Vastab Piret Pallo, Advokaadibüroo LMP: Kohtutäituri esitatud sunnirahahoiatus tuleneb eelduslikult sellest, et Te ei ole kohtutäiturile andnud  teavet, mida olete kohustatud andma. See on sätestatud täitemenetluse seadustiku (edaspidi – TMS) § 26 lg s 2: "Kohtutäituril on õigus pöörduda täitemenetluseks vajaliku suulise ja kirjaliku teabe saamiseks kolmanda isiku poole, sealhulgas nõuda andmeid võlgniku elu- või asukoha ning kontaktandmete kohta, kui on alust arvata, et kolmas isik sellist infot omab. Kohtutäituril on õigus nõuda täitemenetluseks vajalikke andmeid võlgniku tasunõude ja muude hüvede kohta võlgniku tööandjalt ja teistelt võlgniku suhtes kohustatud isikutelt. Kolmas isik on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui tal on seaduse alusel õigus andmete esitamisest keelduda".

Ning TMS-i § 261 lg 1 p 1 sätestab, et kohtutäitur teeb otsuse kohustuse täitmiseks ning sunniraha määramise hoiatuse TMS-i §-s 26 sätestatud kohustuse täitmata jätmise korral teavet andma kohustatud isikule.

TMS-i § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Nimetatud paragrahvi on Riigikohus oma lahendi punktis 15 tsiviilasjas nr 3 2 1 62 15 tõlgendanud järgmiselt: "Seega tuleb ka TMS-i § 131 lg 2 kohaldamise korral vähemalt üldjuhul arvestada TMS-i §-s 132 arestimisele seatud piirangutega, sh jätta § 132 lg 1 alusel arestimata summa, mis vastab ühe kuu eest ettenähtud palga alammäärale."

Seega juhul kui töötaja palk vastab ühe kuu palga alammäärale ehk on sellega võrdne, seda arestida ei tohiks.

TMS-i § 130 lg 11 kohaselt loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loovustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega.

Seega loetakse töötaja päevaraha samuti töötasuks.

Antud juhul oleks kõige parem variant anda kohtutäiturile tema poolt nõutud informatsioon töötaja kohta, siis selgub eelduslikult ka edasine täitemenetluse käik.

]]>
rup2343@rup.ee (Advokaadibüroo LMP) Õigus Thu, 22 Mar 2018 11:09:44 +0200
Mis tingimustel saab korteriühistu juhatus tagasi astuda? http://www.rup.ee/uudised/oigus/mis-tingimustel-saab-korteriuhistu-juhatus-tagasi-astuda http://www.rup.ee/uudised/oigus/mis-tingimustel-saab-korteriuhistu-juhatus-tagasi-astuda Keijo Lindeberg, juhtivpartner/vandeadvokaat
Korteriühistu juhatus tahab tagasi astuda, kuid üldkoosolek ei suuda leida uusi juhatuse liikmeid. Kas korteriühistu juhatusel on mingi võimalus enda kohustused lõpetada?

Vastab Keijo Lindeberg, Advokaadibüroo LMP: Korteriühistu on mittetulundusühing. Korteriühistuseaduse § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Mittetulundusühingute seaduse § 28 lg 31 sätestab, et juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Kuna juhatuse liikme määrab mittetulundusühingute (edaspidi – MTÜ) liikmete üldkoosolek, tuleb tagasiastumise avaldus saata kõikidele MTÜ liikmetele. Teie volitused MTÜ juhatuse liikmena lõppevad avaldusse märgitud ajast. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register on deklaratiivne, mitte konstitutiivne register. See tähendab, et juhatuse liikme volitused algavad vastava organi otsusega ja kehtivad sama otsusega määratud ajani või tagasiastumiseni ning see ei sõltu asjaolust, kas isiku andmed on juhatuse liikmena registrisse kantud või registrist kustutatud.

Eeltoodut on korduvalt oma lahendites rõhutanud ka Riigikohus. Näiteks tsiviilasjas nr 3 2 1 39 05 tehtud lahendi p s 15 märkis Riigikohus, et „juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3 2 1 54 05 tehtud lahendi p s 17 on Riigikohus täiendavalt selgitanud: „Seadusest ei tulene, et juhatuse volitused algaksid sellekohase kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (konstitutiivne)“. Tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08 tehtud lahendi p-des 33-34 selgitas Riigikohus: „Juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepinguga VÕS i [võlaõigusseaduse] § 619 mõttes. See suhe saab olla üksnes tähtajaline, st tähtaja möödudes see lõpeb (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-05, p 14-17). Osanike otsuste vastuvõtmiseks, sh juhatuse liikme nimetamise ja tema ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmiseks on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS i [äriseadustiku] § d 168‒177)“.

Kõik viidatud põhimõtted kehtivad ka mittetulundusühingute puhul.

Kokkuvõttes tähendab eeltoodu seda, et korteriühistu juhatusest tagasiastumine ei eelda uue juhatuse liikme valimist. Te peate saatma korteriühistu liikmetele teate enda tagasiastumise kohta. Seejärel tuleb informeerida mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit sellest, et registris on ebaõiged andmed, kuna te pole enam juhatuse liige. Sellises olukorras on registripidajal kohustus andmed ise ära parandada. Praktikas annab registripidaja seejärel korteriühistu liikmetele tähtaja uue juhatuse liikme valimiseks.

]]>
merike@rup.ee (Rebane) Õigus Fri, 20 Oct 2017 12:30:04 +0300