Riigikogu võttis menetlusse krediidiasutuste seaduse eelnõu, mis pangaturu jätkusuutlikuks toimimiseks seaks paika korra, mis sätestab, mis järjekorras rahuldataks panga tagamata võlainstrumentidest tulenevaid nõudeid, kui pank maksejõuetuks muutub.
Seadusega kehtestatakse kord, mis näeb ette krediidiasutuse emiteeritud tagamata võlainstrumentidest tulenevate nõuete rahuldamisjärgud panga maksejõuetus- ja kriisilahendusmenetluses, teatas riigikogu pressiteenistus.
Lisaks ajakohastatakse pankade ning investeerimisühingute kapitali-, juhtimise ja ühinemise ning kindlustusandjate nõudeid ja automaatse liikluskindlustuse tekkimise aluseid. Täiendatakse ka pankade ja investeerimisühingute kriisilahenduse aluseid ning täpsustatakse tagatisfondi koostööd teiste Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide tagatisskeemide ja EL-i institutsioonidega.
Kui praegu on pankadel lubatud ühineda üksnes pankadega, siis edaspidi on pankadel teatud juhtudel võimalik ühineda muude äriühingutega. EL-i õigus niisugust muudatust ei nõua, kuid arvestades, et EL-is on krediidiasutuste regulatsioon märkimisväärses ulatuses harmoniseeritud, võib praegu kehtiv erisus anda krediidiasutuse jurisdiktsiooni valikul olulise eelise mõnele teisele EL-i liikmesriigile, kus taolised piirangud ei kehti.
Seaduse eesmärk on suurendada finantsstabiilsust ning tagada finantssektori usaldusväärsus ja läbipaistvus ja turu jätkusuutlik toimimine. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Seadus on plaanitud jõustuma 1. jaanuaril 2019.