Kui plaan jõustub, peaks vara omanik või valdaja rahapesukahtluse korral hakkama tõendama kahtlase vara päritolu politsei- ja piirivalveametile (PPA) ning prokuratuurile. Omanikul tuleb esitada tõendeid vara legaalse päritolu kohta – selgitada varaga seotud tehingu majanduslikku eesmärki, seoseid reaalse majandustegevusega, osapooli ja nende lõplikke kasusaajaid.

Praegu kehtiva seaduse järgi peavad vara ebaseaduslikku päritolu tõendama uurimisasutused. "Vara päritolu uurides on uurimisasutused jõudnud olukorda, kus rahapesuskeemides kasutatava raha päritolu ei ole tuvastatav, sest rahvusvahelistele õigusabipalvetele vastuste saamisega on probleemne. Seega puudub tihti võimalus algatada skeemis osalejate suhtes kriminaalmenetlust rahapesu kuriteo tunnustel," ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu BNS-ile.

Heinapuu selgitas, et muudatustega saaks võimalikuks piirata vara käsutamist sellistel juhtumitel, kus esinevad rahapesu tunnused, aga vara päritolu ja selle üksikasjalist seost konkreetse eelkuriteoga ei ole võimalik tõendada.

Rahandusminister Toomas Tõniste ütles, et niinimetatud pöördtõendamine oleks väga tõhus heidutusmeede rahapesu tõkestamisel. "Selle tulemusel oleks isikul, kes üritab Eesti finantssüsteemi kaudu raha pesta, reaalne oht oma varast ilma jääda," ütles minister BNS-ile.

Samas nentis Tõniste, et kuna tegemist on olulise muudatusega, siis vajab see põhjalikku arutelu. Põhimõttelise heakskiidu andis plaanile rahapesu tõkestamise valitsuskomisjon kahe nädala eest.

Rahandusministeeriumis eelnõuks saanud ettepanekud on kavas esitada aruteluks valitsuse kabinetinõupidamisele. Muudatuse olulisuse tõttu on plaanis aga sätted kooskõlastada laiema ringiga. Tagasisidet ootab ministeerium kooskõlastusringile läinud eelnõu kohta nädala jooksul.

Ministeeriumi pressiesindaja rõhutas, et uued reeglid on mõeldud rakenduma vaid juhtudel, kus rahapesu andmebüroo on rakendanud piiranguid vara kasutamise ja käsutamise kohta ja politseil olemasolev teave viitab vara päritolu varjamisele, kuid vara omanikud ei tee uurijatega koostööd, hoiavad meneltusest kõrvale või püüavad vara päritolu või sellega tehtavaid tehinguid tõendada võltsitud või tegelikkusele mittevastavate dokumentidega.

"Seega tavalistele igapäevaseid klassikalisi finantsteenuseid kasutavatele isikutele ei kaasne käesoleva meetme taustal täiendavaid kohustusi tõendada oma vara päritolu," lubas Heinapuu.

Rahandusministeeriumile on teinud ettepanku pööratud tõendamiskoormuse kehtestamiseks siseministeerium tänavu 5. veebruaril ja pangaliit tänavu 19. jaanuaril. Ülesande eelnõu välja töötada andis valitsus augustis kabinetinõupidamisel. Asja on sel aastal arutanud ka riigikogu õiguskomisjon.

Varem on rahapesu puhul süütuse presumptsioonis erandi tegemise plaani avalikkuses toetanud ka kommetspanku koondava pangaliidu rahapesu tõkestamise toimkond ning keskkriminaalpolitsei.