Saata printerisse

Küberturvalisuse seadus tõhustab oluliste infosüsteemide kaitset

Riigikogu võttis 9. mail vastu küberturvalisuse seaduse, mille eesmärk on tugevdada ühiskonna jaoks määrava tähtsusega teenuste osutamisel ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste võrgu- ja infosüsteemide kaitset.

79 poolthäälega vastu võetud küberturvalisuse seadusega võetakse üle Euroopa võrgu ja infoturbe direktiiv, teatas riigikogu pressiteenistus BNS-ile. Riigisiseselt kehtestatakse olulise teenuse ja digitaalse teenuse osutajatele turvameetmete rakendamise ja küberintsidentidest teavitamise nõuded.

Samuti täpsustatakse küberturvalisuse tagamise koordineerimisel ja piiriülese koostöö korraldamisel riikliku järelevalveasutuse - Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) - ülesandeid.

Ühiskonna toimimist oluliselt mõjutavad teenuseosutajad, mis on näiteks elutähtsad teenused, olulised infrastruktuuri ettevõtted, Eesti Interneti SA kui ka suuremad digitaalse teenuse osutajad ehk internetipõhised kauplemiskohad, otsimootorid või pilveandmetöötlejad peavad edaspidi rakendama riskianalüüsipõhiseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid.

Samuti peavad nad seirama turvalisust ohustavat tegevust ning vajadusel rakendama meetmeid intsidentide mõju ja leviku vähendamiseks. Lisaks tekib neil kohustus teavitada olulise mõjuga küberintsidentidest RIA-t.

Avalikus sektoris laieneb kohustus rakendada infoturbemeetmeid ka näiteks meiliserveritele, failiserveritele ja dokumendihaldussüsteemidele. Seni on kehtinud kohustus rakendada õigusaktist tulenevaid turvameetmeid üksnes infosüsteemidele, mis on andmekogud avaliku teabe seaduse tähenduses. Seadusega ei nähta avalikule sektorile ette märkimisväärseid uusi kohustusi. Infosüsteemide turvalisuse tagamine on juba pikka aega osa IT-süsteemide arendusest ja haldusest.

Küberturvalisuse seadusega tehakse tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse muudatus, mille tulemusena ühtlustatakse 2022. aastal perearstide poolt kasutatavate infosüsteemide turvanõudeid, vältimaks näiteks isikuandmete lekkeid või andmete krüpteerimist lunavara rünnakute käigus. Samuti tehakse seadusega Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) seadusesse muudatus, mille tulemusena on aastast 2022 ERR kohustatud tagama süsteemide turvalisuse, millega edastatakse informatsiooni elanikkonda või riiklust ohustavatest olukordadest.