Lehel olev info on lihtsustatud ning tegelikest asjaoludest tulenevalt on võimalikud erinevused maksustamises.

Residentsusest

Välisriigi elanik, kes saab tulu Eestis viibides või Eestist, on mitteresident maksustamise mõistes. Mitteresidendiks osutub samuti Eesti elanik, kellel on elukoht ka välisriigis ning topeltresidentsuse vältimisel maksulepingu (riikidevaheline kahepoolne tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise leping) alusel tuvastatakse tugevam side (eluliste huvide keskus, pikemaajalisem viibimine) välisriigiga.

E-resident ei ole Eesti resident, vaid on mitteresident, seega maksustatakse vaid Eesti tulu.

E-residentsus ei vabasta automaatselt maksustamisest väljaspool Eestit.

Kuna mitteresident viibib väljaspool Eestit, siis maksustatakse tema tulu ka koduriigis ja teistes riikides, kus tulu tekib, kusjuures topeltmaksustamist välditakse residendiriigis.

Maksustatav tulu

Mitteresident maksab Eestis tulumaksu ainult Eesti tulult.

Kinnipeetava tulumaksu määr on:

• 20%
• meelelahutaja ja sportlase esinemistasult 10%
• litsentsitasult 10%

Töö- ja teenustasult, juhatuse liikme tasult, üüri- ja renditasult, pensionilt, stipendiumilt, meelelahutaja või sportlase esinemistasult ja litsentsitasult peab tulumaksu kinni väljamakse tegija.

Väljamaksja ei arva mitteresidendist füüsilise isiku maksustatavast tulust maha maksuvaba tulu, vaid ainult kinnipeetud töötuskindlustusmakse, kui selle tasumine oli kohustuslik Eestis.

Kui tulumaks on õigesti kinni peetud, siis mitteresident ise tuludeklaratsiooni esitama ei pea.

Kui saaja residentsuse riigiga on Eesti sõlminud maksulepingu, mis näeb ette mitteresidendi tulu Eesti tulumaksuseadusest soodsama maksustamise ja saaja maksuresidentsus on välisriigi maksuhalduri kinnitatud dokumendiga tõendatud (ehk on olemas residentsuse tõend (ingl k certificate of residency), näiteks vormil TM3 (547.39 KB, PDF)), saab maksulepingu maksuvähendusi kohaldada juba väljamakse tegemisel. Väljamaksja esitab Eesti Maksu- ja Tolliametile koos maksudeklaratsiooni vormiga TSD saaja kehtiva residentsuse tõendi, kui seda pole veel tehtud (kehtib 12 kuud füüsilisel isikul ja 36 kuud juriidilisel isikul). Selliselt tõendatud maksulepingu soodusmäär jääb saajale lõplikuks maksuks ning selle tulu kohta saaja tuludeklaratsiooni esitama ei pea.

Mitteresidendi maksustatavale tulule üldiselt ei kohaldu residendi maksusoodustused (mahaarvamised).

! Abikaasad ei saa esitada ühisdeklaratsiooni.

Lisainfo

    Mitteresidendi tuludeklaratsiooni vormid »

• Kui väljamaksja tulumaksu kinni ei pidanud, kuid mitteresidendil tekib tulumaksukohustus Eestis, esitab saaja ise tuludeklaratsiooni vormil A1 maksustamisperioodi (kalendriaasta) tulude kohta hiljemalt järgneva aasta 31. märtsiks.
• Kui mitteresident sai kasu vara võõrandamisest, siis on ta kohustatud esitama ise tuludeklaratsiooni vormi V1 (tulumaksuseaduse § 44 lõige 4), väljamaksja tulumaksu kinni pidama ei pea.
• Mitteresidendi kinnisasja võõrandamisel tuleb tuludeklaratsioon vormil V1 esitada kuu aja jooksul pärast kasu saamist. Ülejäänud vara liikide puhul esitatakse maksustamisperioodi (kalendriaasta) kasu või väärtpaberite võõrandamise edasikantava kahju kohta hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks.

Maksustatav kasu = müügitulu – soetamismaksumus – võõrandamisega otseselt seotud kulu
Tulumaks = maksustatav kasu × 20%

Kulu saab maha arvata vaid tõendava dokumendi alusel, kasu arvutatakse deklaratsioonis, tulu ja kulud on vaja eraldi näidata.

• Kui mitteresident sai Eestist ettevõtlustulu, siis on ta kohustatud esitama ise tuludeklaratsiooni vormi E1 (tulumaksuseaduse § 44 lõige 5).

Äriregistris registreeritud või lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja võib deklaratsioonis maksustatavast kasust maha arvata enda dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega otseselt seotud kulud. Kasu arvutatakse deklaratsioonis, tulu ja kulu on vaja eraldi näidata.

Vorm E1 esitatakse maksustamisperioodile järgneva kuue kuu jooksul – 1. juuliks.

Mahaarvamised mitteresidendile

Euroopa Majanduspiirkonna muu riigi residendist füüsiline isik võib Eesti residendile ettenähtud maksusoodustuste (sh maksuvaba tulu) saamiseks esitada Eesti residendi tuludeklaratsiooni kord aastas – 31. märtsiks.

Füüsilise isiku tuludeklaratsioonis peab ta märkima „JAH“ lahtrisse „Kas olete Euroopa Majanduspiirkonna teise lepinguriigi resident, kes soovib kasutada mahaarvamisi Eestis ning kes on saanud Eestis tulu tulumaksuseaduse § 311 lõikes 2 või 3 sätestatud tingimustel“. Mitteresident peab deklareerima sel juhul kogu oma maailmatulu, sest kuigi Eestis maksustatakse vaid Eesti tulu, saab mahaarvamisi arvesse võtta vaid osaliselt, olenevalt mitteresidendi kogu maailma tulu suurusest. Mitteresident näitab välisriigi tulu ainult tabelis 8.9, teisi välisriigi tulude tabeleid ei täideta.

Deklareerimiseks vajalikud üldandmed

Kui isikul puudub Eesti isikukood, märgitakse tuludeklaratsiooni Eesti Maksu- ja Tolliameti antud registrikood.

Kui tuludeklaratsiooni täitmise ajaks ei ole isikule veel Maksu- ja Tolliameti registrikoodi väljastatud, saab selle pärast vastava taotluse täitmist (vt juhendit ja vorme).

Isikule väljastatud Maksu- ja Tolliameti registrikoodi saab kontrollida e-päringu „Mitteresidendi isikukoodi/registrikoodi otsimine" kaudu.

Tulumaksu ülekandmiseks on vajalik viitenumber. Kui seda veel pole, siis väljastatakse deklaratsiooni esitamise järel mitteresidendile viitenumbrid, mille alusel on võimalik tulumaks üle kanda maksu- ja tolliameti pangakontole.

Ülekandeks vajalikud viitenumbrid ja pangakonto andmed leiate veebilehelt „Rekvisiidid maksude tasumiseks".