Saata printerisse

Sõiduautode maksustamine 2018. aastal (I osa): tulumaksuseaduse muudatused

Viimastel aastatel on palju poleemikat tekitanud ettevõtetele kuuluvate sõiduautode kasutamine erasõitudeks ja nende maksustamine. Järgmisel aastal jõustuvad mitmed maksuseaduste muudatused, mille algne eesmärk oli praegust süsteemi ettevõtja jaoks lihtsustada, kuid pigem on olukord muutunud veelgi keerukamaks ja tekitab ettevõtjates segadust ja ebakindlust.

Tulumaksuseaduse muudatused

2018. aastal kehtima hakkava tulumaksuseaduse § 48 lg 82 näeb ette, et tööandja, kes on sõiduauto omanik või selle vastutav kasutaja ja võimaldab sõiduauto kasutamist üksnes töö-, ameti-, ja teenistusülesannete või ettevõtlusega seotud tegevuseks, peab sellest Maanteeametit teavitama sõiduauto soetamisel või kasutusele võtmisel. Teavitamine on oluline, kuna juhul, kui ei teavitata, siis eeldatakse automaatselt, et autot kasutatakse nii töö- kui ka erasõitudeks ja sõidupäevikuga enam vastupidist tõendada ei saa.

Maanteeamet teeb teavitamise järel vastavalt liiklusseaduse § 174 lg-le 22 liiklusregistrisse sellekohase märke ja ühtlasi on tegu avalikkusele kättesaadava teabega. Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt on sellise muudatuse eesmärgiks vähendada pettuste arvu. Teatud ajal oli plaanis ka selliseid autosid hoopis märgistada või eristada neid autosid erineva numbrimärgi värvi kaudu, kuid huvigruppide survel see plaan läbi ei läinud. Liiklusregistrist saab igaüks aga hõlpsasti numbrimärgi kaudu teada, milline auto on mõeldud üksnes töösõitudeks ehk MTA sai endale ilma igasuguse vaevata juurde terve Eesti Vabariigi täie vabatahtlikke maksuametnikke.

Ettevõtjatel on tekkinud seoses Maanteeameti teavitamisega rida küsimusi. Muu hulgas tekitab jätkuvalt segadust asjaolu, mis hetkest alates maksukohustus puudub. Näiteks kui töötaja hakkab juba 1. jaanuarist kasutama autot üksnes töösõitudeks, kuid tööandjal ei ole ühel või teisel põhjusel võimalik kohe Maanteeametit sellest teavitada, kas sellisel juhul on võimalik teavitada ka tagasiulatuvalt? Seletuskirjas on märgitud, et „Kui sõiduauto kohta puudub liiklusregistris märge sõiduauto üksnes tööalase kasutamise kohta, siis loetakse selline sõiduauto nii töö-, ameti- või teenistusülesannete kui ka tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks kasutusel olevaks.“

Sellest võiks seega järeldada, et tegemist on pigem konstitutiivse ehk õigustloova kandega, mille tegemise järel kasutatakse sõidukit üksnes töösõitudeks, kuid enne kande tegemist lähtub MTA sellest, et sõidukit kasutati nii töö- kui ka erasõitudeks ja erisoodustus maksustatakse sel juhul samuti 2018. aastal kehtima hakkava TuMS-i § 48 lg 3 järgi. Seega on äärmiselt oluline, et ettevõtjad kiiremas korras Maanteeametit teavitaksid, e-teeninduses saab seda teha juba alates detsembrikuu keskpaigast.

Maksu- ja Tolliameti nõudel peab tööandja suutma ka tõendada, et on reaalselt võetud kasutusele meetmed, mis tagavad, et sõiduautot pole võimalik erasõitudeks kasutada. Maksuriski vältimiseks peaksid need ettevõtjad tagama jätkuvalt sõidupäevikute korrektse täitmise. Seega säilib ettevõtjatel, kes soovivad edaspidi kasutada sõiduautosid üksnes töösõitudeks, jätkuvalt halduskoormus sõidupäevikute pidamise näol. Kuna märge liiklusregistris on ka avalikkusele kättesaadav, siis võivad lisaks igavlevad naabrimehed hakata MTA-le anonüümseid vihjeid saatma, mistõttu peaksid ettevõtjad olema igal juhul valmis vajadusel MTA-le selgitusi jagama.

Seletuskirja kohaselt peaks see muudatus vähendama aga nende ettevõtjate halduskoormust, kes jäävad kasutama sõiduautot nii töö- kui ka erasõitudeks, sest sõidupäeviku pidamine ei ole enam vajalik ega ka võimalik, tulenevalt sellest, et maksustamisel hakatakse lähtuma auto liiklusregistris märgitud mootori võimsusest.

Muudetakse seega ka TuMS-i § 48 lg-t 3. Kui varasemalt oli tööandjal võimalus sõidupäevikus fikseerida läbitud kilomeetrid ning tasuda makse selle järgi, mitte maksimummääras, siis seadusemuudatusega see võimalus kaob. Hakatakse lähtuma üksnes sõiduki võimsusest ning vanusest. Kuni viie aasta vanuste sõidukite puhul on erisoodustuse hind 1,96 eurot kW kohta ja vanemate autode puhul 1,47 eurot kW kohta. Kaotatakse ka piirmäär ehk maksukoormus jääb samaks või väheneb vaid neil ettevõtjatel, kelle kasutuses olevate autode võimsus on kuni 130 kW, mille erisoodustuse hind on alates järgmisest aastast maksimaalselt 254,80 eurot. Suurema võimsusega sõidukite puhul võib erisoodustuse hind tõusta, olenevalt nende vanusest ning piirmäära kadumise tõttu maksustatakse erisoodustus täies ulatuses.

Ettevõtjatele jääb arusaamatuks, miks on vanematele sõidukitele kehtestatud madalam erisoodustuse hind, kuna see pigem soodustab vanemate sõidukite ostmist, mis on enamasti vähem turvalised ja pole ka niivõrd keskkonnasõbralikud kui uuemad sõidukid. Kohustus lähtuda erisoodustuse määramisel turuväärtusest tuleb TuMS-i § 48 lg-st 7, mis näeb ette, et erisoodustuse hinna määramisel lähtutakse üldjuhul erisoodustusena antud kauba või teenuse turuhinnast. Seletuskirjas selgitatakse, et kuna sõiduauto kaotab esimese kahe kasutusaastaga ligi 20% väärtusest, siis kasutataksegi üle viie aasta vanuste sõiduautode puhul erisoodustuse hinda 1,47, mis on siis 25% madalam 1,97-st. Kaubandus- ja tööstuskoda tegi küll muudatusettepaneku, et kehtestataks sama hind nii uutele kui vanadele sõidukitele, kuid seda ei aktsepteeritud.

Kilovati-põhist arvestust on samuti nii seaduseelnõu menetlemise ajal kui ka hiljem kritiseeritud, kuna see ei peegeldavat auto reaalset väärtust, kuid ministeerium jäi siiski seisukohale, et korrelatsioon sõiduauto võimsuse ja hinna vahel on väga tugev (90%), mistõttu otsustati erisoodustuse hinna määramisel siiski sellest lähtuda.

Samas jääb selgusetuks, kui ollakse nii kindlad, et võimsuse alusel saab auto väärtust täpselt hinnata, miks on siis vaja täiendavalt nii tugevasti eristada uusi ja vanu autosid. On küll arusaadav, et vanemad autod on vähem väärt ja nõuavad suuremaid kulutusi, kuid vähemasti keskkonnakaitse eesmärgil oleks võinud sõiduki vanusepõhist koefitsienti uute ja vanade sõidukite vahel ühtlustada. Nt 180 kW võimsusega auto puhul on erisoodustuse hind aastal 2018 kuni viie aasta vanuse sõiduki puhul 354,6 eurot ja vanemal 264,6 eurot ning kuna piirmäära enam ei ole, siis kuulub erisoodustus maksustamisele täies ulatuses. Selline süsteem pigem soodustab vanemate sõidukite ostu ja jätkuvat kasutamist, sest kokkuvõttes tähendab see ettevõtjale suurt kokkuhoidu.

Artikli II osa saate lugeda siit: Sõiduautode maksustamine 2018. aastal (II osa): käibemaksuseaduse muudatused.