12.04.2017 Kolmapäev

Muudatused audiitori töö köögipoolel

Möödunud aasta lõpus Eesti arvestusala õigusesse üle võetud uute auditeerimisstandardite kohaselt on vandeaudiitori aruannetel, mis koostatakse 15. detsembril 2016 või hiljem lõppenud majandusaasta aruannetele, uus, endisest palju põhjalikum sisu ja vorm.

Angelika Ruubel, Audiitorkogu metodoloogia- ja koolitusspetsialist
Angelika Ruubel, Audiitorkogu metodoloogia- ja koolitusspetsialist

Enamikus jäävad muudatused küll audiitori töö köögipoolele ja pakuvad põnevust peamiselt neile endile, ent päris palju võib muutuda ka auditeeritavate ettevõtete jaoks. Enamiku käimasolevate ja eesseisvate audiitorkontrollide käigus võib raamatupidaja ja ettevõtte juhtkond hoomata, et audiitor esitab rohkem küsimusi, sealhulgas teemadel, mis varasematel aastatel pole ehk eriti jutuks tulnud.

Audiitorit kannustavad rohkem suhtlema juba mõnda aega kestvad arengud rahvusvaheliste auditeerimisstandardite uuenemisel, sh avalikkuse huvi saada parem ülevaade sellest, mida audiitor auditi käigus kontrollib. Alljärgnev on kokkuvõte olulisematest uuendustest auditi töövõttudes (NB! Kirjeldatavad muutused ei puuduta ülevaatuse töövõtte!).

Audiitor hakkab börsiettevõtete aruandeid „kammima“

Seni on audiitori järeldus, st info, mida teadlik aruande lugeja audiitori töö tulemuse kohta näeb, koondunud aruande ühte lõiku või vahel isegi ühte lausesse. Uus standard näeb ette, et n-ö avaliku huvi üksuste puhul peab audiitori aruanne andma lugejale selge ülevaate peamistest auditi asjaoludest. Börsiettevõtete puhul kehtib uus nõue juba lõppenud majandusaasta aruannetele ning alates järgmisest aastast laieneb see ka teistele avaliku huvi üksustele (pangad, kindlustusfirmad). Audiitorid nimetavad omavahel peamisi auditi asjaolusid ka „kammiks“, mis tuleneb väljendi ingliskeelsest lühendist Key Audit Matters (KAM).

Avaliku huvi üksuste audiitori aruanne peab edaspidi andma ülevaate, kuidas audiitor on käsitlenud auditi kõige olulisemaid valdkondi. Olulisuse määrab audiitor oma kutsealase otsustuse tulemusel, sageli on luubi all näiteks juhtkonna subjektiivsed raamatupidamislikud hinnangud. Kui juhatuse kohustus on avalikustada raamatupidamisaruandes piisavalt infot oma hinnangute aluste kohta, siis audiitor „kammib“ need peamiste auditi asjaolude kirjelduses üle, kirjeldades, kuidas ta neid hinnanguid oma auditis on käsitlenud, näiteks tuues välja kogutud tõendusmaterjali ja tehtud protseduurid.

Põhjalikumalt muudadustest audiitorite töös saate lugeda varsti ilmuvas ajakirjas Raamatupidamisuudised nr 2, 2017. Kui te ei ole veel jõudnud tellida ajakirja Raamatupidamisuudised 2017, saate seda teha SIIT.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference