Ajakiri Forbes on reastanud USA presidendid vastavalt kulutustele, mis on tehtud presidendiks saamiseks. Selgub, et mida aeg edasi, seda kallimaks valimiskampaaniad muutuvad. Viimase 50 aasta jooksul on sellele ametipostile saamiseks vajalikud kulud kasvanud 500 korda: kahest miljonist dollarist ühe miljardini.

Äsja toimunud valmised lõid kõik rekordid. Kandidaatide kampaaniate kogukulu ületas 1,8 miljardi dollari piiri. Forbes reastaski kampaaniad, alates kõige kallimatest.

Barack Obama kulutas äsjastel valimistel ligi miljardi ehk 934 mln dollarit. Ta alustas kampaaniat 130 mln dollariga, kuid tänu poolehoidjate investeeringutele, kellest paljud on tähtsad sõubisnise tegelased, suurendas summasid järsult. Tõhusaks abiks olid ka n-ö inimesed tänavalt. 55% Obama valijatest kandsid tema kampaaniarvele alla 200 dollari, 31% 200 kuni 2500 dollarit ja 14% üle 2500 dollari.

Obama rivaal Mitt Romney alustas kampaaniat 191 mln dollariga, kuid lõpuks kasvasid kulud 881 mln dollarini. Teda toetasid paljud suurettevõtjad nagu näiteks Bob Perry, Donald Trump jt.

Ajaloos tagasi minnes jäävad presidendivalimiste kampaaniakulutused aga järjest väiksemaks. Nii pidi George Bush noorem kulutama kõigest 345 mln dollarit. Tõhusaks abiks nii rahaliselt kui imagoloogiliselt sai Bushile üks tema tehing 1988. a, mida võib ühtlasi pidada tema elu edukaimaks. Bush ostis sõpradega pesapallimeeskonna Texas Rangers vaid 600 000 dollariga ja teenis selle edasimüügist aastaid hiljem 15 miljonit. Just see pesapallimeeskond aitas tal tuntuks saada, nn lihtsa ameeriklase kuvandit kinnistada ning ühtlasi paigutuda 1993. a Texase kuberneri toolile.

Bill Clinton sai aga 1996. a valituks osutudes hakkama kõigest 116 mln dollariga. Ta oli hea president, kuid meenutama jäädakse teda ikka seoses seksiskandaaliga. Samas ühele edukaimale presidendile kogu USA ajaloos, Ronald Reaganile, keda ameeriklased võrdlevad Abraham Lincolniga, läks kampaania maksma veel kordi vähem kui Clintonile ehk 40 mln dollarit. Rahast enam oli Reaganile toeks tema kuvand. Reagan oli otsekui tüüpiline ameeriklane, iseennast üles töötanud mees, kes sündinud 1911. a tillukeses korteris. Edu ei tulnud Reaganile lihtsalt: Suure Depressiooni aastail pesi ta nõusid korraga kahes sööklas. Võibolla need mälestused sundisid Reaganit pingutama, et tööpuudus alaneks, ja tema aastail jäi see tõesti vaid 4,5% kanti, olles enne Reaganit 12,5.

Richard Nixon, nn Watergate´i mees, Kennedy rivaal, valiti ametisse aga vaid 20 mln dollariga. Tema eelkäija, legendaarse John Kennedy valimiskulud jäid aga 360 000 dollari kanti, mis arvestades diollari väärtuse odavnemist, võrduks tänapäeval umbes kahe miljoniga.