Kas seadusandlikes aktides on määratud mõiste “KÜLALINE”. Küsimus puudutab kulusid, mis on seotud külaliste vastuvõtuga. Kas “külaline” võib olla samast linnast mis vastuvõttev firma? Sellele vastavalt ka kulud: sõidud, toitlustus ja kultuuriüritused.
VASTUS:
Mõiste “külaline” määratlus maksuseadustes ei esine. Kui mõiste ei ole
seadusega määratletud, kasutatakse sõna üldtuntud tähendust. On ju
selge, et külaline on kõrvaline isik. Maksu- ja Tolliamet annab
külalistele veel lisamääranguid:
-
äriühingul puuduvad külalistega lepingulised suhted;
-
üldjuhul võivad külalisteks olla äripartnerid, kliendid jne;
-
mingil juhul ei või külalisteks olla füüsilised isikud, keda on
mainitud tulumaksuseaduse paragrahvi 48 lõigetes 3 ja 6.
Tulumaksuseaduses ei ole sätestatud, kust peab külaline saabuma (ja kas
ta peabki saabuma – külaliste vastuvõtukulud võidakse teha ka
väljaspool Eestit), järelikult võib külaline olla ka ühest võõrustava
firma linnast.
Jelizaveta Litau,
maksukonsultant,
ajakirja Raamatupidamisuudised juht
