Mida peab silmas pidama töölepingu lõpetamisel poolte kokkulepel?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Peeter Eesmaa:
Töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 79 tuleneb, et pooled võivad nii
tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada.
Pole oluline, kas töölepingu lõpetamise algatab töötaja või tööandja
poolte kokkuleppel. Tähtis on asjaolu, et mõlemad töölepingu pooled
oleksid nõus lepingu lõpetamisega kokkuleppel. Kokkulepe ei pea olema
vormistatud kirjalikult. Siinjuures ei ole õiguslikku tähendust
põhjusel, miks pooled otsustasid töölepingu lõpetada kokkuleppel ning
millistel tingimustel see toimub. Tööandja ja töötaja võivad kokku
leppida, et tööandja maksab töölepingu lõpetamisel kokkuleppel töötajale
hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Seadus hüvitise maksmist
töölepingu lõpetamisel kõnesoleval alusel ette ei näe, kuid selle
maksmine ei ole keelatud. Võidakse kokku leppida ka selles, et töötaja
kohustub hüvitama tema süül tööandjale tekitatud näiteks kahju kahe kuu
jooksul arvates töölepingu lõpetamisest.
Praktikas eespool märgitud eeldusi töölepingu lõpetamiseks poolte
kokkuleppel alati ei järgita. Mõnikord tööandjad lõpetavad töötajaga
töölepingu poolte kokkuleppel, ilma et selles oleks töötajaga kokku
lepitud. Aeg-ajalt töötajad kurdavad, et tööandja on neid survestanud ja
nõudnud allkirja kokkuleppele töölepingu lõpetamiseks TLS-i § 79
alusel. Tööinspektori-juristi vastuvõtul nõustatud töötajate esitatud
küsimuste analüüs kinnitab, et tööandjad tihtipeale lõpetavad töötajaga
töölepingu poolte kokkuleppel eirates asjaolu, et töötaja esitas
ülesütlemisavalduse töölepingu korraliseks ülesütlemiseks (TLS § 85 lg
1). Siinkohal on õigustatud küsimus, kas töötajal on võimalik
vaidlustada töövaidlusorganis (töövaidluskomisjonis või kohtus)
töölepingu lõpetamist poolte kokkuleppel. Seda juhul, kui esinevad
eelnimetatud asjaolud, mis seisnevad ühe lepingu poole vaba tahte
eiramises või ei arvestata sellega üldse. Vastus on jaatav. Õiguslikuks
aluseks seejuures on tsiviilseadustiku üldosa seaduse tühise tehingu
sätted, § 84 lg 1 (tehingu tühisus) ja § 87 (seadusega vastuolus olev
tehing).
Võimalike vaidluste vältimiseks on soovitav töölepingu lõpetamise
kokkulepe vormistada kirjalikult. Eriti oluline on see siis, kui
töölepingu pooled võtavad endale teatavad kohustused. Näiteks, tööandja
kohustub töötajale maksma töölepingu lõpetamisel kokkuleppel hüvitist,
töötaja kohustub hüvitama tööandjale tekitatud kahju.