Esitasin tööandjale lahkumisavalduse 12-ndal mail 2011 töölepingu seaduse § 91 lõike 3 alusel erakorraliselt ja päevapealt lahkumiseks alates 16. maist 2011. Põhjuseks püsiv, 60% tervisekahjustus. Esitasin lahkumisavalduse paberil. Kas ma võin ja kas sellel teol on ka juriidiline alus, kui ma esitan uue lahkumisavalduse e-kirjaga, et vabastada mind hoopis 14-ndast maist töölt sama paragrahvi alusel? 15-ndal mail peaksin jälle tööl olema 8.00-19.00. Tervis lihtsalt ei pea vastu sellisele koormusele. Andsin avalduse töölt lahkumiseks alates 16. maist 2011. Kas 16. mail pean veel tööl olema või ei pea enam olema?
Vastab
Sirje Aava, Tööinspektor-jurist, Tööinspektsioon
VASTUS:
Esitasite tööandjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse,
lahkumiseks töölt alates 16-ndast maist 2011. Küsite, kas Teil on
võimalus esitada tööandjale uus töölepingu erakorralise ülesütlemise
avaldus, Teie vabastamiseks alates 14-ndast maist 2011 (mõlemas lauses
on Teie kirjast üle võetud sõnastus). Saan Teie kirjast aru, et soovite
töölepingu lõpetada esimeses avalduses toodud tähtajast kaks päeva
varem. Selgitan, et töölepingu ülesütlemisavalduse saab avalduse
esitanud pool tagasi võtta ainult teise poole nõusolekul. Ehk siis Teie
saate töölepingu ülesütlemisavalduse tagasi võtta tööandja nõusolekul.
Juhul, kui tööandja on nõus lugema esimest töölepingu
ülesütlemisavaldust kehtetuks ja nõus uut ülesütlemisavaldust
aktsepteerima, siis on uue ülesütlemisavalduse esitamine võimalik.
Avalduse tagasivõtmise nõusoleku soovitan vormistada kirjalikult, et ära
hoida hilisem võimalik vaidlus.
Selgitan, et töölepingu seaduse § 83. Töölepingu lõppemine
ülesütlemisega, kohaselt on eesmärgiks lepingupoolte vabastamine
lepingulistest kohustustest. Teie poolt esitatud sõnastus "alates"
16-ndast maist 2011, on tekitanud varemgi pooltes küsimusi ja vaidlusi.
Töölepingu seaduses ei ole sätestatud sõnastust, kuidas lepingu pool
peab end väljendama, kui soovib teisele poolele lepingu lõppemisest
teada anda. Oluline on, et lepingu pool peab ülesütlemisavalduses
väljendama selgelt ja üheselt mõistetavalt oma tahet. Seega jääb
lepingupoole otsustada, kuidas ta avalduse sõnastab, ning kas ta tahab
ülesütlemisavalduses ära näidata kuupäeva, millal on viimane tööpäev või
siis millal peaks tööleping lõppenud olema, millega näidatakse ära, et
sellest päevast enam tööle minema ei pea ehk siis viimane tööpäev on
sellele eelnev päev. Lepingu pool, kes ülesütlemisavalduse esitab, peab
teadma, millist tahet ta avaldab. Seega, avalduse esitanud pool peab
teadma, kas kuupäev, mis ära märgitakse, on viimane tööpäev või hoopis,
et märgitud kuupäeval on leping lõppenud ja viimane tööpäev on märgitud
kuupäevale eelnev päev. Tööinspektsiooni tööinspektor-juristil puudub
pädevus hinnata asjaolude sisu, tööinspektor-juristil puudub õigus anda
antud küsimuses oma arvamust. Lepingupoolte vahelise vaidluse korral
lahendab küsimuse töövaidlusorgan.
Lugupidamisega,
Sirje Aava
Tööinspektor-jurist
Tööinspektsioon
