Tegu on graafiku alusel töötamisega (graafik 2-tööl, 2-vaba, 3-tööl ja teie nädal vastupidi),nüüd muudeti töötajate graafikut nii, et paljud töötajad on tööl järjest 5 päeva ja töötunnid vastavalt:12,5 - 7,8-  7,8  -12  - 11,3h ning teine töötaja 5 päeva:12,3-8-8-12,5-12h.

Eesti firma töötaja on tasunud Soomes komandeeringus olles teemaksu ja ostnud ühistranspordi pileti. Palun selgitada, kas ja kuidas antud kulud deklareerida KMD-l.

Vastab MTA spetsialist Marge:    

1. Firma on registreeritud omaniku/juhatuse liikme elukoha aadressil. Osa korterist on kohandatud büroo alla.  Seoses sellega maksab korteriomanik (tema on ka firma omanik/juhatuse liige ühes isikus)  endale hüvitust vastavalt Töölepingu seaduse § 40 -  telefoni, interneti, kommunaalmaksete jms eest 35-50%. Korteriomanikku huvitab küsimus - kas nimetatud korteri müügi korral ei teki täiendavaid maksuriske?
2. Kas tekivad täiendavad maksuriskid kinnisvara müügil juhul, kui  firma (registreeritud era-aadressil)  hakkab osutama  aadressi renditeenuseid (või postkasti renditeenuseid või kuidas seda teenust võiks veel nimetada?), st et loodavad firmad registreeritakse sellel aadressil ja loomulikult selle eest hakatakse raha võtma - postkasti, virtuaalse büroo rendi eest.
3. Kas tekivad täiendavad maksuriskid kinnisvara müügil, kui selle kinnisvara omanik rendib välja  maja osa bürooruumideks (enda firmale) koos renditasu saamisega. Tulumaksu rendimaksetelt võetakse.

Vastab Deloitte Advisory maksuspetsialist Annely Hindriks:

Kas külaliste vastuvõtukulude (konkreetselt toitlustuse) eest võib tasuda MTÜ ilma erisoodustusmaksuta? Kas peab vajadusel lisama külaliste nimekirja?

Vastab MTA spetsialist Regina:

Ettevõtte töötaja sai tööülesandeid tehes ettevõttele kuuluva autoga parkimistrahvi. Parkimistrahv ei jõudnud mingil põhjusel ettevõttesse. Ühel päeval ettevõtte raamatupidaja nägi pangast, et kohtutäitur on pangast maha võtnud summa, mis sisaldas: 1) viivistasu parkimiskorra rikkumise eest; 2) täitemenetluse alustamise tasu (sis. km)
3) kohtutäituri põhitasu (sis. km) Kas mingit osa pangast võetud KOKKU summast peaks deklareerima kui ettevõtlusega mitteseotud kulu või kui erisoodustust (ettevõtte auto ju end ise valesti ei pargi)? Kohtutäitur võttis raha pangast maha juulis. Kui esitan juulis nõude töötaja vastu, kes auto valesti parkis, kas siis ei peaks teoreetiliselt seda ettevõtlusega mitteseotud kulu augustis deklareerima? Kui tulevikus ettevõte loobuks nõudest oma töötajale, siis deklareeriks seda erisoodustusena. Kas niimoodi käitudes oleks maksudega kõik korras?

Vastab MTA spetsialist Regina:

Meie firma töötajad olid töölähetuses Riias, kus nad tegid kulutusi majutusele, autoparkimisele ja kütuse ostmiseks. Kas teisest liikmesriigist saadud teenused tuleks deklareerida KMD real 1 ja informatiivses lahtris 6?

Vastab Deloitte Advisory maksuspetsialist Maigi Isotamm:

Kui ettevõtte ühendusesisene käive moodustab ca 75 % kogu käibest, siis tekib KMD-s käibemaksu ettemaks. Kas see on normaalne või ühendusesisese käibe tarvis ostetud materjali puhul ei tohiks sisendkäibemaksu arvestada ?

Vastab MTA spetsialist Marge:

Eesti maksukohustuslane võõrandab teisele Eesti maksukohustuslasele kauba, mis asub võõrandamise hetkel Soomes ning toimetatakse ostjale Rootsi. Kas selline tehing üldse kajastub Eesti KMD-l?

Vastab MTA spetsialist Marge:    

Situatsioon 1: töötaja oli kaupluses müüjapraktikal (Töötukassaga sõlmitud lepingu alusel). Praktika juhendamise eest kanti firmale lepingu alusel üle 245 eurot. Situatsioon 2: pärast nimetatud praktika läbimist asus töötaja tööle ja firma saab Töötukassaga sõlmitud lepingu alusel hüvitise töötaja töötasu pooles suuruses. Millena tuleb käsitleda Töötukassa poolt firmale ülekantud summat? Kas see on firma tulu ettevõtlustegevusest? Või need on Töötukassale osutatud teenused? Millise maksuga maksustatakse seda summat? Kas seda summat kajastatakse KMD deklaratsioonis? Kui jah, siis millises määras ja millises deklaratsiooni lahtris seda tuleb kajastada?

Vastab Deloitte Advisory maksuspetsialist Maigi Isotamm:

Eesti käibemaksukohustuslane müüb ühendusevälise riigi kaupa ettevõtlusega tegelevale isikule mitte käibemaksukohustuslasele. Eesti käibemaksukohustuslane väljastab arve ühendusevälise riigi ettevõtlusega tegelevale isikule KM määraga - 20%. Mis viide peaks olema arvel seoses sellega (6 derektiiv)?

Vastab MTA spetsialist Kaia: