Ramil Pärdi,
advokaat,
Tamme Otsmann Ruus Vabamets Advokaadibüroo
Leping on tavaliselt üksnes selle konkreetse lepingu poolte kokkulepe. Kolmandal isikul ei ole õigust sellesse sekkuda. Siiski on Riigikohus hiljutises lahendis asunud seisukohale, et korraldatud jäätmeveo kontsessioonilepingu tingimuste võimalikku muutmisse saab sekkuda isegi selline kolmas isik, kes ise hankemenetluses ei osalenud.
Korraldatud jäätmevedu on kohaliku omavalitsuse pädevuses
Jäätmekäitlus üldiselt on Euroopa, aga ka Eesti kohalikul tasandil
küllalt reguleeritud valdkond. Kohaliku omavalitsuse koormus ja vastutus
jäätmekäitluse korraldamisel oma territooriumil on märkimisväärne.
Muuhulgas peab kohalik omavalitsus vastu võtma jäätmekava ning tagama
korraldatud jäätmeveo teenuse kõigile elanikele ja ettevõtetele tema
territooriumil.
Seadus kohustab kohalikku omavalitsust viima korraldatud jäätmeveo
teenuse osutaja leidmiseks läbi riigihanke. Riigihanke menetluse
tulemusel sõlmivad kohalik omavalitsus ja riigihanke võitnud isik
jäätmeveo kontsessioonilepingu. Leping sõlmitakse pakkumuses toodud
tingimustel kooskõlas hankedokumentidega. Tavapäraselt muutub
hankemenetluse tulemusel sõlmitud leping alates selle sõlmimisest nö
tavaliseks lepinguks. St tegemist on lepingupoolte kokkuleppega, mida
saab vastavalt vajadusele muuta ja täiendada. Siiski ei pruugi see nii
olla teenuse kontsessioonide korral.
Riigikohtu lahend
Riigikohtu halduskolleegium tegi hiljuti otsuse, mis omab siinkirjutaja
hinnangul olulist tähendust mistahes kontsessioonilepingu muutmise
küsimuses. Nimelt asus Riigikohus, viidates muuhulgas Euroopa Kohtu
hanketeemalisele praktikale, selgelt seisukohale, et hanke võitjaga
sõlmitud kontsessioonilepingu muutmisse võib sekkuda ka kolmas isik.
Seda juhul, kui:
-
kontsessiooni võitja teeb hankemenetluses sellise pakkumise, mis ei
võta arvesse pakkumise tegemise ajal teadaolevaid kohustuslike maksude
ja maksete või muude avalike koormiste suurenemisi, kuigi see oli või
vähemalt pidi teada olema, ning
- pärast kontsessioonilepingu sõlmimist muudavad pooled lepingut
kontsessionäärile soodsamaks põhjendades seda kohustuslike maksude ja
maksete või muude avalike koormiste suurenemisega ning sellega seotud
kontsessionääri kulude „ettenägematu“ suurenemisega.
Riigikohtu põhjenduste kohaselt peab pakkumisel osalenud isikul,
sõltumata sellest, kas tema pakkumus on välja valitud, olema võimalus
kontrollida kogu pakkumismenetluse õiguspärasust tervikuna ja selle
jooksul tehtud otsuste õiguspärasust. Samuti on kontsessioonide puhul
võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetest tulenevalt väga oluline,
et hankija on hankemenetluses avaldatud tingimustega seotud kuni
hankelepingu täitmise lõpuni.
Soovitused
Soovitame mistahes kontsessiooni riigihankemenetluses osalejal
põhjalikult kaaluda oma pakkumist ning selle osasid.
Hinnastamistingimused, mida pakkumine sisaldab, peavad olema
majanduslikus mõttes jätkusuutlikud kontsessiooni lõpuni. Lootus, et
„küll varsti saame hinda suurendada, kui tehing on koju toodud“, ei
pruugi käsitletud Riigikohtu seisukohtade valguses vilja kanda.
Ramil Pardi,
advokaat,
Tamme Otsmann Ruus Vabamets Advokaadibüroo
Avaldatud RUP.ee
PROFIUUDISTE rubriigis
Ramil Pärdi,
