Бухгалтерские Новости - новости бухгалтерского учета, налогообложения, экономики

Uues Kreeka abiprogrammis on kavandatud ka Eesti osalus läbi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF). Enne kui Eesti valitsus saab Kreekale EFSF-i kaudu finantsabi osutamise lepingutega nõustuda on vajalik riigikogu heakskiit, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Uus toetusprogramm näeb ette ulatusliku kava, kuidas taastada Kreeka majanduse jätkusuutlikkus ning tagada Kreeka ja selle läbi kogu euroala finantsstabiilsus. Kuigi Kreeka on juba teinud märkimisväärseid jõupingutusi, nõuab majanduskasvu taastamine ühiskonnalt veel suuri pingutusi. Programm peab tagama riigivõla jätkusuutliku taseme ning taastama majanduse konkurentsivõime, märkis valitsus oma teates.

Abiprogrammi eelduseks on ranged tingimused riigirahanduse korrastamise ja struktuursete reformide osas, mille täitmist jälgitakse suure tähelepanuga. Uue programmi põhijooneks on Kreeka võla vähendamine 120,5%-ni aastaks 2020, mis eeldab lisaks Kreeka enda pingutustele ka erasektori kaasamise kokkuleppe edukat realiseerimist. Kreeka valitsussektori võlg ulatub 2011. aasta lõpul hinnanguliselt 162%-ni sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Kokkuleppe kohaselt peab Kreeka vähendama riigieelarvet selliselt, et saavutada eelarveülejääk juba järgmisel aastal. Selleks kavatseb Kreeka ellu viia mitmeid struktuurseid reforme, näiteks riigisektori palkade vähendamiseks langetatakse uue palgaastmestiku alla mitte kuuluvaid eritasusid keskmiselt 10%.

Kreeka peab ellu viima ka avaliku halduse reformi. Plaan on vähendada hõivet valitsussektoris 150 000 inimese võrra 2015. aasta lõpuks 2010. aasta lõpu tasemega võrreldes.

Selle aasta jooksul arvatakse reservi 15 000 üleliigset riigitöötajat. Reservis olevatele töötajatele makstakse 60% põhipalgast, aga mitte kauem kui 12 kuud, misjärel nad vallandatakse.

Veel valmistab Kreeka valitsus ette maksureformi, mis lihtsustab maksusüsteemi, kaotab erandeid ja soodusrežiime. Reformimisele lähevad eelkõige tulumaks, käibemaks, varamaksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, samas on eesmärgiks hoida maksukoormus kaudsete maksude osalt samal tasemel.

Lisaks näeb memorandum ette mitmeid majanduskasvu soodustavaid struktuurseid reforme, finantssektori regulatsiooni ja järelevalvet ning kohtusüsteemi reformi.

Programmi õnnestumine sõltub täielikult Kreekast ning riigi koostööst Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF). Reformide elluviimiseks ja tehniliseks abiks luuakse Kreeka rahandusministeeriumis planeerimise, haldamise ja seire direktoraat, mis hakkab alates märtsi lõpust avaldama kvartaalseid ülevaateid reformide kohta.