Oletagem, et teil on vaja jõuda Chicago kesklinnas teatud kohta. Teil on olemas linna kaart. Kuid kaart, mis teil on, on tegelikult Detroidi kaart, ainult trükivea tõttu on sinna peale kirjutatud Chicago. “Arvata võib, kui ebaefektiivne on selle kaardi abil jõuda vajalikku sihtkohta,” juhatab Stephen R. Covey, raamatu “Väga efektiivse inimese 7 harjumust” autor sisse teema paradigmadest.
Te võite vaeva näha oma käitumise kallal – rohkem pingutada, olla
hoolsam, kahekordistada kiirust. Kuid need pingutused aitavad veel
kiiremini eksida. Te võite teha tööd oma hoiakutega – mõelda positiivsemalt. Sellele
vaatamata ei jõua te õigesse kohta, sest iva on selles, et olete ikka
eksinud, põhiprobleemil pole mingit pistmist hoiakute või käitumisega –
teil on lihtsalt vale kaart. Alles siis, kui kaart on õige, muutub
hoolsus oluliseks ning kui siis tuleb teel ette takistusi, võib
suhtumine muuta olukorra.
Vaimsed kaardid
Igaühel meist on peas väga palju kaarte, mida võib jaotada kahte
kategooriasse: kaardid sellest, kuidas asjad on ehk reaalsus ja kaardid
sellest, kuidas asjad peaksid olema ehk väärtused.
Me tõlgendame kõike, mida kogeme, nende vaimsete kaartide või
paradigmade kaudu. Sõna paradigma tuleb kreeka keelest ja tähendab
mudelit, taju, mustrit, oletust või raamistikku. Üldisemas tähenduses on
see viis, kuidas me maailma “näeme”, mitte visuaalses, vaid tajumise,
arusaamise või tõlgendamise mõttes. Teatud mõttes on paradigmad meie
vaimsed kaardid.
Me kahtleme harva oma paradigmade õigsuses: sageli pole me nende
olemasolust teadlikudki. Me lihtsalt oletame, et viis, kuidas me asju
näeme, ongi see, kuidas need tegelikult on või olema peaksid. Meie
hinnangud ja käitumisviisid tulenevad sellistest oletustest. See
tähendab aga, et me näeme maailma mitte sellisena, nagu see on, vaid
sellisena nagu me ise oleme – või nagu me oleme vormitud teiste poolt
seda nägema.
Mida annab paradigmade vahetus?
Nüüd, kui me ei ole iseenda või oma tegutsemisega ja sellest tulenevate
tulemustega rahul, oleks vaja vahetada oma paradigmasid. Termini
“paradigmade vahetus” võttis kasutusele Thomas Kuhn oma raamatus “The
Structure of Scientific Revolutions”, kus ta kirjeldab, et peaaegu iga
oluline läbimurre teaduslike katsetuste vallas on ennekõike
lahtiütlemine traditsioonidest, vanast mõtteviisist ja endistest
paradigmadest. Paradigmade vahetuse jõud on olulise muutuse põhiline
jõud.
Juba 50 aastat tagasi soovitas juhtimisguru Peter Drucker vahetada
paradigma “äriühingu eesmärk on kasumi teenimine” paradigma vastu
“äriühingu eesmärk on rahuloleva kliendi loomine”. Kui läbi viimase
vaadata oma äri peale, siis ilmselt hakatakse tegema teistsuguseid
tegevusi, kui läbi esimese vaadates. Kuigi enam-vähem kõik juba
räägivad, et kõige rohkem toob firmale kasu pikaajaline ja lojaalne
klient, siis samal ajal vaadatakse ikka läbi “papi” paradigma. Näiteks,
kes mobiilside turul hoolitsevad oma pikaajaliste klientide eest, tehes
neile soodustusi, selle asemel et teha neid uute võitmiseks?
Praegusel ajal räägitakse palju ka töötajate väärtustamisest, kuid meie
raamatupidamissüsteem tunnistab endiselt masinad,
tootmisliinid, arvutid jms varaks, aga inimesed kuluks.
Me võime kulutada nädalaid, kuid või aastaid, et muuta oma hoiakuid ja
käitumisi ning mitte kuhugi jõuda. Kui tahame viia ellu olulise muutuse,
tuleb alustada tööst paradigmade kallal. Stephen R. Covey “Väga
efektiivse inimese 7 harjumust” esitab paljudele niisugustele aegunud
paradigmadele väljakutse nii enese- kui ka teiste juhtimise vallas.
Silva Laius,
sertifitseeritud konsultant
FranklinCovey
Silva Laius,
