Ülo Vihma,
koolitaja,
Hiljuti tegin ühe organisatsiooniga seikluskoolitust, kus kliendi soovil oli peateemaks infovahetus meeskondade vahel. Meeskonnad said ülesandeks leida maastikult oma vigastatud liige ja ta arsti juurde toimetada. Sealjuures ei teadnud keegi, kus nende vigastatu asub. Otsinguid aitas side vigastatuga ja teiste meeskondadega ja ümbruskonna kaart. Seiklusosa lõpus küsisin osalejatelt, kuidas neid aitas ümbruskonna kaart, info vigastatult ja info teistelt meeskondadelt. Info kasulikkus järjestus nii: üldse ei aidanud neid kaart, väga vähe said nad abi vigastatult endalt ja kõige rohkem aitas neid info teistelt meeskondadelt.
Seiklusmängu põhieesmärgiks oli anda inimestele kogemus sellest, kui vajalik on meeskondadevaheline suhtlus. Võib ju öelda, et see on iseenesestmõistetav, mis siin ikka targutada. Nõus, aga praktikas rakendatakse seda koolitarkust väga suvaliselt. Seikluskoolitus aitab osalejatel oma kogemuse põhjal teha sügavamalt läbitunnetatud järeldusi, mida tänu mängulisele vormile ja koolitusel valitsevale positiivsele meeleolule on hiljem kerge endale ja teistele meenutada.
Arutelul tegi üks grupp järelduse, et parem on rohkem kui vähem infot, töö käigus selekteerub oluline nagunii välja. Teine grupp lisas, et koordineerimine (ehk juhtimine) aitab sellele kaasa. Kolmanda grupi esindaja väga radikaalne järeldus oli, et tööl peaksid nad lõpetama MSN-idega ja e-kirjadega suhtluse ning üle minema vahetule suhtlusele, pidades silmas kõigi maksimaalset informeeritust. Neist järeldustest koorub välja üks (teoorias selgelt sõnastatud) soovitus meeskonnatöö tõhustamiseks – regulaarsed, võimalikult tihedad ühiskoosolekud.
Olen näinud paljudes organisatsioonides töö madalat efektiivsust just sellelsamal põhjusel – koosolekuid on juhuslikult või siis nii harva, et ühe koosolekuga üritatakse lahendada kümneid erinevaid probleeme. Kui õpikutarkust ei osata rakendada, siis kogemusõpe teeb asja puust ja punasest kõigile selgeks. Koolituskogemus püsib ühismälus, nii et hiljem töö juures saab seda üksteisele meelde tuletada. Kui juht koosolekutele sobivat sagedust ja vormi ei leia, siis mõjutab teda grupiliikmete surve ja käivitub meeskondlik eneseregulatsioon. Reeglina teeb see koostöö tõhusamaks ja kogu töö efektiivsemaks.
Ülo Vihma,
koolitaja,
Avaldatud RUP.ee PROFIUUDISTE rubriigis
|
Litau Büroo OÜ SEB: a/k 10220084570012 Domeenid: www.rup.ee/rus |
|
Reklaam majandusajakirjas Raamatupidamisuudised Reklaam majandusportaalis www.rup.ee |
|
Tel.: +372 662 16 79 Probleemid kättetoimetamisega: |
|
|
 |
 |
 |
