Бухгалтерские Новости - новости бухгалтерского учета, налогообложения, экономики

Eelnõu järgi toimuksid valimised siis, kui nende korraldamist toetaks 17. jaanuaril toimuv rahvahääletus.

"Eelnõu on ajendatud asjaolust, et Riigikogu ja Eesti vabariigi valitsus on ammendanud oma poliitilise mandaadi ning nii pole pikemat aega olnud võimalik ka Eestile vajalike otsuste tegemine," ütles põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp eelnõu üle andes.

"Eriline aeg, mis meil täna Eestis on, nõuab erilisi abinõusid," põhjendas Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson ettepanekut esmaspäeva hommikul Terevisioonis. "Kui maailma majanduses on kuulda majanduse elavdumisest, siis Eesti kuulub paraku Euroopa kehvemate hulka ja lahendusi ei paista. Seetõttu oleme veendunud, et selleks abinõuks oleks riigikogu erakorralised valimised."

Teiste parlamendiparteide esindajad tõrjusid esmaspäeval BNS-ile antud kommentaarides selle ettepaneku.

"Isiklikult arvan ma, et Eestis on vaja välja tulla majanduslikust ebastabiilsusest ning poliitiline ebastabiilsus ei aita sellelele kaasa," ütles Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär Margus Tsahkna. "Ma arvan, et tegemist on osaga Keskerakonna kohalike valimiste kampaaniast."

Rahvaliidu esimees Karel Rüütli tõrjus Keskerakonna ettepaneku, sest ei pea seda põhiseadusega kooskõlas olevaks.

"Põhiseadus kaitseb riiki poliitiliste jõudude tegevuse eest, kes võivad enda huvides ära kasutada riigis tekkinud ajutisi raskusi või ebastabiilsust," lisas ta.

Valitsusliidu juhtpartei Reformierakonna pesekretäri Kristen Michali hinnangul tahab Keskerakond erakorralisi valimisi, sest soovib segadust.

"Keskerakonda on majandusest tulevaid positiivseid signaale nähes tabanud hirm, et valitsus viibki Eesti majanduskriisist välja ja saavutame koos euro ning kõigil läheb elu paremaks," ütels Michal BNS-ile.

Roheliste erakonna eestkõneleja Marek Strandberg nimetas Keskerakonna ettepanekut rahvahääletusest ja riigikogu erakorralistest valimistest silmamoonduseks.

Ta viitas põhiseaduse 105. paragrahvile, mis ütleb, et riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele.

Põhiseadus ütleb ka, et rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega ja kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab vabariigi president välja riigikogu erakorralised valimised.

"Ehk siis selle eelnõu rahvahäletusele panek ajab riigikogu laiali igal juhul," resümeeris Strandberg. "Seega on kogu nutt, hala ja kurtmine mis kaasneb selle eelnõuga kahjuks sisutühi silmamoondus."