Enesejuhtimise üks võtmeküsimusi on, kuidas hakkama saada oma negatiivsete emotsioonidega. Muidugi on selleks palju erinevaid teid ja võimalusi. Mina ise pean ideaalseks vahendiks joogat, mille sellekohane toime ning tulemused on järele proovitud tuhandete aastate jooksul.
Jooga ühendab meie vajadused füüsilise koormuse ning vaimse tasakaalu järele ja teeb seda läbi hingamise.
Füsioloogilisel
tasandil sissehingamine toidab meie keha ja väljahingamine puhastab
meie keha, vabastades meid nii ebavajalikest ainetest kui ka kahjulikest
emotsioonidest.
Kõik teavad kõnekäändu: sa oled see, mida sa sööd. Jooga väidab, et sa oled see, mis sinust välja ei tule.
Hingamiskiirus
ja maht reguleerib meie kehalist aktiivsusest ja stressitaset.
Emotsionaalset ja vaimset seisundit mõjutab hingamine otseselt.
Erutusseisundis muutub meie hingamine samasuguseks kui raske füüsilise
koormuse juures. Igapäevaelus, kui me teadlikult ei keskendu
hingamisele, kasutame umbes 30% oma hingamisvõimest, piltlikult öeldes
me lihtsalt hingeldame. See on ka üks oluline põhjus, miks me tunneme
nii tihti end väsinuna, unisena, tujutuna, seedimine ja ainevahetus on
aeglased ning igasugused haigused tabavad meid kergesti.
Tihti
arvatakse, et jooga on selline imelik kehaväänamise kunst ja see
väänamine ongi jooga olemus. Tegelikult on nende asendide (sanskriti
keeles asanate) eesmärk tekitada sünergia hingamise ja liikumise vahel,
valmistades keha ette teadlikuks hingamiseks, pranayamaks. Ja selleks
pole vaja pea peal seista ega muud keerulist teha. Vastupidi, asanad ei
tohi olla füüsiliselt rasked, tekitada pinget või valu kehas, sest sel
juhul ei teeni nad oma eesmärki, kuna takistavad pranayamat.
Pranayama
tähendab kontrolli oma hingamise üle, mille eesmärk on muuta hingamine
järjest pikemaks, pehmemaks ja sügavamaks. See on hingamine, kus
sissehingamine, väljahingamine ja hingepeetused nende vahel on
sooritatud teadlikult, muutes hingamise alateadlikust tegevusest
teadvustatud tegevuseks. Pranayama lõdvestab keha, vabastab meid
ebavajalikest emotsioonidest, sundmõtetest, tagab mõtteselguse ja
suurendab sisemist rahu ning tasakaalu. Õigesti valitud pranayama aitab
ennetada, leevendada ja ravida haigusi.
Variante, kuidas hingata
sisse ja välja ning mida teha seal vahepeal on väga palju. Tegelikult
just nii palju, et valida igaühele see, mis teda konkreetselt aitab.
Jooga on väga individuaalne.
Joogat, mis on üle 10 tuhande aasta
vanuse ajurveda tervendamissüsteemi üks osa, on nimetatud ka kirurgiaks
ilma noata. Hea uudis on see, et seda saab harrastada praktiliselt
viimse hingetõmbeni. Kuid vigastuste ja kahjulike mõjude oht võib olla
samuti suur, seepärast ei tohigi joogaharjutusi ja hingamistehnikaid
omal käel või raamatute abil praktiseerima hakata. Siit ka põhjus, miks
nn jooga elementide kasutamine kõikvõimalike muude treeningsüsteemide
osana on heal juhul kasutu, kuid võib ka olla lausa kahjulik.
Alustada
tuleb kindlasti joogaõpetaja juhendamisel. Traditsiooniline
joogaõpetajate õpetus on pikaajaline ja põhjalik ning üles ehitatud
mentorluse põhimõttel: igal tõsisel joogaõpetajal on oma õpetaja või
mentor, kes pidevalt suunab ja arendab teda ning vastutab ka tulemuste
eest.
Oma järgnevates kirjades ma tahan jätkata jooga teemadel.