1. Töötuskindlustusmakse
1.1. Töötuskindlustusmakse määrad
1.2. Kes peavad maksma töötuskindlustusmakset?
1.3. Töötuskindlustusmakse kinnipidamine ja maksmine
2. Töötuskindlustushüvitis
2.1. Õigus hüvitisele
2.2. Hüvitise taotlemine ja määramine
2.3. Hüvitise maksmise periood
2.4. Hüvitise suurus ja arvutamine
2.5. Hüvitise maksmine
2.6. Hüvitise maksmise lõpetamine enne määratud tähtaega
2.7. Hüvitise korduv taotlemine
3. Koondamishüvitis
3.1. Kellel on õigus koondamishüvitisele?
1. Töötuskindlustusmakse
Tööandja tõend kindlustatule:
1.1. Töötuskindlustusmakse määrad Töötuskindlustust rahastatakse kindlustatute (töötajate) ja tööandjate töötuskindlustusmaksetest. Töötaja töötuskindlustusmakse määr on 0,5% kuni 2,8% talle makstud palgalt ning tööandja töötuskindlustus- makse määr on 0,25% kuni 1,4% palgafondilt.
Igal aastal teeb töötukassa nõukogu töötuskindlustusmakse määra kehtestamise ettepaneku Vabariigi Valitsusele.
|
Töötuskindlustusmakse määrad 2002-2011
|
|
|
2002-2005
|
2006-2008
|
2009
1. juuni
|
Alates
2009
1. augustist
|
|
Tööandja
|
0,5%
|
0,3%
|
1%
|
1,4%
|
|
Töötaja
|
1%
|
0,6%
|
2%
|
2,8%
|
1.2. Kes peavad maksma töötuskindlustusmakset? Töötaja töötuskindlustusmakset peavad maksma kõik töötajad, sh võlaõigusliku lepingu alusel töötavad inimesed ning avalikud teenistujad. Samuti peavad töötaja töötuskindlustusmakset maksma Eesti Vabariigi välisesinduses töötavate teenistujatega kaasasolevad mittetöötavad abikaasad, kes saavad abikaasatasu.
Töötuskindlustusmakse maksmise kohustus lõpeb vanaduspen- sionikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval.
Töötuskindlustusmakset ei pea maksma:
- töötajad, kes on jõudnud vanaduspensioniikka (mehed alates 63. eluaastast ja naised olenevalt sünniaastast (täpsemalt vaata siit);
- töötajad, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension. NB! Töötajad, kes ei ole vanaduspensionieas, kuid saavad mõnda muud liiki pensioni kui ennetähtaegset vanaduspensioni (nt soodustingimustel vanaduspension, väljateenitud aastate pension, politseiametniku pension vms) on kindlustatud ja peavad töötuskindlustusmakset maksma;
- füüsilisest isikust ettevõtjad;
- notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid või muud avalik-õiguslikku ametit pidavad sõltumatud isikud;
- vabakutselised loovisikud;
- juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei laiene töölepingu seadus (st nad ei saa tasu töölepingu alusel);
- Vabariigi President, Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmed, kohaliku omavalitsuse volikogude liikmed, kohtunikud, õiguskantsler, riigikontrolör.
Tööandja töötuskindlustusmakset peavad maksma kõik tööandjad kõigile töötajatele makstud tasudelt, sh ka vanaduspensionieas või ennetähtaegset vanaduspensioni saavatele töötajatele makstud tasudelt.
1.3. Töötuskindlustusmakse kinnipidamine ja maksmine
Töötuskindlustusmakset tuleb kinni pidada ja maksta töötajale makstud palgalt ja muudelt tasudelt (nt puhkusetasu).
Töötuskindlustusmakset ei maksta:
- töö- või teenistussuhte lõpetamisel seadusega ettenäh- tud hüvituselt (nt koondamishüvitus, tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu töölepingu lõpetamisel ette- nähtud hüvituselt vms);
- töö- või teenistussuhte ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvituselt ja viiviselt (nt töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise korral individuaalse töövaidluse lahendamise seadusega ettenähtud hüvituselt);
- tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt;
- sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt.
Töötuskindlustusmakset peab arvestama, kinni pidama ning Maksu- ja Tolliametile üle kandma tööandja. Kui tööandja peab töötuskindlustusmakset kinni töötaja, kes pole kindlustatu, palgalt, ei anna see isikule kindlustuskaitset ega õigust töötuskindlustushüvitisele.
Samuti ei suurenda töötaja õigusi see, kui tööandja on töötuskindlustusmakse kinni pidanud summalt, millelt tegelikult ei pea töötuskindlustusmakset maksma (nt koondamishüvitiselt). Sellisel juhul võib töötaja taotleda tööandjalt õigusliku aluseta kinni peetud maksete tagastamist ning tööandja saab taotleda Maksu- ja Tolliametilt enammakstud summade tagasimaksmist või tasaarvestamist maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
2. Töötuskindlustushüvitis
2.1. Õigus hüvitisele
Õigus töötuskindlustushüvitisele on teil, kui:
- te olete töötukassas töötuna arvele võetud;
- teil on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaюi. Seega peate hüvitise saamiseks olema töötanud ja tasunud töötus- kindlustusmakset vähemalt 12 kuul töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
- te ei ole viimaselt töö- või teenistuskohalt lahkunud:
o enda algatusel (omal soovil), välja arvatud juhul, kui olete töölepingu üles öelnud tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu (TLS § 91 lg 2) või põhjusel, et tööandja on töötasu vähendanud töö mitteandmise korral (TLS § 37 lg 5);
o kokkuleppel tööandjaga (poolte kokkuleppel);
o töö- või teenistuskohustuste rikkumise, usalduse kaotamise, vääritu või
o korruptiivse teo tõttu.
Teistel töölepingu lõpetamise või teenistustest vabastamise juhtudel (nt koondamise, asutuse likvideerimise, katseaja ebarahuldavate tulemuste, töö- või teenistussuhte tähtaja möödumise, pikaajalise töövõimetuse korral) on teil õigus töötuskindlustushüvitisele.
Kui olite töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul rasedus- või sünnituspuhkusel, lapsehoolduspuhkusel või lapsendaja puhkusel ning seetõttu ei ole teil selle 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuu pikkust töötuskindlustusstaaюi, liidetakse puhkusel oldud aeg töötuskindlustusstaaюi leidmise perioodile.
Näiteks kui tulite töötuna arvele 2010. aasta jaanuari alguses, peab teil üldjuhul olema ajavahemikus 2007. aasta jaanuarist kuni 2009. aasta detsembrini vähemalt 12 töötuskindlustusstaaюi kuud. Kui aga olite näiteks 2008. aasta veebruarist kuni 2009. aasta novembri lõpuni 22 kuud rasedus- ja sünnituspuhkusel ning lapsehoolduspuhkusel, pikeneb töötuskindlustusstaaюi leidmise periood 22 kuu võrra ehk siis vähemalt 12 töötuskindlustusstaaюi kuud peavad jääma ajavahemikku 2005. aasta märtsist kuni 2009. aasta detsembrini.
2.2. Hüvitise taotlemine ja määramine
Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks pöörduge töötukassa maakondlikku osakonda kus saate täita töötuna arvelevõtmise avalduse ja töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse.
Lisaks avalduste täitmisele peate esitama järgmised dokumendid:
- isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart);
- töö- või teenistussuhte lõppemise põhjust ja aega näitav dokument (tööraamat, tööleping vms);
- tööandja tõend, kus on kuude kaupa välja toodud teile viimasel kolmel töötatud kuul makstud tasud ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksed. Kui teil ei ole võimalik tööandjalt tõendit saada, võite esitada muu dokumendi, mis tõendab teie viimase kolme töökuu tasusid ja töötuskindlustusmakseid.
Kindlustatule, kes on Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolnud mittetöötav abikaasa, annab tasude kohta tõendi välis- või lähetajaministeerium, kes peab samuti andma tõendi abikaasatasu maksmise lõpetamise aja kohta.
Kui olete hüvitise taotlemise avalduse koos nõutavate dokumentidega esitanud, otsustab töötukassa, kas teil on õigus hüvitisele hiljemalt 14. päeval pärast avalduse esitamist. Viie päeva jooksul otsuse tegemisest arvates saadetakse otsus Teile elektrooniliselt või saate selle kätte töötukassa osakonnast.
2.3. Hüvitise maksmise periood
- kui teil on kindlustusstaaюi vähem kui 56 kuud, määrab töötukassa teile hüvitise 180 kalendripäevaks;
- kui teil on kindlustusstaaюi 56-110 kuud, määrab töötukassa teile hüvitise 270 kalendripäevaks;
- kui teil on kindlustusstaaюi 111 kuud või enam, määrab töötukassa teile hüvitise 360 kalendripäevaks.
Kui te jõuate hüvitise perioodi jooksul riiklikku vanaduspensioniikka, määratakse teile töötuskindlustushüvitis kuni vanaduspensioniikka jõudmise kuupäevani.
2.4. Hüvitise suurus ja arvutamine
Andmed hüvitise suuruse arvutamiseks saab töötukassa Maksu- ja Tolliametilt.
- Hüvitise suuruse arvutamiseks leitakse kõigepealt teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu.
- Arvesse lähevad viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Üheksal töötamise kuul makstud tasude summa jagatakse arvuga 270 ning tulem ongi teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu.
- Ühe kalendripäeva keskmise töötasu arvutamisel ei võeta arvesse teile viimasel kolmel töötatud kuul makstud tasusid, samuti tasusid, millelt ei peeta kinni töötuskindlustusmakset (nt koondamishüvitused, lähetustasud jne).
- Näide. Kui teie tööleping lõpetati detsembris, siis ei võeta arvesse teile oktoobrist kuni detsembrini makstud tasusid. Sel juhul arvutatakse ühe kalendripäeva keskmine töötasu jaanuarist kuni septembrini makstud tasude alusel. Kui teile jaanuarist kuni septembrini kõigil kuudel tasu ei makstud, võetakse arvesse enne jaanuari makstud tasud.
- Ühe kalendripäeva keskmise töötasu alusel arvutab töötukassa teie ühe kalendripäeva hüvitise suuruse. Esimesel 100 hüvitise saamise päeval saate iga päeva eest hüvitist 50% ning seejärel 40% ühe kalendripäeva keskmisest töötasust.
- Näide. Oletame, et teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu oli 16 eurot. Esimesel 100 päeval saate iga päeva eest 8 eurot hüvitist ning alates 101. päevast 6,40 eurot.
Töötuskindlustushüvitisel on nii maksimum- kui miinimumsuurus. Hüvitise maksimumsuurus on vastavalt 50% ja 40% kindlustatute kolmekordsest keskmisest kalendripäeva töötasust eelmisel kalendriaastal. See tähendab, et kui teie ühe kalendripäeva keskmine töötasu on suurem kui kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu, arvutatakse teie hüvitis viimase alusel.
Töötuskindlustushüvitist on 2011. aastal esimesel 100 päeval võimalik saada maksimaalselt 28,57 eurot päevas, alates 101. päevast 22,85 eurot päevas (brutosumma).
2.5. Hüvitise maksmine
Töötukassa hakkab teile hüvitist arvestama alates kaheksandast päevast pärast avalduse esitamist. Töötuskindlustushüvitist makstakse iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu eest teie pangakontole.
Näide. Oletame, et esitasite hüvitise taotlemise avalduse 1. novembril. Sel juhul hakkab töötukassa arvestama teile hüvitist alates 8. novembrist ja maksab hüvitise teile esimest korda välja 10. detsembriks. Kuna hüvitist arvestatakse eelmise kuu eest, siis detsembris saate sellisel juhul hüvitist 8.-30. novembri eest (24 päeva eest). Juhul, kui te detsembri kuu jooksul veel tööd ei leia, siis 10. jaanuariks maksab töötukassa teile hüvitist kogu detsembri kuu ehk 31 päeva eest.
Juhul, kui teid koondati (töölepingu seadus § 89) või ütlesite töölepingu üles, kuna tööandja ei saanud temast mittetulenevatest asjaoludest sõltuvalt anda teile kokkulepitud tööd ning vähendas teie töötasu (töölepingu seadus § 37 lg 5 ), rakendub nn ooteaeg.
Töötuskindlustushüvitist hakatakse arvestama ja maksma pärast ooteaja möödumist ja hüvitise maksmise periood sellest ei lühene.
Sel juhul hakatakse teile hüvitist maksma:
1) 30 päeva pärast töö- või teenistussuhte lõppemist kui teie tööstaaю oli 5 - 10 aastat
2) 60 päeva pärast töö- või teenistussuhte lõppemist kui teie tööstaaю oli üle kümne aasta.
Näide. Oletame, et teie töösuhe lõppes 15.10.2009 seoses koondamisega ning teie tööstaaюi pikkuseks viimase tööandja juures oli 15 aastat ja 2 kuud. Esitasite hüvitise taotlemise avalduse 1. novembril. Kuna teil on tööstaaюi üle kümne aasta, rakendub 60 päevane ooteaeg, mida hakatakse arvestama töösuhte lõppemise päevast. Seega hüvitise maksmise perioodi alguskuupäev on 15.12.2009. Töötukassa arvestab teile hüvitist alates 15. detsembrist ja maksab esimese hüvitise 15.-31. detsembri (17 päeva eest) teile välja 10.jaanuariks.
Kui hüvitise taotleja on töötuskindlustushüvitise taotlemisel soovinud maksuvaba tulu arvessevõtmist, siis peab töötukassa maksuvaba tulu (2011. aastal 144 eurot kuus) ületavalt hüvitise summalt enne hüvitise väljamaksmist kinni tulumaksu.
Näide. Oletame, et teie ühe kalendripäeva brutohüvitis on 8 eurot ja teile makstakse hüvitist terve aprillikuu ehk 30 päeva eest. Sel juhul on teile makstav brutohüvitis 240 eurot. Enne hüvitise ülekandmist teie pangakontole peab töötukassa maksuvaba tulu (144 eurot) ületavalt osalt kinni tulumaksu: (240-144)x0,21=20,16 eurot. 10. maiks saaksite sellisel juhul kätte: 240-20.16=219.84 eurot.
2.6. Hüvitise maksmise lõpetamine enne määratud tähtaega
Töötukassal on õigus lõpetada teile hüvitise maksmine enne määratud tähtaega:
- kui töötukassa lõpetab teie töötuna arveloleku tööleasumise, füüsilisest isikust ettevõtjana alustamise, individuaalse tööotsimiskava kinnitamisest keeldumise, töötu soovi, töötu surma, vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegne vanaduspensioni määramise vms tõttu;
- kui te ei lähe vähemalt kord 30 päeva jooksul või teile määratud ajal töötukassa maakondlikku osakonda vastuvõtule ja teil puudub minemata jätmiseks mõjuv põhjus;
- kui te ilma mõjuva põhjuseta keeldute individuaalse tööotsimiskava täitmisest või teile pakutud sobivast tööst;
- kui te esitate sellekohase kirjaliku avalduse.
2.7. Hüvitise korduv taotlemine
Kui teile määratud töötuskindlustushüvitise maksmine lõpetatakse enne perioodi lõppu (nt lähete tööle) ja te jääte uuesti töötuks 12 kuu jooksul pärast esmast hüvitise määramist, on teil võimalik uuesti töötuskindlustushüvitist taotleda.
Selleks peaksite olema kahe töötuna arveloleku vahelisel ajal töötanud töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses ning teie viimane töö- või teenistussuhe peaks olema lõppenud teist mittesõltuvatel asjaoludel.
Hüvitise korduval taotlemisel ei pea teil olema uuesti kogutud 12-kuulist töötuskindlustusstaaюi ning hüvitist makstakse nende päevade eest, mis jäid eelmisel korral kasutamata.
3. Koondamishüvitis
3.1. Kellel on õigus koondamishüvitisele?
Õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral on töötajal või avalikul teenistujal, kelle töö- või teenistussuhe tööandjaga on kestnud vähemalt viis aastat ja kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu või kes on töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 37 lõike 5 alusel või kelle teenistussuhe on lõpetatud avaliku teenistuse seaduse § 115 või 116 alusel.
NB! Vastavalt töötuskindlustuse seaduse § 52 lg 10 makstakse kindlustushüvitist koondamise korral töötajale või avalikule teenistujale, kelle töö- või teenistussuhe öeldakse üles pärast 2009. aasta 30. juunit. Vastavalt TLS § 131 lõikele 2 kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, kuni 01.07.2009 kehtinud seadust. Seega, kui koondamisteated on antud enne 01.07.2009, tuleb hüvitist maksta kuni 01.07.2009 kehtinud töölepingu seaduse alusel ning sel juhul kindlustushüvitist koondamise korral töötukassa poolt ei maksta.
Kindlustushüvitist koondamise korral on õigus saada ka vanaduspensionäridel.
Kindlustushüvitist makstakse koondamise korral töötajale või avalikule teenistujale, kelle töö- või teenistussuhe selle tööandja juures on kestnud:
1) viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses;
2) üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses.
Kui tööandja ütleb enne 2015. aasta 1. jaanuari töölepingu koondamise tõttu üles töötajaga, kelle töösuhe 01.07.2009 seisuga on kestnud vähemalt 20 aastat, maksab töötukassa töötajale kindlustushüvitist koondamise korral töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Hüvitise suurus arvutatakse töötaja või avaliku teenistuja üheksa kuu keskmisest ühe kalendripäeva töötasust või palgast töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel. Töötaja või avaliku teenistuja keskmine ühe kalendripäeva töötasu või palk leitakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksal töötamise kuul selle tööandja poolt töötajale või avalikule teenistujale makstud tasude summa jagamisel arvuga 270. Töötamise kuudena võetakse arvesse kuud, mil töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on töötajale või avalikule teenistujale välja makstud tasusid.
3.3. Koondamishüvitise taotlemine
Kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral esitab tööandja töötukassale vormikohase
avalduse viie kalendripäeva jooksul töö- või teenistussuhte lõppemisest arvates. Avaldus loetakse vastuvõetuks päevast, mil töötukassale on saabunud avaldus koos nõuetekohaste dokumentidega. Juhul, kui tööandja ei ole tähtaega järginud, on tal õigus taotleda mõjuval põhjusel avalduse esitamise tähtaja ennistamist.
Avaldusele tuleb lisada tööandja esindaja volitus, kui nimetatud isik ei ole kantud äriregistri B-kaardile või ei ole ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse juht.
Töötukassa nõudel peab tööandja esitama dokumendid avaldusel esitatud andmete tõendamiseks.
3.4. Koondamishüvitise määramine ja maksmine
Töötukassa vaatab tööandja avalduse läbi ja teeb otsuse kindlustushüvitise määramiseks koondamise korral 14 kalendripäeva jooksul avalduse vastuvõtmise päevast arvates.
Töötukassa võib mõjuval põhjusel avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 kalendripäeva võrra. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab töötukassa tööandjale ja töötajale või avalikule teenistujale viivitamata.
Töötukassa toimetab otsuse tööandjale ja töötajale või avalikule teenistujale kätte vastavalt avalduses tehtud valikule lihtkirjaga või elektrooniliselt viie kalendripäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
Hüvitis makstakse hiljemalt viiendal kalendripäeval arvates otsuse tegemisest töötaja või avaliku teenistuja pangakontole.
Avalduse saate täita E-Töötukassas
Saata ID-kaardiga allkirjastatult aadressile:
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.
Postiga aadressile: Lasnamäe 2, Tallinn 11412, Eesti Töötukassa
Saate viia avalduse Teile sobivasse töötukassa osakonda.
4. Tööandja maksejõuetus ja tööandja maksejõuetuse hüvitis
Tööandja maksejõuetus töötuskindlustuse seaduse mõttes on tööandja pankrot ning tööandja pankrotimenetluse raugemine. Tööandja maksejõuetuse küsimuse lahendab kohus määrusega nii pankroti kui pankrotimenetluse raugemise korral. Eeltoodud kohtulahend on ka maksejõuetuks tunnistamist tõendavaks dokumendiks.
Tööandja maksejõuetuse korral hüvitab töötukassa töötajale:
- enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud palga ja puhkusetasu;
- enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu lõpetamisel saamata jäänud töölepingu seaduses ettenähtud hüvitused.
Saamata jäänud palk hüvitatakse töötajale kuni töötaja kolme brutokuupalga ulatuses, kuid mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis.
Saamata jäänud puhkusetasu hüvitatakse töötajale ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis.
Töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitused hüvitatakse töötajale kuni kahe töötaja keskmise brutokuupalga ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis.
Eesti keskmise brutokuupalga puhul võetakse aluseks
Statistikaameti poolt avaldatud andmed.
Tööandja maksejõuetuse puhul esitavad töötajad oma saamata jäänud tasude nõuded pankrotihaldurile (pankroti korral) või ajutisele pankrotihaldurile (pankrotimenetluse raugemise korral), kes seejärel esitab töötukassale avalduse tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemiseks.
Töötukassa otsustab hüvitise määramise või määramata jätmise hiljemalt kümnendal päeval avalduse vastuvõtmise päevast arvates. Avaldus loetakse vastuvõetuks päevast, millal töötukassale on saabunud avaldus koos nõuetekohaste dokumentidega. Mõjuval põhjusel võib töötukassa avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 päeva võrra, teatades sellest koos põhjendusega viivitamatult avalduse esitajale.
Töötukassa saadab otsuse haldurile hiljemalt viiendal päeval arvates otsuse tegemise päevast. Hüvitis makstakse töötaja pangakontole hiljemalt viiendal päeval hüvitise määramise päevast arvates.
Töötajate nõuded, mille osas töötukassa jätab hüvitise määramata, rahuldatakse pankrotivarast üldises korras pankrotiseaduse alusel.
Allikas: Töötukassa
