Бухгалтерские Новости - новости бухгалтерского учета, налогообложения, экономики

Makse kogumise efektiivsuse tagamiseks tegeleb makse haldamisega Maksu- ja Tolliamet. Maksu- ja Tolliametil on maksete kogumisel ja sanktsioonide rakendamisel maksukorralduse seaduses sätestatud maksuhalduri õigused ja kohustused. Makse maksmise kohustuse rikkumise korral kohaldatakse tööandja kui makse maksja ja makse kinnipidaja suhtes maksukorralduse seaduses sätestatud vastutust.

Sisukord:

Makse maksja
Makse objekt
Makse määr
Makse arvestamine, tasumine ja deklareerimine
Tööandja kohustused
Sissemaksete ja väljamaksete maksustamine

MAKSE MAKSJA (TKindlS-i § 4)

Vastavalt TKindlS-i §-le 4 maksavad töötuskindlustusmakset:
1. kindlustatu
2. tööandja

Kindlustatu on TKindlS-i § 3 lg 1 kohaselt:

• töötaja
• avalik teenistuja
• võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik
• Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa

Töötuskindlustuse subjektide (kindlustatute) ringi ei kuulu (TKindlS-i § 3 lg 2):

• füüsilisest isikust ettevõtjad 
• notar, kohtutäitur, vandetõlk või muu avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, samuti vabakutseline loovisik loovisikute ja loomeliitude seaduse § 3 tähenduses, keda käsitatakse maksustamise alal füüsilisest isikust ettevõtjana
• juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, kellele ei laiene Eesti Vabariigi töölepingu seadus
• Vabariigi President, Riigikogu, Vabariigi Valitsuse liikmed, kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed, riigikontrolör, õiguskantsler ja kohtunikud
• riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõikes 1 või 2 sätestatud vanaduspensioniikka jõudnud isik
• isik, kellele on määratud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 9 sätestatud ennetähtaegne vanaduspension

Tööandja on TKindlS-i tähenduses isik, kes teeb kindlustatule töötuskindlustusmaksega maksustatavaid väljamakseid, sh: 

• residendist juriidiline isik
• riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus
• füüsilisest isikust tööandja
• Eestis püsivat tegevuskohta omav või Eestis tööandjana tegutsev mitteresident

MAKSE OBJEKT (TKindlS-i § 40)

Töötuskindlustusmakset makstakse:

• kindlustatule makstud palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras
• vanaduspensionieas isikule või isikule, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension, makstud palgalt ja muudelt tasudelt tööandjale kehtestatud töötuskindlustuse määras
• Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistuja kaasasolevale abikaasale makstud abikaasatasult 

Töötuskindlustusmakset ei maksta: 

• sotsiaalmaksuseaduse §-s 3 nimetatud summadelt
• kindlustatule töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel seadusega ettenähtud hüvituselt või hüvitiselt
• kindlustatule töö- või teenistussuhte ebaseaduslikul lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvituselt või viiviselt
• kindlustatule tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt

Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, kellele ei laiene Eesti Vabariigi töölepingu seadus (s.o juhatuse või nõukogu liige, likvideerija, pankrotihaldur jms) võib samas juriidilises isikus töötada ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani kohustuste täitmist. Sellisel juhul maksustatakse palk ja muud tasud, mis makstakse sellele isikule töölepingu alusel, töötuskindlustusmaksega TKindlS § 40 lg 1 p1 alusel. See tähendab, et isikut käsitletakse kindlustatuna kui töölepingu alusel tasu saavat töötajat. 

MAKSE MÄÄR

	TKindlS § 41	2002. aastaks – TKindlS § 52 lg 6	2003, 2004 ja 2005	2006, 2007, 2008, kuni 2009. a 31. maini	01.06.-31.07.2009	alates 01.08.2009
Kindlustatu makse määr	0,5–2,8%	1% maksustatavatelt summadelt	1% maksustatavatelt summadelt	0,6% maksustatavatelt summadelt	2% maksustatavatelt summadelt	2,8%
Tööandja makse määr	0,25–1,4%	0,5% maksustatavatelt summadelt	0,5% maksustatavatelt summadelt	0,3% maksustatavatelt summadelt	1% maksustatavatelt summadelt	1,4%

Makse määr võib muutuda TKindlS §-s 41 kehtestatud piirides.

2002. a makse määrad on kehtestatud TKindlS § 52 lõikes. Iga järgmise aasta makse määrad kehtestab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva aasta 1. detsembriks.

2003. a maksemäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.11.2002 määrusega nr 351 (RT I 2002, 95, 557).
2004. a maksemäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 21.11.2003 määrusega nr 287 (RTL, 26.11.2003, 74, 492).
2005. a maksemäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22.11.2004 määrusega nr 333 (RT I, 2004, 81, 545).
2006. a maksemäärad on kehtestatud Vabariigi valitsuse 24.11.2005 määrusega nr 285 (RT I, 2005, 64, 491).
2007. a maksemäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 24.11.2006 määrusega nr 241 (RT I 2006, 52, 393).
2008. a maksemäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.11.2007 määrusega nr 238 (RT I, 2007, 63, 401).
2009. a 1.jaanuarist kuni 31. maini kehtivad maksemäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 27.11.2008 määrusega nr 160 (RT I, 2008, 50, 278).
2009. a 1. juunist kuni 31. juulini kehtivad maksemäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30. aprilli 2009. a määrusega nr 71 (RTI, 07.05.2009, 24, 147).
2009. aasta 1. augustist kuni 31. detsembrini kehtivad maksemäärad on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 2. juuli 2009. aasta määrusega nr 116 (RTI 2009, 38, 258).
2010. aastal on töötuskindlustusmakse määrad töötajale 2,8% ja tööandjale 1,4% (Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2009. aasta määrus nr 175 (RT I 2009, 55, 374)).
2011. aastal on töötuskindlustusmakse määrad töötajale 2,8% ja tööandjale 1,4% (Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2010. aasta määrus nr 157 (RT I, 10.11.2010, 4)).

MAKSE ARVESTAMINE, TASUMINE JA DEKLAREERIMINE (TKindlS § 42)

Makse kogumine toimub paralleelselt kinnipeetud tulumaksu ja isikustatud sotsiaalmaksu kogumisega. Makse deklareerimiseks on kehtestatud rahandusministri 8. jaanuari 2008. a määrusega nr 1 ühine deklaratsioon TSD.

Kindlustatu makse kinnipidamisel ja tööandja makse arvestamisel kasutatakse kassapõhist arvestusprintsiipi, mis kehtib ka tulumaksu kinnipidamisel ja sotsiaalmaksu arvestamisel. See tähendab, et makset arvestatakse ja peetakse kinni kalendrikuus tehtud väljamaksetelt, olenemata sellest millise kuu eest tasu on arvestatud. 

TÖÖANDJA KOHUSTUSED (TKindlS § 42 lg 1)

Tööandja peab:
1) arvestama ja pidama kindlustatule makstud tasudelt kinni kindlustatule kehtestatud maksemääraga.
Kindlustatu töötuskindlustusmaksete arvestamise ja kinnipidamise kohustus lõpeb kindlustatu vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Loe lisaks: "Tööandja ei pea töötuskindlustusmakset kinni pidama väljamaksetelt, mida ta teeb vanaduspensionieas isikutele ja isikutele, kellele on määratud ennetähtaegne pension "

Näide
15. detsembril 1947. a sündinud meessoost töötaja saab 63-aastaseks 15. detsembril 2010. Temalt ei peeta enam töötuskindlustusmakset kinni alates 1. jaanuarist 2011.
Kindlustatu makse osas peetakse personaalset arvestust, seetõttu deklareeritakse kinnipeetud makse iga kindlustatu kohta eraldi deklaratsiooni TSD lisa 1 veerus 8 ja lisa 2 veerus 14. Vanaduspensionieas isikute ja ennetähtaegsete pensionäride kohta näidatakse nendes veergudes 0.
Makse peetakse kinni lisa 1 veerus 9 näidatud summadelt ja lisa 2 veerus 15 näidatud summadelt väljamakse tegemisel. Makse peetakse maksustatavalt summalt kinni enne mahaarvamiste tegemist ja tulumaksu kinnipidamist.
Kinnipeetava tulumaksu arvestamisel arvatakse residendist füüsilisele isikule makstavalt palgalt ja muudelt tasudelt ning töövõtu- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasudelt maha kinnipeetud töötuskindlustusmakse. Kui makse peetakse kinni mitteresidendile makstud tasudelt, siis alates 2011. aasta 1. jaanuarist arvatskse kinnipeetud töötuskindlustusmakse tulumaksu kinnipidamisel maksustatavast tulust maha (ennem ei olnud mahaarvamine mitteresidendi puhul lubatud).
Vormi TSD lisadel 1 ja 2 kinnipeetud töötuskindlustusmaksete kogusumma deklareeritakse TSD põhivormi real 4.
Iga kindlustatu kohta arvutatud ja tööandja poolt maksmisele kuuluvad töötuskindlustusmaksete summad arvestatakse eurodes sendi täpsusega.

2) arvestama töötuskindlustusmakse tööandjale kehtestatud maksemääraga.
Tööandja makse arvutatakse antud kuus tehtud väljamaksete kogusummalt (lisa 1 veerg 9 kokku pluss lisa 2 veerg 14) ja deklareeritakse TSD põhivormi A osa real 5. Tööandja makset ei jaotata kindlustatute vahel, s.t ei peeta personaalset arvestust. Tööandja peab maksma töötuskindlustusmakset kindlustatutele ning vanaduspensionieas isikutele ja ennetähtaegsete pensionäridele makstud summadelt, s.t et lisa 1 veerus 9 ja lisa 2 veerus 15 näidatakse ka viimati nimetatud isikutele makstud summad.

3) kandma väljamaksetelt arvestatud tööandja makse ja kinnipeetud kindlustatu makse üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ning esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni TSD.

4) andma kindlustatu nõudmisel talle tõendi väljamaksetelt kinni peetud töötuskindlustusmaksete kohta kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks või kindlustatuga töösuhte lõppemisel koos lõpparvega. Tõendi vorm TSM ja TSM1 on kehtestatud 2011. aastaks rahandusministri 29.11.2010.a. määrusega nr 60.

5) andma kindlustatu nõudmisel talle töösuhte lõpetamisel tõendi viimasel 3 töötatud kalendrikuul makstud tasude liikide, suuruste ja tasudelt kinni peetud töötuskindlustusmakse kohta kalendrikuude kaupa. Tõendi vorm on kehtestatud sotsiaalministri 30.06.2009 määrusega nr 59 töötuskindlustuse seaduse § 42 lg 2¹ alusel. Antud vormi esitab kindlustatu vajadusel Töötukassale töötuskindlustushüvitise taotlemisel ning seda ei kasutata füüsilise isiku tuludeklaratsiooni täitmisel.

Näited
a) Kindlustatu töötuskindlustusmakse arvestamine
Töötajale arvestati 2010. aasta detsembrikuu eest töötasu 10 000 krooni ehk 639,12 eurot. Töötasu makstakse välja 2011. aasta jaanuaris. Töötuskindlustusmakse peetakse kinni töötasu väljamaksmisel ehk jaanuaris. Töötaja esitas tööandjale avalduse tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu rakendamise kohta (2011. aastal 144 eurot kuus). Töötaja ei ole vanaduspensionieas ega ennetähtaegselt pensionär. Ei ole kohustuliku kogumispensioni kohustatud isik. 
Töötaja töötasu (bruto) 639,12 eurot
Kinnipeetud töötuskindlustusmakse 2,8% (639,12 x 2,8%) 17,90 eurot
Kinnipeetud tulumaks (639,12 - 144 - 17,90 = 477,22 x  21%) =  100,22 eurot
Töötaja saab kätte (neto) (639,12 - 100,22 - 17,90)= 521 eurot + 1 kuu töötuskindlustusstaaюi

b) Tööandja makse arvestamine
Tööandja tegi jaanuarikuus töötuskindlustusmaksega maksustatavaid väljamakseid kokku 10 000 eurot. Sellelt summalt arvestab tööandja töötuskindlustusmakse tööandjale kehtestatud määras 1,4%.

Tööandja töötuskindlustusmakse 1,4% (10 000 x 1,4%) 140 eurot

Tööandja kannab jaanuarikuus kinnipeetud kindlustatu makse (2,8%) ja arvestatud tööandja makse (1,4%) Maksu- ja Tolliameti pangakontole üle 10. veebruariks ning esitab samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti maksu- ja tollikeskusele deklaratsiooni TSD jaanuarikuu eest.

Maksu- ja Tolliamet kannab tööandja ja kindlustatu maksetest laekuvad vahendid üle avalik-õigusliku juriidilise isiku Eesti Töötukassa arvele ühe pangapäeva jooksul nende laekumisest Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Samuti annab Maksu- ja Tolliamet Töötukassale andmeid kindlustatu ja tööandja makstud töötuskindlustusmaksete kohta (TKindlS § 35). Töötukassa määrab ja maksab töötuskindlustushüvitisi alates 01.01.2003. a.

 SISSEMAKSETE JA VÄLJAMAKSETE MAKSUSTAMINE

• Tööandja töötuskindlustusmakse (eeltoodud näite puhul 140 eurot) on ettevõtlusega seotud kulu (avaliku sektori asutuse puhul osa asutuse ülalpidamiskuludest) ning ei kuulu maksustamisele tulu- ega sotsiaalmaksuga, kuna tegemist on seadusest tuleneva kohustusega.
   
• Kindlustatu töötuskindlustusmakse (eeltoodud näite puhul 17,90 eurot) on tema tasu osaks, millelt tööandja tasub sotsiaalmaksu. Samas vähendab töötaja makse tema tulumaksuga maksustatavat tulu (eeltoodud näite puhul lahutatakse enne brutosummast maksuvaba tulu ja töötuskindlustusmakse, alles siis maksustatakse tulem tulumaksuga: 639,12 - 144 - 17,90 = 477,22 x 21%
   
• Töötuskindlustuse seaduse alusel saadud hüvitised on töötu tulu- ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, seejuures rakendab isiku avalduse alusel väljamakse tegija (Töötukassa) hüvitiselt tulumaksu kinnipidamisel tulumaksuvaba miinimumi ning maksab sotsiaalmaksu maksumääraga 13%.
• MTA
  

  ---

  Ernst & Youngi ülemaailmsest pettuste uuringust (2012 Global Fraud Survey, Growing Beyond: a place for integrity) selgub, et 39% vastanute arvates on korruptsioon ja pettused saanud tavapäraseks ning tervelt 15% maailma ja 4% Baltikumi ettevõtete tippjuhtidest on kasumi suurendamise eemärgil valmis pakkuma altkäemaksu.

  Austraalia rikkaim inimene Gina Rinehart möödus Wal-Marti pärijannast Christy Waltonist ja sai maailma jõukaimaks naiseks, selgus Business Review Weekly iga-aastasest tabelist.

  Kreeka ekspeaminister ja Euroopa Keskpanga endine asepresident Loukas Papademos ütles Wall Street Journalile, et Kreeka rahaliidust lahkumist ei saa välistada, kuid sellel oleksid rängad majanduslikud tagajärjed eelkõige Kreekale, kuid ka teistele riikidele.

  Esmaspäeval, 28. mail toimub Tallinnas Eesti Kaubandus-Tööstuskojas tasuta vastutustundliku ettevõtluse koolitus, mis on eelkõige suunatud väikestele ettevõtetele.

  Eesti Maksumaksjate Liit, Eesti Tööandjate Keskliit ja rahvusvaheline maksuõiguse ühing IFA-Eesti korraldasid 22. mail ümarlaua Eesti aktsiisipoliitikast ja piirikaubandusest.

  Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on teisipäeval avaldatud majandusülevaates langetanud eurotsooni selle aasta 0,2-protsendilise majanduskasvu üheprotsendiliseks languseks ning järgmiseks aastaks ennustab tagasihoidlikku 0,9-protsendilist majanduskasvu.

  Täna avalikustatud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni kevadine majandusprognoos (OECD Economic Outlook) ennustab Eestile tänavuseks majanduskasvuks 2,2% ja järgmiseks aastaks 3,6%, mis on vastavalt 0,5 ja 0,6 protsendipunkti võrra optimistlikumad rahandusministeeriumi viimasest prognoosist.

  Ergo Blumfeldt, vandeadvokaadi vanemabi, Tamme Otsmann Ruus Vabamets Advokaadibüroo Teadaolevalt on juba aastaid kehtinud äriseadustiku regulatsioon, mille kohaselt on aktsiaseltsidel kohustus pidada aktsiaraamatut Eesti Väärtpaberite Keskregistris („EVK“) ning osaühingutel on võimalus oma osad EVK-s registreerida.

  Eesti tahab Euroopa Liidu (EL) uuest eelarvest 900 miljonit eurot lisaraha, samas soovivad suured EL-i riigid hoopis eelarve kärpimist, kirjutab Postimees.

  Esmaspäeval esitasid nii Maksu- ja Tolliamet kui ka Pere AS Tartu maakohtule taotlused jätta pankrotiavaldused läbi vaatamata, kuna pooled saavutasid nõuete osas kokkuleppe.

  USA president Barack Obama ütles esmaspäeval NATO tippkohtumise järel, et maailma liidrid on ühisel arvamusel Kreeka eurotsooni jäämise vajalikkuse osas.

  Tööandjate keskliit, Maksumaksjate liit ja rahvusvaheline maksuõiguse ühing IFA-Eesti korraldavad tänaaktsiiside ja piirikaubanduse teemalise ümarlaua, et leida alternatiive tänasele aktsiisipoliitikale.

  President Toomas Hendrik Ilvese sõnul ei kinnita ükski teadaolev fakt euro kasutuselevõtu ekslikkust ja kinnitas, et kasinus ja kasv ei ole vastandid.

  Hea meelega teatame, et ilmus e-ajakirja Raamatupidamisuudised PLUSS esimene number!

  Märtsis tuli arve (USA-st), kaubaks CD plaadid. Aprillis tasuti tollideklaratsiooniga käibemaks. Kuidas,millises perioodis ja millistes lahtrites on õige deklareerida? Vastab MTA spetsialist Marge:

  Harvardi ülikooli majandusprofessor ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) endine peaökonomist Kenneth Rogoff ütles Rootsi SVT-le, et eurokriisi aitaks lahendada Saksamaa ja Prantsusmaa ühendamine ehk siis poliitilise liidu tihendamine.

  Statistikaameti andmeil kerkis eluruumi keskmine pind elaniku kohta selle aasta alguseks 30,3 ruutmeetrini. Aasta tagasi oli sama näitaja 30,1 ruutmeetrit. 1994. aasta alguses oli eluruumi keskmine pind 24,4 ruutmeetrit inimese kohta.

  Kõigil Soome ehitusobjektidel töötavatel isikutel peab alates 01.09.2012 olema töökohal viibides nähtaval kohal nimesilt, millele on märgitud ka maksunumber. Uutel alustatavatel tööobjektidel on maksunumbri märkimine nimesildile kohustuslik alates 01.09.2012.

  SEB Balti pankade 2007. ja 2011. aastal välja antud kodulaenude võrdlev analüüs näitab, et eakaimad laenusaajad on Läti elanikud ja pikimad laenutähtajad on Leedus. Panga teatel oli see trend iseloomulik nii enne kui ka pärast majanduskriisi.

  Coachi Raimo Ülavere seekordne blogipostitus käsitleb tegevjuhtide lemmiktegevust - kõnepidamist. Me võime suvaliselt konstrueerida teksti, mis jäljendab teie tegevjuhi kõnet, tegemaks kindlaks, kas tema öeldul on mingi väärtus või on see lihtsalt kaunilt rüütatud totrus inimese suust, kellel on olnud õnne oma ametikohale tõusta.

  Kas töövõimetuspensioni saava töötajal on töösuhte lõppemisel õigus saada kasutamata puhkuse tasu 28 või 35 kalendripäeva alusel? Kas ka kasutamata tavapärast põhipuhkust ületavate puhkusepäevade tasu hüvitatakse tööandjale riigieelarvest? Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Pärnat:

  Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2012. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,2% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 2,6%.

  Eesti Konjuktuuriinstituudi tarbijabaromeetri küsitlus näitas, et perede (tarbijate) kindlustunne mais võrreldes aprilliga paranes ja indikaator oli -6.

  Maksupettuste tõkestamise valitsuskomisjon toetas alkoholi ja tubakatoodete üle piiri toomise tingimuste karmistamist, süstemaatilistele maksuvõlglastele ärikeelu kehtestamist ning ümbrikupalga maksmise takistamist.

  Käesoleva aasta kolme esimese kuuga registreeriti Eestis pisut üle 5000 uue juriidilise isiku, mis on tavapärane arv võrreldes e-äriregistri viimaste aastate statistikaga. Läbi aastate on olnud just märtsi kuu üks kõige aktiivsemaid kuid uute ettevõtete registreerimise poolest.

  17. mail korraldas Tööinspektsioon üle-eestilise ehituse sihtkontrolli, mil ühe päeva jooksul kontrollisid 24 tööinspektorit kokku 65 ehitusobjekti.

  Täna Eesti intellektuaalse omandi foorumil kõne pidanud justiitsminister rõhutas intellektuaalomandi ühtlustamise ja kaasajastamise vajadust ning tõi välja intellektuaalõiguse muutumise seoses üleüldise internetiseerumisega.

  Maksu- ja Tolliameti ametnikud kontrollisid üle Eesti 19 ehitusplatsil töid teinud äriühinguid ja võtsid selgitusi kokku 199 inimeselt.

  Tööinspektsioon saatis sel nädalal esmakordselt välja elektroonilise infokirja alustavate ettevõtete juhtidele. Infokirja said oma meiliaadressile ligi 5000 uut tööandjat, kes olid registreeritud Tööinspektsiooni andmebaasis käesoleva aasta algusest kuni aprilli keskpaigani.

  Töötukassa andmeil vähenes registreeritud töötute hulk viimase nädala jooksul 835 inimese võrra 45 304 inimeseni ning nende osakaal tööjõust alanes 6,9%ni tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga.

  Riigikohus saatis Harju maakohtusse tagasi SEB Panga 56 miljoni kroonise hagi Pjotr Sedini ettevõtte Grove Invest vastu, rahuldades osaliselt Grove Investi kaebuse.

  Sotsiaalministeeriumis algavad reedel läbirääkimised kollektiivlepingute ja streigiõiguste reformiks, mis oli nii transporditöötajate kui ka teiste üheks nõudeks suurstreigil tänavu märtsis.

  Kas majutuskulude piirmäära kehtetuks tunnistamisega saab nüüd väita, et äriühendus võib mistahes tingimustel hüvitada majutuskulud lähetusse saadetud töötajale/teenistujatele näiteks viie tärni hotelli luksnumbri kasutamise arve eest? Vastab MTA spetsialist Ester:

  Audiitortegevuse järelevalve nõukogu kinnitas kutseeksami üksikasjad.

  ELi viimase rahvastiku vananemist käsitleva aruande kohaselt on järgnevatel aastakümnetel oodata ELi rahvastiku vanuselise koosseisu olulist muutumist.

  Riigikogu lõpetas neljapäeval Keskerakonna fraktsiooni algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu teise lugemise, eelnõu eesmärk on kiirendada sundvõõrandamise menetlust.

  Kui seni on loodetud, et eurotsooni majandus teisel poolaastal toibub, siis nüüd ennustab Reutersi küsitletud 34 ökonomisti selle aasta lõpuks euroalale nappi majanduskasvu ja tööpuuduse jätkuvat suurenemist.

  Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu, mis näeb ette äriregistri uue menetlustarkvara kasutuselevõtu.

  Tööandjate keskliit käivitas mahuka kevadise palgauuringu, mille keskmes on seekord lisaks ametialade töötasudele ka ettevõtete palgapoliitikad ja tulemustasude skeemid.

  Majanduslikult rasketel aegadel rakendavad riigid erinevad meetmeid, kaitsmaks oma majandust rahvusvahelise konkurentsi eest.

  19. aprillil tegi Euroopa Kohus kohtuasjas C-121/11 otsuse, milles selgitas keskkonnamõjude hindamise (KMH) kohustust olulise keskkonnamõjuga tegevuse läbiviimiseks vajaliku loa uuendamisel.

  Rahandusministeeriumi andmetel laekus nelja kuuga riigieelarvesse tulusid 1,96 miljardit eurot ehk 31,5% aastaks plaanitust. Kulusid tehti 2,02 miljardit eurot ehk 29,9% kavandatust. Selle aasta esimese kolme kuuga oli valitsussektori puudujääk üks protsent prognoositavast SKPst.

  Euroopa Komisjon on valmis käesolevas kriisiolukorras leevendama stabiilsuspakti eelarvenõudeid, et ergutada majanduskasvu, ütles komisjoni esimees Jose Manuel Barroso kolmapäeval pressikonverentsil.

  Euroopa Komisjon on nüüdseks  teinud konkreetse ettepaneku võtta vastu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020, kirjutab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja EMSKs Reet Teder Tööstuskoja Teatajas.