30.08.2010
Prindi PDF
Töötamise kohast ja töölähetustest

http://www.sxc.hu/ Töölähetus tähendab töölepingu seaduse mõistes töötamist väljaspool töölepinguga ettenähtud töötegemise kohta. Töölepingu seaduses reguleerivad töölähetusega seonduvat paragrahvid 21 ja 40. Lisaks nimetatud sätetele kohaldatakse võlaõigusseaduse § 628 lõiked 2-4 ja Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. aasta määrust nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välis-lähetus päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord".

Töötegemise koht peab olema töötajale kirjalikult teatavaks tehtud. Enamasti on see kirjas poolte vahel sõlmitud töölepingus. Töölepingu seadus (edaspidi TLS) eeldab, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Kui töötamise koha osas konkreetsed kokkulepped puuduvad ja tööandja ei ole seda ka mõne muu kirjaliku dokumendiga määranud ning töötajale teatavaks teinud, peab töötaja tööülesandeid täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud.
Iga kord, kui tööandja saadab töötaja tööd tegema väljaspoole tavapärast töötamise kohta, on tegemist töölähetusega ning järgima peab kõiki töölähetusega kaasnevaid kohustusi ja seadusest tulenevaid piiranguid.

Üldjuhul ei või töötajat töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kuid tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ka pikema kestusega töölähetuses. Töölähetuse kestuse kokkuleppeline kindlaksmääramine toimub tavaliselt enne lähetuse algust, kuid ei ole keelatud lähetuse aja pikendamine lähetuse kestel, kui see ei kahjusta töötaja huve, näiteks ei hakka takistama perekondlike kohustuste täitmist.

Lähetus on töötajale kohustuslik

Töötaja lähetusse saatmine on tööandja ühepoolne otsus ja korraldus, mis on töötajale täitmiseks kohustuslik. Eelnevat nõusolekut on vaja juhtudel, kui lähetus kestab kauem kui 30 järjestikust kalendripäeva või lähetusse soovitakse saata rase töötaja. Alaealise saatmiseks lähetusse peab tööandja saama alaealise seadusliku esindaja nõusoleku. Olenevalt töölähetuse sihtkohast võib lähetus olla kas riigisisene või välislähetus. Kui tööandja saadab töötaja välislähetusse riiki, mille õigust ei kohaldata pooltevahelisele töölepingule, peab tööandja TLS § 6 lg 8 kohaselt teatama töötajale enne tema ärasõitu riigis töötamise aja, töötasu maksmise vääringu, riigis viibimisega seotud hüved ja riigist tagasipöördumise tingimused. Riigisisestel lähetustel päevaraha maksmise kohtustust ei ole, kuid tööandja peab töötajale hüvitama lähetusega seotud kulud. Välislähetuse päevaraha alammäär on 350 krooni päevas, kuid tingimuseks asjaolu, et välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht. Ka välislähetuse korral peab tööandja töötajale hüvitama tööülesannete täitmisel kantud kulud vastavalt võlaõigusseaduse § 628 lõigetele 2-4.

Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust ja tal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. Mõistlikuks ei saa pidada töötaja poolt ettemaksu nõude esitamist ükspäev enne lähetusse minekut või juba lähetuses olles.

Praktika näitab, et lähetusega seonduvaks põhiprobleemiks on töötajatele kokkulepped, milles märgitakse töölepingusse töötamise kohana Eesti Vabariik ja töötasuna kehtiv alammäär 4350 krooni kuus, kuid tegelikult töötab töötaja pidevalt välisriigis, saades seetõttu enamuse sissetulekust päevarahana (350 kuni 500 krooni päevas). Välislähetuse päevaraha ei maksustata sotsiaalmaksu ega töötuskindlustusmaksetega ja seetõttu ei lähe see arvesse haigushüvitiste ega töötuskindlustushüvitise väljamaksmisel Eesti Haigekassa ja Töötukassa poolt. Kuna lähetuse päevaraha ei ole töötasu, siis ei arvestata seda ka keskmise töötasu arvutamisel, mis tähendab , et nii puhkusetasu, tööandja makstava haigushüvitise kui ka töölepingu lõpetamisel ettenähtud hüvitiste maksmisel see
arvestusse ei lähe.

Tööandjate jaoks on problemaatiline töötaja tööaja arvestamine ja töötasu maksmine lähetuse aja eest. Kas lähtuda tegelikkusest või töölepingust tulenevast kokkuleppest või sõlmida lähetuse ajaks tööaja osas hoopiski eraldi kokkulepe? Ühest vastust ei ole. Vaieldamatu tõsiasi on see, et töölepingu tingimused peavad olema täidetud ka lähetuse ajal, kui pooled ei ole sõlminud teistsugust kokkulepet.

Kogu lähetus pole tööaeg

Vaatamata asjaolule, et töötaja tegevus lähetuse ajal (sh sõitmine) on vaadeldav tööandja korralduse täitmisele suunatud tegevusena, ei saa töötaja kogu lähetuses viibitud aega pidada tööajaks. Selline käsitlus muudaks töötaja lähetusse saatmise keeruliseks, sest tekiks vastuolu töölepingu seaduses ja muudes eriseadustes sätestatud puhkeaja nõuetega. Nende täitmine muutuks võimatuks.
Kahtlemata tuleb antud küsimuses lähtuda eelkõige mõistlikkuse põhimõttest ja poolte heausksusest. Pärast pikaleveninud töölähetust tuleks töötajale võimaldada täiendavat vaba aega taastumiseks.

Millistest põhimõtetest lähtuda, kui täiendavaid kokkuleppeid lähetuse aja osas sõlmitud ei ole? Kindlasti tuleb lähtuda töötajaga
sõlmitud töölepingust, tööaja üldisest korraldusest ettevõttes ning organisatsioonis väljakujunenud tavast.

Näitena võib tuua järgmise kaasuse:
Töötaja on tööle asunud kokkuleppega , et ta töötab täistööajaga ning tema tööpäev kestab 08.00 - 16.30, millest 30 minutit on igapäevane puhkeaeg. Nii töötab ta esmaspäevast reedeni. Töötaja töötasu on 8000 krooni kuus. Nüüd saadetakse töötaja Tallinnast
Bangkokki, seejuures mitme ümberistumisega , nii et kohalejõudmiseks kulub töötajal üle kahe ööpäeva. Töötaja alustab reisi Tallinnast 08.00 väljuva lennukiga reede hommikul. Reisimarsruudi viimane lennuk maandub Bangkoki lennuväljal pühapäeval kell 16.00 ning töötajal on esimene tööalane kohtumine pühapäeva õhtul ajavahemikus 21.00 -23.00.

Millist töötasu töötajale maksta?

1. Töötajal on õigus töötasule reedese päeva eest (8000 jagatud kalendrikuu tööpäevade arvuga, näiteks 21-ga, ja tulemuseks saame 380,95 krooni), sest see tuleneb töölepingust;

2. Laupäev ei ole tema kokkulepitud tavapärane tööpäev ning sel päeval ta ka reaalselt tööd ei tee, vaid sõidab - töötasu selle
päeva eest seaduse alusel maksma ei pea (kuid välistatud ei ole töötajale soodsamad kokkulepped);

3. Pühapäeval teeb töötaja ajavahemikus 21.00 - 23.00 tööd, seega on tegemist tööajaga, mille eest tööandja peab maksma töötasu ja antud juhul arvestama ka ületunnitöö tegemist ning sellegi hüvitama kas hiljem vaba ajaga või rahas.

Samas on töötajal õigus kõigi eelkirjeldatud kolme päeva eest saada lähetuse päevaraha.

Meeli Miidla-Vanatalu,
tööinspektor-jurist
Tööinspektsioon



Pettus ja korruptsioon on tõusvas trendis ka BaltikumisErnst & Youngi ülemaailmsest pettuste uuringust (2012 Global Fraud Survey, Growing Beyond: a place for integrity) selgub, et 39% vastanute arvates on korruptsioon ja pettused saanud tavapäraseks ning tervelt 15% maailma ja 4% Baltikumi ettevõtete tippjuhtidest on kasumi suurendamise eemärgil valmis pakkuma altkäemaksu.


Maailma rikkaimaks naiseks tõusis Austraalia töösturAustraalia rikkaim inimene Gina Rinehart möödus Wal-Marti pärijannast Christy Waltonist ja sai maailma jõukaimaks naiseks, selgus Business Review Weekly iga-aastasest tabelist.


Kreeka rahaliidust lahkumisel oleksid rängad tagajärjedKreeka ekspeaminister ja Euroopa Keskpanga endine asepresident Loukas Papademos ütles Wall Street Journalile, et Kreeka rahaliidust lahkumist ei saa välistada, kuid sellel oleksid rängad majanduslikud tagajärjed eelkõige Kreekale, kuid ka teistele riikidele.


Tasuta vastutustundliku ettevõtluse koolitusEsmaspäeval, 28. mail toimub Tallinnas Eesti Kaubandus-Tööstuskojas tasuta vastutustundliku ettevõtluse koolitus, mis on eelkõige suunatud väikestele ettevõtetele.


Aktsiisipoliitika ümarlaua ettekannete slaididEesti Maksumaksjate Liit, Eesti Tööandjate Keskliit ja rahvusvaheline maksuõiguse ühing IFA-Eesti korraldasid 22. mail ümarlaua Eesti aktsiisipoliitikast ja piirikaubandusest.


sghhhMajanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on teisipäeval avaldatud majandusülevaates langetanud eurotsooni selle aasta 0,2-protsendilise majanduskasvu üheprotsendiliseks languseks ning järgmiseks aastaks ennustab tagasihoidlikku 0,9-protsendilist majanduskasvu.


OECD prognoosib Eesti majanduskasvuks 2,2% Täna avalikustatud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni kevadine majandusprognoos (OECD Economic Outlook) ennustab Eestile tänavuseks majanduskasvuks 2,2% ja järgmiseks aastaks 3,6%, mis on vastavalt 0,5 ja 0,6 protsendipunkti võrra optimistlikumad rahandusministeeriumi viimasest prognoosist.


Osaühingu osa tagatisena – pandipidaja huvides on osa eelnev EVK-s registreerimineErgo Blumfeldt,
vandeadvokaadi vanemabi,
Tamme Otsmann Ruus Vabamets Advokaadibüroo

Teadaolevalt on juba aastaid kehtinud äriseadustiku regulatsioon, mille kohaselt on aktsiaseltsidel kohustus pidada aktsiaraamatut Eesti Väärtpaberite Keskregistris („EVK“) ning osaühingutel on võimalus oma osad EVK-s registreerida.


Eesti soovib EL uuest eelarvest 900 miljonit eurot lisarahaEesti tahab Euroopa Liidu (EL) uuest eelarvest 900 miljonit eurot lisaraha, samas soovivad suured EL-i riigid hoopis eelarve kärpimist, kirjutab Postimees.


Maksuamet ja Pere jõudsid pankrotiasjas kokkuleppeleEsmaspäeval esitasid nii Maksu- ja Tolliamet kui ka Pere AS Tartu maakohtule taotlused jätta pankrotiavaldused läbi vaatamata, kuna pooled saavutasid nõuete osas kokkuleppe.


Obama: Kreeka peab maailma liidrite arvates eurotsooni jäämaUSA president Barack Obama ütles esmaspäeval NATO tippkohtumise järel, et maailma liidrid on ühisel arvamusel Kreeka eurotsooni jäämise vajalikkuse osas.


Tööandjad ja maksumaksjad arutavad aktsiisipoliitikatTööandjate keskliit, Maksumaksjate liit ja rahvusvaheline maksuõiguse ühing IFA-Eesti korraldavad tänaaktsiiside ja piirikaubanduse teemalise ümarlaua, et leida alternatiive tänasele aktsiisipoliitikale.


Ilves: faktid ei tõesta euro kasutuselevõtu ekslikkustPresident Toomas Hendrik Ilvese sõnul ei kinnita ükski teadaolev fakt euro kasutuselevõtu ekslikkust ja kinnitas, et kasinus ja kasv ei ole vastandid.


Hea meelega teatame, et ilmus e-ajakirja Raamatupidamisuudised PLUSS esimene number!


Märtsis tuli arve (USA-st), kaubaks CD plaadid. Aprillis tasuti tollideklaratsiooniga käibemaks. Kuidas,millises perioodis ja millistes lahtrites on õige deklareerida?

Vastab MTA spetsialist Marge:


Ökonomist: eurokriisi lahendaks Prantsusmaa ja Saksamaa ühinemineHarvardi ülikooli majandusprofessor ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) endine peaökonomist Kenneth Rogoff ütles Rootsi SVT-le, et eurokriisi aitaks lahendada Saksamaa ja Prantsusmaa ühendamine ehk siis poliitilise liidu tihendamine.


Eluruumi keskmine pind kerkis 30,3 ruutmeetrini elaniku kohtaStatistikaameti andmeil kerkis eluruumi keskmine pind elaniku kohta selle aasta alguseks 30,3 ruutmeetrini. Aasta tagasi oli sama näitaja 30,1 ruutmeetrit. 1994. aasta alguses oli eluruumi keskmine pind 24,4 ruutmeetrit inimese kohta.


Soomes võetakse kasutusele maksunumberKõigil Soome ehitusobjektidel töötavatel isikutel peab alates 01.09.2012 olema töökohal viibides nähtaval kohal nimesilt, millele on märgitud ka maksunumber. Uutel alustatavatel tööobjektidel on maksunumbri märkimine nimesildile kohustuslik alates 01.09.2012.


Pank: eakaimad kodulaenu võtjad Baltikumis on LätisSEB Balti pankade 2007. ja 2011. aastal välja antud kodulaenude võrdlev analüüs näitab, et eakaimad laenusaajad on Läti elanikud ja pikimad laenutähtajad on Leedus. Panga teatel oli see trend iseloomulik nii enne kui ka pärast majanduskriisi.


Kuidas ärimulinat ära tunda?Coachi Raimo Ülavere seekordne blogipostitus käsitleb tegevjuhtide lemmiktegevust - kõnepidamist. Me võime suvaliselt konstrueerida teksti, mis jäljendab teie tegevjuhi kõnet, tegemaks kindlaks, kas tema öeldul on mingi väärtus või on see lihtsalt kaunilt rüütatud totrus inimese suust, kellel on olnud õnne oma ametikohale tõusta.


Kas töövõimetuspensioni saava töötajal on töösuhte lõppemisel õigus saada kasutamata puhkuse tasu 28 või 35 kalendripäeva alusel? Kas ka kasutamata tavapärast põhipuhkust ületavate puhkusepäevade tasu hüvitatakse tööandjale riigieelarvest?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Pärnat:


Tootjahinnaindeksid aprillis tõusidTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2012. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,2% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 2,6%.


Tarbijate kindlustunne mais paranesEesti Konjuktuuriinstituudi tarbijabaromeetri küsitlus näitas, et perede (tarbijate) kindlustunne mais võrreldes aprilliga paranes ja indikaator oli -6.


Maksupettuste komisjon toetas illegaalse piirikaubanduse vähendamistMaksupettuste tõkestamise valitsuskomisjon toetas alkoholi ja tubakatoodete üle piiri toomise tingimuste karmistamist, süstemaatilistele maksuvõlglastele ärikeelu kehtestamist ning ümbrikupalga maksmise takistamist.


Uute ettevõtete asutamise trendid 2012 algusesKäesoleva aasta kolme esimese kuuga registreeriti Eestis pisut üle 5000 uue juriidilise isiku, mis on tavapärane arv võrreldes e-äriregistri viimaste aastate statistikaga. Läbi aastate on olnud just märtsi kuu üks kõige aktiivsemaid kuid uute ettevõtete registreerimise poolest.


Tööinspektorid leidsid ühepäevase sihtkontrolliga 176 rikkumist17. mail korraldas Tööinspektsioon üle-eestilise ehituse sihtkontrolli, mil ühe päeva jooksul kontrollisid 24 tööinspektorit kokku 65 ehitusobjekti.


Michal: digitaalne keskkond ei saa olla Metsik LääsTäna Eesti intellektuaalse omandi foorumil kõne pidanud justiitsminister rõhutas intellektuaalomandi ühtlustamise ja kaasajastamise vajadust ning tõi välja intellektuaalõiguse muutumise seoses üleüldise internetiseerumisega.


MTA jätkab kontrollimist ehitustelMaksu- ja Tolliameti ametnikud kontrollisid üle Eesti 19 ehitusplatsil töid teinud äriühinguid ja võtsid selgitusi kokku 199 inimeselt.


Tööinspektsiooni infokiri teavitab alustavaid ettevõtjaidTööinspektsioon saatis sel nädalal esmakordselt välja elektroonilise infokirja alustavate ettevõtete juhtidele. Infokirja said oma meiliaadressile ligi 5000 uut tööandjat, kes olid registreeritud Tööinspektsiooni andmebaasis käesoleva aasta algusest kuni aprilli keskpaigani.


Registreeritud töötute osakaal langes alla 7%Töötukassa andmeil vähenes registreeritud töötute hulk viimase nädala jooksul 835 inimese võrra 45 304 inimeseni ning nende osakaal tööjõust alanes 6,9%ni tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga.


Riigikohus saatis Grove Investi ja SEB vaidluse maakohtusse tagasiRiigikohus saatis Harju maakohtusse tagasi SEB Panga 56 miljoni kroonise hagi Pjotr Sedini ettevõtte Grove Invest vastu, rahuldades osaliselt Grove Investi kaebuse.


Algavad läbirääkimised kollektiivsete töösuhete üleSotsiaalministeeriumis algavad reedel läbirääkimised kollektiivlepingute ja streigiõiguste reformiks, mis oli nii transporditöötajate kui ka teiste üheks nõudeks suurstreigil tänavu märtsis.


Kas majutuskulude piirmäära kehtetuks tunnistamisega saab nüüd väita, et äriühendus võib mistahes tingimustel hüvitada majutuskulud lähetusse saadetud töötajale/teenistujatele näiteks viie tärni hotelli luksnumbri kasutamise arve eest?

Vastab MTA spetsialist Ester:


Audiitori kutseksami eriosa alamosad ja moodulidAudiitortegevuse järelevalve nõukogu kinnitas kutseeksami üksikasjad.


Vananev Euroopa – meetmeid tuleb võtta täna ELi viimase rahvastiku vananemist käsitleva aruande kohaselt on järgnevatel aastakümnetel oodata ELi rahvastiku vanuselise koosseisu olulist muutumist.


Riigikogu täpsustab kinnisasja sundvõõrandamisega seotud sätteidRiigikogu lõpetas neljapäeval Keskerakonna fraktsiooni algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu teise lugemise, eelnõu eesmärk on kiirendada sundvõõrandamise menetlust.


Eurotsoonile ennustatakse kehva majandusaastatKui seni on loodetud, et eurotsooni majandus teisel poolaastal toibub, siis nüüd ennustab Reutersi küsitletud 34 ökonomisti selle aasta lõpuks euroalale nappi majanduskasvu ja tööpuuduse jätkuvat suurenemist.


Eelnõu võimaldab kasutusele võtta äriregistri uue menetlustarkvaraJustiitsministeerium saatis kooskõlastusringile äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu, mis näeb ette äriregistri uue menetlustarkvara kasutuselevõtu.


Tööandjate keskliit uurib ettevõtete palgapoliitikaid   Tööandjate keskliit käivitas mahuka kevadise palgauuringu, mille keskmes on seekord lisaks ametialade töötasudele ka ettevõtete palgapoliitikad ja tulemustasude skeemid.


Protektsionismi negatiivne mõju Eestis väikeMajanduslikult rasketel aegadel rakendavad riigid erinevad meetmeid, kaitsmaks oma majandust rahvusvahelise konkurentsi eest.


Keskkonnamõjude hindamisest tegevusloa uuendamisel19. aprillil tegi Euroopa Kohus kohtuasjas C-121/11 otsuse, milles selgitas keskkonnamõjude hindamise (KMH) kohustust olulise keskkonnamõjuga tegevuse läbiviimiseks vajaliku loa uuendamisel.


Nelja kuuga laekus riigieelarvesse 31,5% aastaks plaanitustRahandusministeeriumi andmetel laekus nelja kuuga riigieelarvesse tulusid 1,96 miljardit eurot ehk 31,5% aastaks plaanitust. Kulusid tehti 2,02 miljardit eurot ehk 29,9% kavandatust. Selle aasta esimese kolme kuuga oli valitsussektori puudujääk üks protsent prognoositavast SKPst.


EL on valmis ajutiselt leevendama eelarvenõudeidEuroopa Komisjon on valmis käesolevas kriisiolukorras leevendama stabiilsuspakti eelarvenõudeid, et ergutada majanduskasvu, ütles komisjoni esimees Jose Manuel Barroso kolmapäeval pressikonverentsil.


Lähemalt EL finantsraamistikustEuroopa Komisjon on nüüdseks  teinud konkreetse ettepaneku võtta vastu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020, kirjutab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja EMSKs Reet Teder Tööstuskoja Teatajas.


Tagasi

Lisa uus kommentaar


KONTAKT/CONTACTS

Litau Büroo OÜ
Rävala pst 8, Tallinn 10143
(asukoht kaardil)
reg. NR. 10956646
KMKR NR. EE100841884

Swedbank: a/k 221040823903
BIC: HABAEE2X
IBAN: EE732200221040823903

SEB: a/k 10220084570012
BIC: EEUHEE2X
IBAN: EE081010220084570012


Üldtelefon: +372 662 16 79
Faks: +372 662 16 79
e-post: rup[at]rup.ee

Domeenid:
www.rup.ee
www.raamatupidamisuudised.ee
www.raamatupidamisuudised.eu
www.raamatupidamisuudised.com
www.profiblogi.ee

www.rup.ee/rus
www.бухгалтерскиеновости.eu
www.бухгалтерскиеновости.com
www.buhgalterskienovosti.ee
www.profiblogi.ee/rus

Toimetus

Kasutajatingimused

Kirjuta Administraatorile

TELLIMINE/SUBSCRIPTION

Tel.: +372 662 16 79
E-post: rup@rup.ee
web: www.rup.ee/tellimine

Eesti Post

Probleemid kättetoimetamisega:
Toimetus: +372 662 16 79
Eesti Post: +372 661 66 16

PARTNERID/PARTNERS

RSS Info kataloog Kontakt