Lisaks töölepingu seadusele (TLS), mis on peamine õigusakt, mis määrab tööandja kohustused ja vastutuse töösuhetes ning mida tööandjad peaksid seetõttu tundma, tuleneb rida tööandja kohustusi ning nende rikkumisega seotud vastutus ka muudest õigusaktidest. Üheks selliseks aktiks on välismaalaste seadus.
Täna kehtiva välismaalaste seaduse kohaselt on tööandja kohustatud
kontrollima, et tema juures töötama asuval välismaalasel oleks Eestis
töötamiseks seaduslik alus. Kui selline alus puudub, on tööandjal
välismaalasega töölepingu sõlmimine keelatud.
Eestis töötamise aluseks võib olla tööluba, elamisluba töötamiseks,
pikaajalise elaniku elamisluba ning muud välismaalaste seaduses
sätestatud alused. Tööluba ei vaja Euroopa Liidu, Euroopa
Majanduspiirkonna ning Šveitsi kodanikud – selliste isikute puhul annab
töötamiseks õigusliku aluse vastav kodakondsus.
Siinjuures on oluline silmas pidada, et töötamiseks seaduslikku alust
vajavate välismaalaste all ei tule silmas pidada üksnes neid töötajaid,
kes saabuvad Eestisse töötama välisriigist, vaid ka neid, kes elavad
küll Eestis, kuid kellel puudub Eesti kodakondsus.
Seega töölepingu sõlmimisel on oluline nõuda potentsiaalselt töötajalt
teabe esitamist selle kohta, kas töötaja on Eesti kodanik või mitte.
Viimasel juhul tuleb töötajalt nõuda töötamise aluseks oleva dokumendi
esitamist.
Kui tööandja on siiski sõlminud töölepingu töötajaga, kellel puudub
seaduslik alus Eestis töötamiseks, on tööandja kohustatud sellise
välismaalasega sõlmitud töölepingu lõpetama. Nimetatud kohustus on
tööandjal ka siis, kui töölepingut sõlmides oli töötajal alus
töötamiseks olemas (nt elamisluba töötamiseks), kuid selle kehtivus
lõppes töösuhte jooksul.
Seega tuleb tööandjatel ka pärast töölepingu sõlmimist jälgida töötamise
aluseks oleva loa kehtivust või kodakondsuse olemasolu, ning selle
lõppedes tööleping üles öelda.
Töölepingus võib kokku leppida töötaja kohustuse teavitada tööandjat
töötamise aluseks oleva loa pikendamisest, loa tähtajalisest või
ennetähtaegsest lõppemisest, samuti kodakondsusest loobumisest või selle
äravõtmisest. Selline kohustus ei vabasta siiski tööandjat tema
kohustusest ise selliseid asjaolusid kontrollida ning vajadusel
tööleping lõpetada.
Seoses välismaalaste seadusest tuleneva kohustusega lõpetada töötamise
aluse puudumisel tööleping, tuleb märkida, et TLS-s nimetatud alust
töölepingu erakorraliseks üles ütlemiseks sõnaselgelt sätestatud ei ole.
On arvamusi, et kuna alus töötamiseks on tähtajaline, siis on tööandjal
õigus sõlmida välismaalasest töötajaga ka tähtajaline tööleping, mis
lõpeb automaatselt töötamise aluseks oleva loa tähtaja möödumisega.
Sellise seisukohaga ei saa siiski nõustuda, kuna TLS kohaselt saab
tähtajalise töösuhte aluseks olla üksnes töö ajutisest tähtajalisest
iseloomust tulenev mõjuv põhjus, mitte aga töötaja isikuga seotud
piirangutest tulenevad asjaolud.
Seega tuleb ka välismaalasest töötajaga reeglina sõlmida tähtajatu
tööleping (kui töö ei ole tähtajalise iseloomuga) ning töötamise aluse
äralangemisel lõpetada tööleping TLS § 88 lg 1 alusel töötajast
tuleneval mõjuval põhjusel.
Kuigi vastav paragrahv ei nimeta sõnaselgelt töölepingu lõpetamise
võimalust seoses välismaalase Eestis töötamise õiguse puudumise või
lõppemisega, tuleb silmas pidada, et antud sättes esitatud loetelu
tööandja poolt töölepingu lõpetamise alustest töötajast tulenevatel
põhjustel ei ole ammendav.
Ka muud TLS-s otseselt loetlemata mõjuvad põhjused, mille tõttu ei saa
mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, saavad olla
aluseks töölepingu erakorraliseks üles ütlemiseks.
Kuna välismaalaste seadusest tuleb tööandjale selge kohustus tööleping
teatud juhtudel lõpetada, siis antud juhul on ilmselt tegemist TLS § 88
lg 1 tähenduses mõjuva põhjusega, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve
järgides eeldada töösuhte jätkamist.
Seega tuleb töölepingu lõpetamisel seoses töötamise aluse puudumise või
lõppemisega tugineda TLS §-le 88 lg 1. Ühtlasi võib vastavas
ülesütlemisavalduses viidata täiendavalt ka välismaalaste seaduse
vastavale sättele.
Välismaalaste seadusest tulenevad tööandja kohustused ei ole üksnes
deklaratiivsed, mille rikkumisel puuduksid olulised tagajärjed.
Täna kehtiv välismaalaste seadus näeb ette, et õigusliku aluseta
välismaalase töölevõtmise puhul on tegemist väärteoga, milles eest võib
tööandjat karistada kuni 50 000 krooni suuruse rahatrahviga.
Tööandja vastutus laieneb veelgi alates 01.10.2010. a, mil jõustub uus välismaalaste seadus.
Uue seaduse kohaselt on väärteoks ning kuni 50 000 krooni suuruse
rahatrahviga karistatav ka töölepingu lõpetamata jätmine välismaalasega,
kelle tööluba vm õiguslik alus töötamiseks lõpeb töölepingu kehtivuse
ajal.
Seega on tööandjatel soovitatav kontrollida aegsasti enne uue
välismaalaste seaduse jõustumist 01.10.2010. a kõigi enda juures
töötavate välismaalaste dokumente ja töötamiseks õigusliku aluse
olemasolu.
Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius