Vastus
Töötaja võib töölepingu tõepoolest mõjuvatel põhjustel
erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 2 alusel, viidates tööandjapoolse
kohustuse olulisele rikkumisele. Kuna aga viidatud säte annab tööandja
rikkumiste kohta vaid näidisloetelu, on nõutav, et töötaja oma
ülesütlemisavalduses tooks välja need konkreetsed rikkumised, milles ta
tööandjat süüdistab, sest midagi väites peab suutma seda ka tõendada.
Tööandjal on siis võimalik nende rikkumiste kaalukust hinnata, sest
põhjus, mis töötajale tundub oluline, ei pruugi seda olla tööandja
arvates.
Tööandjapoolse kohustuse rikkumise korral on võtmesõnaks «oluline»,
praegusel juhul oluline viivitamine töötasu maksmisega. Alatasa
küsitakse, kui pikk on oluline viivitamine. Mingit numbrit öelda ei saa,
see sõltub kaasnevatest asjaoludest, eelkõige töötajale kahju
tekkimisest. Kui oma laenude teenindamiseks on igakuiseks maksetähtajaks
valitud palgapäev, võib juba paaripäevane viivitus tuua kaasa
pangapoolse sanktsiooni rakendamise. Otsene kahju võib tekkida viiviste
maksmises kommunaalmaksete tasumisega hilinemisel. Või kui ei ole
võimalik ettenähtud ravimeid õigeaegselt välja osta ja see viib töötaja
terviseseisundi märgatavale halvenemisele.
Või olukord, kus tööandja mingi osa kokkulepitud tasust töötajale küll
iga kuu üle kannab, kuid võlgnevus kogu saadaoleva palga osas ja
omakorda ka töötaja võlad aina kasvavad.
Üldjuhul loetakse paarikuulist palgaviivitust juba olulisi probleeme
tekitavaks, kuid iga vaidluse korral hinnatakse asjaolusid ning tõendeid
kogumis ja otsustatakse, kas on tegemist tööandjapoolse kohustuse
olulise rikkumisega või mitte.
Ülesütlemisavaldus on ühe lepingupoole tahteavaldus tööleping lõpetada,
teise poole nõusolekut selleks vaja ei ole. Tööleping lõppes kuupäeval,
mille töötaja oma avaldusele kirjutas ning see, et tööandja teatas talle
mittenõustumisest ning käskis tööl edasi käia, ei oma juriidilist
tähendust. Töölepingu lõppemisega muutusid kõik nõuded – töötasu,
hüvitised – sissenõutavaks. Tööandjapoolne töösuhte ülesütlemine mõni
päev hiljem on aga tühine, sest juba lõppenud lepingut ei saa teist
korda lõpetada.
Kui tööandja leidis, et mõnepäevane palga maksmisega viivitamine ei ole
küllalt mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja
hüvitise nõudmiseks, oleks tulnud pöörduda töövaidlusorganisse
ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Sel juhul saaks taotleda, et
töösuhe loetakse lõppenuks korralise ülesütlemisena, millest töötaja
oleks pidanud tööandjat teavitama 30 kalendripäeva ette. Kuna töötaja
lahkus aga päevapealt, võib tööandja TLS § 100 lg 5 alusel nõuda, et
töötajalt mõistetakse hüvitiseks välja tasu vähem ette teatatud aja
eest.
Tööinspektsioon
