Alates 1.juulist 2009.a. muutub haigushüvitise maksmise kord. Töövõimetuse 1-3 kalendripäeva eest töötajale haigushüvitist ei maksta, 4-8 kalendripäeva eest maksab haigushüvitist tööandja, alates 9.kalendrpäevast maksab haigushüvitist haigekassa.
Tööandja haigushüvitise maksmist sätestab TTOS § 12².
Tööandja maksab haigushüvitist 4-8 kalendripäeva eest 70% töötaja keskmisest töötasust. Keskmine töötasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse 11.06.09.a.määruse nr. 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” § 4 lõigete 2 ja 3 alusel ehk sarnaselt puhkusetasu arvutamisega. Haigushüvitis arvutatakse kalendripäevades seetõttu, et haigusleht väljastatakse töötajale haiguse või vigastuse tõttu kalendripäevade alusel ja haigushüvitist makstakse kalendripäevade eest. Erinevalt puhkusetasu arvutamisest, ei jäeta haigushüvitise arvutamisel arvestusest välja riigipühi ega rahvuspüha.
Keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal töötajal tekib õigus nõuda haigushüvitist. TTOS § 12² lõike 5 alusel on tööandja kohustatud maksma haigushüvitise palgapäeval, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates haiguslehe esitamisest tööandjale. Sellisel juhul saab keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu olla palga maksmise kuu või haiguslehe esitamise ajast sõltuvalt 30.kalendripäev.
Töötasu, mis võetakse arvesse keskmise töötasu arvutamisel, on tasu, milles on kokku lepitud, sealhulgas majandustulemustelt makstav tasu ja tehingutelt makstav tasu. Töötasu hulka ei kuulu puhkusetasu, ravikindlustushüvitis, tööandja makstavad toetused jms.
Haigusleht väljastatakse kõikide haiguse või vigastuse päevade eest, sõltumata sellest, milline on töötaja tööajakava. Seega väljastatakse haigusleht ja makstakse haigushüvitist ka päevade eest, mil töötaja ei tööta ehk tal on puhkepäevad.
Võlaõiguslike lepingute alusel töötavatele isikutele tööandja haigushüvitist ei maksa, kuna TTOS ei kohaldu võlaõigusliku lepingu alusel töötamise juhtudele.
Haigusleht väljastatakse töötajale haigestumise või vigastuse korral sõltumata sellest, kas haigusraha makstakse või kes maksab. Kui haigushüvitist maksab tööandja, saadab ta haigekassasse haiguslehe koopia. Kui haigushüvitist maksab haigekassa, saadetakse haigekassasse haiguslehe originaal ja tööandjale jääb koopia.
Tööandjal ei ole õigust uurida töötaja haiguse või vigastusega seotud asjaolusid, vaatamata sellele, et tööandja maksab haigushüvitist. Kui tööandjal on kahtlus töötaja ajutise töövõimetuse põhjendatuses, võib ta esitada haigekassa piirkondlikule osakonnale avalduse haiguslehe väljaandmisega seotud asjaolude kontrollimiseks.
Kui töötaja puhkuse ajal haigestub (haigusleht, hooldusleht) on tal TLS § 69 lõike 6 alusel õigus puhkus katkestada, edasi lükata või ennetähtaegselt lõpetada. Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel. Kui töötaja haigestumisest tööandjat ei teavita, loetakse, et töötaja ei ole puhkust katkestanud, edasi lükanud ega ennetähtaegselt lõpetanud ja haigushüvitist talle ei maksta.
Koostas Niina Siitam
