Бухгалтерские Новости - новости бухгалтерского учета, налогообложения, экономики

Piret Suitsu
Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhataja

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse aastataguse uuringu kohaselt on iseseisva töö kogemus olemas vaid 19%-l Eesti 16-19-aastastest noortest. Samas on noored, kes suvevaheajal tööl käinud, võrreldes teiste noortega hoolikamad oma raha hoidmisel ja kogumisel ning iseseisvamad rahaga seotud otsustes. Lapsele suveks töökohta otsides tuleb aga teada, et mitte kõik tööd ei ole alaealistele seadusega lubatud. Nii ei tohi näiteks alla 12-aastane laps teha raha eest põllutööd, ehkki omal aiamaal porgandeid rohida või marju korjata ei keela muidugi keegi. Lapsele sobivate ülesannete keerukuse ja kestvuse eesmärgiks pole aga mitte kius, vaid vajadus tagada lapse ohutus ja kaitsta tema tervist, mille eest vastutavad nii tööandja kui ka lapsevanem, seega pole tegu sobimatute nõuetega.

Kui laps läheb tööle töölepinguga, peab ta saama vähemalt miinimumpalka, mis tänavu on 1,73 eurot tunnis või 278,02 eurot kuus. Näiteks kui laps töötab poole koormusega, peab palk olema vähemalt 139.01 eurot kuus.

Eraldi reeglid kehtivad ka selle kohta, kuidas rakendatakse katseaega lühiajalise töötamise korral. Kui töölepingu tähtaeg on lühem kui 8 kuud, ei tohi katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest. Lepingu kestus omakorda ei tohi olla pikem kui pool koolivaheajast. Nii tööst kui töötaja teenetest loobumisest tuleb katseajal teatada kirjalikult 15-kalendripäevase etteteatamisega. Ka laste puhul kehtib säte, mille kohaselt saab töölepingu ülesütlemise põhjuseks katseajal olla vaid katseaja eesmärgi mittetäitmine — see tähendab, et töötaja tervis, teadmised, oskused ja isikuomadused ei vastanud nõutavale tasemele. Tark on teada ka seda, et noor töötaja ei pea ülesütlemist põhjendama, kuid tööandja peab töötaja teenetest loobumisel andma kirjaliku selgituse. Kui lepingu pool, kes töölepingu katseajal üles ütleb, ei järgi etteteatamistähtaega, võib teine pool temalt nõuda hüvitist ette teatamata jäänud aja ulatuses.


Tööd alustav alaealine peaks tegema vahet ka bruto- ja netopalgal. Tööandja räägib sageli brutopalgast, noor aga mõtleb netosummades. Nii võib töötasu kättesaamisel tekkida arusaamatusi. Lapse pangakontole laekuvalt summalt on tööandja juba maha arvanud maksud, mis on töötaja kohustuseks ning need maksuametile tasunud. Maksuvaba tulu on Eestis hetkel 144 eurot kuus, ja et sellelt rahalt maksu maha ei arvataks, peab töötaja tegema tööandjale vastava avalduse. Kui teenitud raha ületab selle summa, tuleb ülejäänult tasuda tulumaksu. Lisaks peab tööandja kinni ka töötuskindlustusmakse, mis on 2,8% palgast. Kohustusliku kogumispensioni makse 1% peetakse kinni juhul, kui noor sai töötamisele eelnenud aastal 18-aastaseks või on vanem kui 18-aastane. Riik lisab sellele summale pensionifondi 2%. Tavapärane skeem ehk 2% endalt + 4% riigilt taastub 2012. aastast. Kui noorel täitus 18 eluaastat samal aastal, kui tööle minnakse, ei arvestata kogumispensioni makset selle suve teenistusest.

Lapse teenistust on oluline silmas pidada ka siis, kui läheb iga-aastaseks tuludeklaratsiooni esitamiseks. Paljud ei tea, et ka alaealise teenitud töötasu tuleb deklareerida, kui summa ületab 144 eurot aastas. Kui noor on aasta jooksul teeninud alla 12-kordse maksuvaba miinimumi ehk 1728 euro, on õigus kogu makstud tulumaks tagasi saada. Nii saab suvel tehtud töö eest väikese lisaraha veel ka varakevadel. Paljudele on teadmata ka tõsiasi, et noor peab deklaratsiooni esitama ise ning vanematega koos ühisdeklaratsiooni teha ei saa. Noor saab oma tuludeklaratsiooni esitada e-maksuametis interneti vahendusel ID-kaardi või pangakoodide abiga. Juhul kui deklaratsioon esitatakse paberil, peab alla 18-aastase noore deklaratsiooni allkirjastama lapsevanem või hooldaja.

Lapsevanemal või eestkostjal on alates teisest lapsest õigus saada täiendavat maksuvaba tulu 1728 eurot aastas iga kuni 17-aastase lapse kohta. See on tähtis seetõttu, et vanem peab lapse teenitud raha oma tuludeklaratsiooni mahaarvamiste osas lapse täiendava maksuvaba tulu juures ära näitama ja seda ka siis, kui see on alla maksuvaba tulu 144 euro. Lapse teenitu võrra, kus on arvestatud tema maksusoodustust, on lapsevanema kasutada olev maksusoodustus väiksem.

Lapse teenitud raha osas on soovitav juba enne tööle asumist koos noorega paika panna, milleks raha kasutatakse. Lastele tuleks juba maast-madalast selgitada suuremate eesmärkide tarbeks raha kogumise olulisust. Vanem võiks lapsega kokku leppida, et näiteks pool teenitud rahast pannakse tallele mõne suurema ostu või hobi jaoks. Et laps kogumise mõistlikkusest paremini aru saaks, võiks temaga koos arvutada näiteks seda, kui palju maksaks soovitud jalgratas, arvuti või muu kallim ese järelmaksuga ostes võrreldes sellega, kui palju kulub ise kogudes ning kui kaua selleks aega läheks. Lapse motivatsiooni toetamiseks on hea nipp näiteks lisada mingi kogumisperioodi järel puudujääv osa eelarvesse ise — seda aga juhul, kui laps suvel tööd teeb, usinalt säästab ja kokku lepitud eesmärgid täidab.

• 7–12-aastane alaealine võib tööd teha 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas. Tal on lubatud teha kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi või reklaami alal. Põllumajanduslikus ettevõttes tehtav töö (rohimine, kastmine) nimetatud tegevusalade hulka ei kuulu. Töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekut. Vajadusel tuleb kaasata elukohajärgne lastekaitsetöötaja, kui tööinspektoril tekib kahtlus lapse soovis tööd teha.
• 13–14-aastane või koolikohustuslik laps (põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni) võib töötada 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas. Tal on lubatud teha tööd, mille puhul töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja ja tööinspektori nõusolekut.
• 15-aastane mittekoolikohustuslik alaealine võib tööd teha 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas. Tal on lubatud teha tööd, mille puhul on töökohustused lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja nõusolekut.
• 16-aastane mittekoolikohustuslik ja 17-aastane võib töötada 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Töölepingu sõlmimiseks on vaja seadusliku esindaja nõusolekut.