Бухгалтерские Новости - новости бухгалтерского учета, налогообложения, экономики

VASTUS

Ühest retsepti on raske anda. Kõik sellised juhtumid on eripärased.

Kõige olulisem on töötajat algul hoiatada kirjalikult või e-posti teel. Hoiatuses tuleb täpselt kirjeldada, milliseid vigu raamatupidaja on teinud ning märkida, et kui ta töökohustuste rikkumist jätkab, öeldakse temaga tööleping üles. Seejärel tuleb oodata ja anda talle võimalus ennast parandada.

Kui töötaja ei ole ennast parandanud, on suurte rikkumiste puhul (kus tööandja ei näe, et saaks töötajaga enam koos töötada) võimalik tööleping üles öelda töölepingu seaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/13319829 ) § 88 lg 1 punkti 3 alusel. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 peab võimaluse korral pakkuma töötajale teist tööd, kus ta selliseid rikkumisi tõenäoliselt ei saa teha. Kui sellist tööd ei ole, on lubatud tööleping üles öelda.

Ülesütlemisavalduses tuleb samuti kirjeldada, milliseid töökohustusi ja milliste tegudega töötaja rikkus. Arvestada tuleb töölepingu seaduse §-dega 92–94. Töölepingu seaduse § 97 lg 2 p-le 3 peab kaheaastase staaюiga töötajale üleütlemisest teatama ette vähemalt 30 päeva, kui ei ole mõjuvat põhjust, miks peaks üles ütlema päevapealt või lühema etteteatamistähtajaga.
Töötaja tekitatud kahju (st teisele raamatupidajale makstud summad) võib töötajalt küll sisse nõuda, kuid seda ei saa automaatselt töötasust kinni pidada. Tööandja peab seda nõudma töötajalt ja kui töötaja ei nõustu, siis pöörduma töövaidluskomisjoni või kohtusse. Vt täpsemalt töölepingu seaduse §-e 74 ja 78. Kui varalise kahju tekitamine ei toimunud tahtlikult, saab nõuda vaid osa sellest summast. Üle 12 kuu vanuseid võlgu (st millest tööandja sai teada üle 12 kuu tagasi) ei saa sisse nõuda.

Siin toodu on lühike ülevaade seda küsimust puudutavast regulatsioonist. Selleks, et tööandjat ei süüdistataks hiljem ebaseaduslikus tegevuses, peab olema väga hoolikas. Soovitan konsulteerida juristiga.