Üldised põhimõtted töösuhte lõpetamisele suunatud tahteavalduse väljendamiseks on sarnased nii korralisel kui erakorralisel ülesütlemisel ja nii töötajale kui ka tööandjale, kommenteerib Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni jurist Neenu Pavel.
Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
ülesütlemisavaldusega. Et avaldus oleks vormilt kehtiv, peab see jõudma
lepingu teise pooleni kas kirjana, e-kirjana, faksiga, telegrammina või
äärmusliku võimalusena isegi sms-sõnumina. Suuliselt teada antud
ülesütlemine on tühine. Erakorralist ülesütlemist peab põhjendama.
Katseajal tuleb lõpetamisest ette teatada 15 kalendripäeva.
Korralisel ülesütlemisel peab töötaja järgima 30-kalendripäevast
etteteatamise tähtaega. Kui tööandja ütleb töösuhte üles erakorraliselt,
tuleb üldjuhul järgida etteteatamistähtaegu, mis sõltuvad tööandja
juures töötatud ajast – mida kauem on töösuhe kestnud, seda pikem aeg
etteteatamiseks.
Kas haiguslehel või puhkusel viibivale töötajale võib
ülesütlemisavalduse esitada? Keelatud see pole, kuid iseküsimus on see,
kas haigevoodis lamajat on eetiline sellise uudisega rabada.
Tööst eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see
on jõudnud saaja asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
Kahetsusväärselt hoiab mõni tööandja kõrvale lahkumisavalduse
vastuvõtmisest, eriti kui põhjuseks on töötaja rahulolematus. Õnneks
siis, kui ülesütlemise põhjuseks on teise poole lepinguliste kohustuste
rikkumine, on avalduse esitajal vaidluse korral lihtsam tõendada, et on
oma avalduse esitanud.
Avalduse "kadumisel" või edastamise viivituse korral loetakse avaldus
kättesaaduks ajal, mil see oleks teise pooleni jõudnud tavalistel
asjaoludel, kui avalduse tegija tõendab, et ta on oma tahte kirja pannud
ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.
Tartu Linnavalitsus
