Бухгалтерские Новости - новости бухгалтерского учета, налогообложения, экономики

 
Töölepingu lõppemise alused võib jagada kaheks:

•     alused, mis toovad automaatselt kaasa töölepingu lõppemise ning
•     alused, mille puhul on töölepingu lõppemiseks vajalik lepingupoole aktiivne tegevus.

Automaatse töölepingu lõppemise toob kaasa tähtaja möödumine, töötaja surm ning tööandja surm, kui selline leping sõlmiti tööandja isikust lähtuvalt. Aktiivset tegevust eeldab töölepingu lõppemine poolte kokkuleppel ja töölepingu ülesütlemine.
 
Poolte kokkuleppel võib töösuhte lõpetada igal aja. Oluline on, et pooled on selles kokkuleppele jõudnud. Uus seadus ei anna juhiseid, kas poolte kokkuleppel töösuhte lõpetamine kirjalikult vormistada või mitte. Hoidmaks ära hilisemaid vaidlusi ja et ikka poolte tahe saaks kinnituse, on soovitav kokkulepe vormistada kirjalikult. Näiteks tööandja A.Sja töötaja X.Y leppisid kokku töölepingu nr 18 sõlmitud 10.03.2007 lõpetamises kokkuleppel TLS § 79 alusel 25.märtsil 2011. Kokkuleppele kirjutavad mõlemad pooled alla ja kummalegi saab üks eksemplar.
 
Tööandjal ja töötajal on õigus tööleping lõpetada ülesütlemisega. See tähendab, et lepingupool avaldab teisele poolele oma tahet leping üles öelda ja seda tuleb teha kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis näiteks saadetakse ülesütlemise teade faksiga, e-kirjaga või tähitud kirjaga. Kui vorminõue on täidetud ja teine lepingupool on tahteavalduse kätte saanud on ülesütlemine kehtiv. Leping lõpeb sellel kuupäeval, mis on avalduses kirja pandud.
 
Ülesütlemine jaguneb korraliseks ja erakorraliseks. Korraliselt võib lepingu üles öelda vaid töötaja. See tähendab, et tal tuleb tööandjale sellest ette teatada 30 kalendripäeva. Kasutades uut sõnavara võiks avalduse sõnastada järgnevalt: „ Käesolevaga teatan, et ütlen korraliselt üles oma töölepingu nr 18 sõlmitud 10.03.2007. a TLS § 85 lg 1 alusel, viimane tööloleku päev on 25.märts 2011. a.“
 
Erakorraliselt saab lepingu üles öelda nii töötaja kui tööandja ja seda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgida tuleb ka seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Nii saab tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval põhjusel näiteks töötaja töökohustuste rikkumise tõttu. Tööandja mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks võib olla seotud tööandja majanduslike põhjustega ehk koondamisega.
 
Ka töötajal võib olla mõjuvaid põhjusi töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Need võivad tuleneda tema enda isikust mis on seotud terviseseisundi või perekondlike kohustuste täitmisega või tööandjapoolsetest kohustuste olulisest rikkumisest. Erakorralist ülesütlemist tuleb alati avalduses põhjendada ja välja tuua need asjaolud, mille põhjal töötaja leiab, et on õigustatud töölepingut erakorraliselt üles ütlema etteteatamistähtaega järgimata
 
Kui töölepingu lõpetamine ei suju ja omavaheline selgitamine jääb tulemusteta, on võimalus erimeelsuste lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse pöörduda. Ülesütlemist saab vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest.