Aruande lugejate informeerimiseks tuleks osakapitali nominaalväärtus ja
sissemaksmata osa eraldi välja tuua kas bilansis või aruande lisades.
Näide 1 – Osaühingul puudub tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu
Asutamislepingu kohaselt on osaühingu osakapitaliks 25 000 eurot,
millest asutamisel tasutakse ainult 5 000 eurot. Ülejäänud osa
osakapitalist kuulub tasumisele ainult juhul, kui osaühing ei suuda oma
kohustusi osaühingu vara arvel täita.
Kuna osaühingul puudub tingimusteta õigus nõuda osanikult tasumata
osakapitali tasumist (seda on võimalik nõuda ainult teatud tingimustel),
siis ei saa osaühing kajastada oma bilansis nõuet osaniku vastu.
Seega näeb asutamise hetkel osaühingu bilanss välja järgmine
(osakapitali nominaalväärtuse ja sissemaksmata osa peaks eraldi välja
tooma kas bilansis või aruande lisades):
Aktiva
Raha 5 000
Varad kokku 5 000
Passiva
Osakapital nominaalväärtuses 25 000
Sissemaksmata osakapital (20 000)
Omakapital kokku 5 000
Näide 2A – Osaühingul eksisteerib tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu
(kajastamine emiteeritud osadena, mille eest on tasu veel laekumata)
Asutamislepingu kohaselt on osaühingu osakapitaliks 25 000 eurot,
millest asutamisel tasutakse ainult 5 000 eurot. Ülejäänud osa
osakapitalist kuulub tasumisele hiljemalt kahe aasta jooksul alates
osaühingu asutamisest.
Kuna osaühingul on lepinguline õigus nõuda osanikult tasumata
osakapitali tasumist, siis kajastab osaühing oma bilansis nõuet osaniku
vastu, diskonteerides selle nüüdisväärtusesse. Vahet nõude
nüüdisväärtuse ja osade nominaalväärtuse vahel kajastatakse omakapitali
vähendusena. Nõudelt osaniku vastu kajastatakse kasumiaruandes
intressitulu kuni nõude tasumiseni.
Eeldades, et hiljemalt kahe aasta pärast laekuva 20 000 euro
nüüdisväärtus on 18 000 eurot, näeb asutamise hetkel osaühingu bilanss
välja järgmine (osakapitali nominaalväärtuse ja sissemaksmata osa peaks
eraldi välja tooma kas bilansis või aruande lisades):
Aktiva
Raha 5 000
Nõue osaniku vastu 18 000
Varad kokku 23 000
Passiva
Osakapital nominaalväärtuses 25 000
Muu omakapital (2 000)
Omakapital kokku 23 000
Näide 2B – Osaühingul eksisteerib tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu
(kajastamine forvard-lepinguna osaühingu poolt emiteeritavatele osadele)
Situatsioon on sama nagu näites 2A: asutamislepingu kohaselt on
osaühingu osakapitaliks 25 000 eurot, millest asutamisel tasutakse
ainult 5 000 eurot. Ülejäänud osa osakapitalist kuulub tasumisele
hiljemalt kahe aasta jooksul alates osaühingu asutamisest.
Kuigi osaühing on emiteerinud osasid, mille eest pole veel tasutud,
puuduvad nendel osadel olulised õigused , sh dividendiõigus. Seetõttu
võib väita, et sisuliselt on tegemist forvard-lepinguga osaühingu poolt
emiteeritavatele osadele, mille kajastamist RTJid ei reguleeri.
Vastavalt standardi IAS 32 näitele IE10 kajastatakse forvard-lepingu
alusel emiteeritavaid osasid alles hetkel, mil nende eest tasutakse.
Asutamise hetkel näeb osaühingu bilanss välja järgmine (osakapitali
nominaalväärtuse ja sissemaksmata osa peaks eraldi välja tooma kas
bilansis või aruande lisades):
Aktiva
Raha 5 000
Varad kokku 5 000
Passiva
Osakapital nominaalväärtuses 5 000
Omakapital kokku 5 000
Vastavalt muutunud Äriseadustiku § 1401 tohib alates 1.01.2011 asutada
osaühinguid osakapitaliga kuni 25 000 eurot ilma sissemakseid tegemata.
Kuni osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu
ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui
osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Kuni
sissemakse täieliku tasumiseni ei või osaühing suurendada ega vähendada
osakapitali ega maksta osanikele dividende.
Raamatupidamise Toimkond
|
Litau Büroo OÜ SEB: a/k 10220084570012 Domeenid: www.rup.ee/rus |
|
Reklaam majandusajakirjas Raamatupidamisuudised Reklaam majandusportaalis www.rup.ee |
|
Tel.: +372 662 16 79 Probleemid kättetoimetamisega: |
|
|