26.01.2011
Prindi PDF
Sissemakseta osakapitali kajastamine
 Vastavalt muutunud Äriseadustiku § 1401 tohib alates 1.01.2011 asutada osaühinguid osakapitaliga kuni 25 000 eurot ilma sissemakseid tegemata.
Kuni osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Kuni sissemakse täieliku tasumiseni ei või osaühing suurendada ega vähendada osakapitali ega maksta osanikele dividende.

Raamatupidamislik käsitlus

Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 3 "Finantsinstrumendid" (mis omakorda tugineb rahvusvahelistel finantsaruandluse standarditel IAS 32 ja IAS 39) paragrahv 6 kohaselt võib osaühing kajastada oma bilansis nõuet osaniku vastu ainult juhul, kui tal on lepinguline (tingimusteta) õigus saada osanikult raha või muid finantsvarasid.

 (A)   Osaühingul puudub tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu

 Juhul, kui osaühingul puudub tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu (näiteks juhul, kui osanik on kohustatud oma osade eest tasuma ainult teatud situatsioonis), ei saa osaühing kajastada oma bilansis nõuet osaniku vastu ega sellele vastavat osakapitali. Osakapitali suurenemist kajastatakse alles siis, kui sissemakse on toimunud või kui osaühingul on tekkinud tingimusteta nõue osaniku vastu. Sellist situatsiooni on kajastatud allpool näites 1.

 (B)   Osaühingul eksisteerib tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu

 Juhul, kui osaühingul eksisteerib tingimusteta nõue osaniku vastu (näiteks juhul, kui osanik on kohustatud tegema sissemakse teatud kuupäevaks), võib osaühing kajastada oma bilansis nõuet osaniku vastu saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Pikaajalist nõuet tuleb kajastada vastavalt RTJ 3 paragrahvile 37, mis tähendab, et algselt võetakse nõue arvele selle nüüdisväärtuses (mis on väiksem saadaoleva tasu nominaalväärtusest) ning kuni nõude laekumiseni arvestatakse sellelt intressitulu rakendades sisemise intressimäära meetodit. Vahet emiteeritud osade nominaalväärtuse ja saadava tasu õiglase väärtuse vahel kajastatakse osade emiteerimise hetkel omakapitali vähendusena (ajalise nihke tõttu on osade eest saadava tasu õiglane väärtus väiksem osade nominaalväärtusest). Sellist situatsiooni on kajastatud näites 2A.

 Alternatiivina on võimalik situatsiooni, kus osaühing on emiteerinud osasid, mille eest maksmine toimub hiljem, käsitleda forvard-lepinguna osaühingu osadele (kuna kuni sissemakse tegemiseni puuduvad emiteeritud osadel olulised õigused, sh dividendiõigus, siis võib väita, et sisuliselt pole osasid veel emiteeritud). Raamatupidamise Toimkonna juhendid ei käsitle selliste forvard-lepingute kajastamist, küll on aga seda käsitletud rahvusvahelises finantsaruandluse standardis IAS 32 „Finantsinstrumendid: esitusviis“ ning illustreeritud sama standardi lisas IE10. Vastavalt IAS 32 reeglitele kajastatakse forvard-lepingu alusel emiteeritavaid osasid alles hetkel, mil nende eest tasutakse. Sellist kajastamist on illustreeritud näites 2B (situatsioon on sama nagu näites 2A).

 Raamatupidamise Toimkonna hinnangul on mõlemad ülalkirjeldatud meetodid vastavuses Raamatupidamise Toimkonna juhenditega ja IFRSiga ning osaühing, millel eksisteerib tingimusteta nõudeõigus osanikule seoses emiteeritud osadega, peaks valima ühe nendest meetoditest sissemakseta osakapitali kajastamiseks.

 Avalikustamine

Aruande lugejate informeerimiseks tuleks osakapitali nominaalväärtus ja sissemaksmata osa eraldi välja tuua kas bilansis või aruande lisades.

 Näide 1 – Osaühingul puudub tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu

 Asutamislepingu kohaselt on osaühingu osakapitaliks 25 000 eurot, millest asutamisel tasutakse ainult 5 000 eurot. Ülejäänud osa osakapitalist kuulub tasumisele ainult juhul, kui osaühing ei suuda oma kohustusi osaühingu vara arvel täita.

 Kuna osaühingul puudub tingimusteta õigus nõuda osanikult tasumata osakapitali tasumist (seda on võimalik nõuda ainult teatud tingimustel), siis ei saa osaühing kajastada oma bilansis nõuet osaniku vastu.

 Seega näeb asutamise hetkel osaühingu bilanss välja järgmine (osakapitali nominaalväärtuse ja sissemaksmata osa peaks eraldi välja tooma kas bilansis või aruande lisades):

Aktiva

Raha                                                   5 000


Varad kokku                                         5 000


Passiva

Osakapital nominaalväärtuses                 25 000


Sissemaksmata osakapital                   (20 000)


Omakapital kokku                                 5 000


 

 Näide 2A – Osaühingul eksisteerib tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu
(kajastamine emiteeritud osadena, mille eest on tasu veel laekumata)

Asutamislepingu kohaselt on osaühingu osakapitaliks 25 000 eurot, millest asutamisel tasutakse ainult 5 000 eurot. Ülejäänud osa osakapitalist kuulub tasumisele hiljemalt kahe aasta jooksul alates osaühingu asutamisest.

 Kuna osaühingul on lepinguline õigus nõuda osanikult tasumata osakapitali tasumist, siis kajastab osaühing oma bilansis nõuet osaniku vastu, diskonteerides selle nüüdisväärtusesse. Vahet nõude nüüdisväärtuse ja osade nominaalväärtuse vahel kajastatakse omakapitali vähendusena. Nõudelt osaniku vastu kajastatakse kasumiaruandes intressitulu kuni nõude tasumiseni.

 Eeldades, et hiljemalt kahe aasta pärast laekuva 20 000 euro nüüdisväärtus on 18 000 eurot, näeb asutamise hetkel osaühingu bilanss välja järgmine (osakapitali nominaalväärtuse ja sissemaksmata osa peaks eraldi välja tooma kas bilansis või aruande lisades):

Aktiva

Raha                                                   5 000


Nõue osaniku vastu                               18 000


Varad kokku                                        23 000


Passiva

Osakapital nominaalväärtuses                25 000


Muu omakapital                                 (2 000)


Omakapital kokku                               23 000


 

Näide 2B – Osaühingul eksisteerib tingimusteta nõudeõigus osaniku vastu
(kajastamine forvard-lepinguna osaühingu poolt emiteeritavatele osadele)

Situatsioon on sama nagu näites 2A: asutamislepingu kohaselt on osaühingu osakapitaliks 25 000 eurot, millest asutamisel tasutakse ainult 5 000 eurot. Ülejäänud osa osakapitalist kuulub tasumisele hiljemalt kahe aasta jooksul alates osaühingu asutamisest.

 Kuigi osaühing on emiteerinud osasid, mille eest pole veel tasutud, puuduvad nendel osadel olulised õigused , sh dividendiõigus. Seetõttu võib väita, et sisuliselt on tegemist forvard-lepinguga osaühingu poolt emiteeritavatele osadele, mille kajastamist RTJid ei reguleeri. Vastavalt standardi IAS 32 näitele IE10 kajastatakse forvard-lepingu alusel emiteeritavaid osasid alles hetkel, mil nende eest tasutakse.

 Asutamise hetkel näeb osaühingu bilanss välja järgmine (osakapitali nominaalväärtuse ja sissemaksmata osa peaks eraldi välja tooma kas bilansis või aruande lisades):

Aktiva

Raha                                                   5 000


Varad kokku                                         5 000


Passiva

Osakapital nominaalväärtuses                  5 000


Omakapital kokku                                 5 000


Vastavalt muutunud Äriseadustiku § 1401 tohib alates 1.01.2011 asutada osaühinguid osakapitaliga kuni 25 000 eurot ilma sissemakseid tegemata. Kuni osanik ei ole sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Kuni sissemakse täieliku tasumiseni ei või osaühing suurendada ega vähendada osakapitali ega maksta osanikele dividende.

Raamatupidamise Toimkond



sghhhMajanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on teisipäeval avaldatud majandusülevaates langetanud eurotsooni selle aasta 0,2-protsendilise majanduskasvu üheprotsendiliseks languseks ning järgmiseks aastaks ennustab tagasihoidlikku 0,9-protsendilist majanduskasvu.


OECD prognoosib Eesti majanduskasvuks 2,2% Täna avalikustatud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni kevadine majandusprognoos (OECD Economic Outlook) ennustab Eestile tänavuseks majanduskasvuks 2,2% ja järgmiseks aastaks 3,6%, mis on vastavalt 0,5 ja 0,6 protsendipunkti võrra optimistlikumad rahandusministeeriumi viimasest prognoosist.


Osaühingu osa tagatisena – pandipidaja huvides on osa eelnev EVK-s registreerimineErgo Blumfeldt,
vandeadvokaadi vanemabi,
Tamme Otsmann Ruus Vabamets Advokaadibüroo

Teadaolevalt on juba aastaid kehtinud äriseadustiku regulatsioon, mille kohaselt on aktsiaseltsidel kohustus pidada aktsiaraamatut Eesti Väärtpaberite Keskregistris („EVK“) ning osaühingutel on võimalus oma osad EVK-s registreerida.


Eesti soovib EL uuest eelarvest 900 miljonit eurot lisarahaEesti tahab Euroopa Liidu (EL) uuest eelarvest 900 miljonit eurot lisaraha, samas soovivad suured EL-i riigid hoopis eelarve kärpimist, kirjutab Postimees.


Maksuamet ja Pere jõudsid pankrotiasjas kokkuleppeleEsmaspäeval esitasid nii Maksu- ja Tolliamet kui ka Pere AS Tartu maakohtule taotlused jätta pankrotiavaldused läbi vaatamata, kuna pooled saavutasid nõuete osas kokkuleppe.


Obama: Kreeka peab maailma liidrite arvates eurotsooni jäämaUSA president Barack Obama ütles esmaspäeval NATO tippkohtumise järel, et maailma liidrid on ühisel arvamusel Kreeka eurotsooni jäämise vajalikkuse osas.


Tööandjad ja maksumaksjad arutavad aktsiisipoliitikatTööandjate keskliit, Maksumaksjate liit ja rahvusvaheline maksuõiguse ühing IFA-Eesti korraldavad tänaaktsiiside ja piirikaubanduse teemalise ümarlaua, et leida alternatiive tänasele aktsiisipoliitikale.


Ilves: faktid ei tõesta euro kasutuselevõtu ekslikkustPresident Toomas Hendrik Ilvese sõnul ei kinnita ükski teadaolev fakt euro kasutuselevõtu ekslikkust ja kinnitas, et kasinus ja kasv ei ole vastandid.


Hea meelega teatame, et ilmus e-ajakirja Raamatupidamisuudised PLUSS esimene number!


Märtsis tuli arve (USA-st), kaubaks CD plaadid. Aprillis tasuti tollideklaratsiooniga käibemaks. Kuidas,millises perioodis ja millistes lahtrites on õige deklareerida?

Vastab MTA spetsialist Marge:


Ökonomist: eurokriisi lahendaks Prantsusmaa ja Saksamaa ühinemineHarvardi ülikooli majandusprofessor ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) endine peaökonomist Kenneth Rogoff ütles Rootsi SVT-le, et eurokriisi aitaks lahendada Saksamaa ja Prantsusmaa ühendamine ehk siis poliitilise liidu tihendamine.


Eluruumi keskmine pind kerkis 30,3 ruutmeetrini elaniku kohtaStatistikaameti andmeil kerkis eluruumi keskmine pind elaniku kohta selle aasta alguseks 30,3 ruutmeetrini. Aasta tagasi oli sama näitaja 30,1 ruutmeetrit. 1994. aasta alguses oli eluruumi keskmine pind 24,4 ruutmeetrit inimese kohta.


Soomes võetakse kasutusele maksunumberKõigil Soome ehitusobjektidel töötavatel isikutel peab alates 01.09.2012 olema töökohal viibides nähtaval kohal nimesilt, millele on märgitud ka maksunumber. Uutel alustatavatel tööobjektidel on maksunumbri märkimine nimesildile kohustuslik alates 01.09.2012.


Pank: eakaimad kodulaenu võtjad Baltikumis on LätisSEB Balti pankade 2007. ja 2011. aastal välja antud kodulaenude võrdlev analüüs näitab, et eakaimad laenusaajad on Läti elanikud ja pikimad laenutähtajad on Leedus. Panga teatel oli see trend iseloomulik nii enne kui ka pärast majanduskriisi.


Kuidas ärimulinat ära tunda?Coachi Raimo Ülavere seekordne blogipostitus käsitleb tegevjuhtide lemmiktegevust - kõnepidamist. Me võime suvaliselt konstrueerida teksti, mis jäljendab teie tegevjuhi kõnet, tegemaks kindlaks, kas tema öeldul on mingi väärtus või on see lihtsalt kaunilt rüütatud totrus inimese suust, kellel on olnud õnne oma ametikohale tõusta.


Kas töövõimetuspensioni saava töötajal on töösuhte lõppemisel õigus saada kasutamata puhkuse tasu 28 või 35 kalendripäeva alusel? Kas ka kasutamata tavapärast põhipuhkust ületavate puhkusepäevade tasu hüvitatakse tööandjale riigieelarvest?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Pärnat:


Tootjahinnaindeksid aprillis tõusidTööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2012. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,2% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 2,6%.


Tarbijate kindlustunne mais paranesEesti Konjuktuuriinstituudi tarbijabaromeetri küsitlus näitas, et perede (tarbijate) kindlustunne mais võrreldes aprilliga paranes ja indikaator oli -6.


Maksupettuste komisjon toetas illegaalse piirikaubanduse vähendamistMaksupettuste tõkestamise valitsuskomisjon toetas alkoholi ja tubakatoodete üle piiri toomise tingimuste karmistamist, süstemaatilistele maksuvõlglastele ärikeelu kehtestamist ning ümbrikupalga maksmise takistamist.


Uute ettevõtete asutamise trendid 2012 algusesKäesoleva aasta kolme esimese kuuga registreeriti Eestis pisut üle 5000 uue juriidilise isiku, mis on tavapärane arv võrreldes e-äriregistri viimaste aastate statistikaga. Läbi aastate on olnud just märtsi kuu üks kõige aktiivsemaid kuid uute ettevõtete registreerimise poolest.


Tööinspektorid leidsid ühepäevase sihtkontrolliga 176 rikkumist17. mail korraldas Tööinspektsioon üle-eestilise ehituse sihtkontrolli, mil ühe päeva jooksul kontrollisid 24 tööinspektorit kokku 65 ehitusobjekti.


Michal: digitaalne keskkond ei saa olla Metsik LääsTäna Eesti intellektuaalse omandi foorumil kõne pidanud justiitsminister rõhutas intellektuaalomandi ühtlustamise ja kaasajastamise vajadust ning tõi välja intellektuaalõiguse muutumise seoses üleüldise internetiseerumisega.


MTA jätkab kontrollimist ehitustelMaksu- ja Tolliameti ametnikud kontrollisid üle Eesti 19 ehitusplatsil töid teinud äriühinguid ja võtsid selgitusi kokku 199 inimeselt.


Tööinspektsiooni infokiri teavitab alustavaid ettevõtjaidTööinspektsioon saatis sel nädalal esmakordselt välja elektroonilise infokirja alustavate ettevõtete juhtidele. Infokirja said oma meiliaadressile ligi 5000 uut tööandjat, kes olid registreeritud Tööinspektsiooni andmebaasis käesoleva aasta algusest kuni aprilli keskpaigani.


Registreeritud töötute osakaal langes alla 7%Töötukassa andmeil vähenes registreeritud töötute hulk viimase nädala jooksul 835 inimese võrra 45 304 inimeseni ning nende osakaal tööjõust alanes 6,9%ni tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga.


Riigikohus saatis Grove Investi ja SEB vaidluse maakohtusse tagasiRiigikohus saatis Harju maakohtusse tagasi SEB Panga 56 miljoni kroonise hagi Pjotr Sedini ettevõtte Grove Invest vastu, rahuldades osaliselt Grove Investi kaebuse.


Algavad läbirääkimised kollektiivsete töösuhete üleSotsiaalministeeriumis algavad reedel läbirääkimised kollektiivlepingute ja streigiõiguste reformiks, mis oli nii transporditöötajate kui ka teiste üheks nõudeks suurstreigil tänavu märtsis.


Kas majutuskulude piirmäära kehtetuks tunnistamisega saab nüüd väita, et äriühendus võib mistahes tingimustel hüvitada majutuskulud lähetusse saadetud töötajale/teenistujatele näiteks viie tärni hotelli luksnumbri kasutamise arve eest?

Vastab MTA spetsialist Ester:


Audiitori kutseksami eriosa alamosad ja moodulidAudiitortegevuse järelevalve nõukogu kinnitas kutseeksami üksikasjad.


Vananev Euroopa – meetmeid tuleb võtta täna ELi viimase rahvastiku vananemist käsitleva aruande kohaselt on järgnevatel aastakümnetel oodata ELi rahvastiku vanuselise koosseisu olulist muutumist.


Riigikogu täpsustab kinnisasja sundvõõrandamisega seotud sätteidRiigikogu lõpetas neljapäeval Keskerakonna fraktsiooni algatatud täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu teise lugemise, eelnõu eesmärk on kiirendada sundvõõrandamise menetlust.


Eurotsoonile ennustatakse kehva majandusaastatKui seni on loodetud, et eurotsooni majandus teisel poolaastal toibub, siis nüüd ennustab Reutersi küsitletud 34 ökonomisti selle aasta lõpuks euroalale nappi majanduskasvu ja tööpuuduse jätkuvat suurenemist.


Eelnõu võimaldab kasutusele võtta äriregistri uue menetlustarkvaraJustiitsministeerium saatis kooskõlastusringile äriseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu, mis näeb ette äriregistri uue menetlustarkvara kasutuselevõtu.


Tööandjate keskliit uurib ettevõtete palgapoliitikaid   Tööandjate keskliit käivitas mahuka kevadise palgauuringu, mille keskmes on seekord lisaks ametialade töötasudele ka ettevõtete palgapoliitikad ja tulemustasude skeemid.


Protektsionismi negatiivne mõju Eestis väikeMajanduslikult rasketel aegadel rakendavad riigid erinevad meetmeid, kaitsmaks oma majandust rahvusvahelise konkurentsi eest.


Keskkonnamõjude hindamisest tegevusloa uuendamisel19. aprillil tegi Euroopa Kohus kohtuasjas C-121/11 otsuse, milles selgitas keskkonnamõjude hindamise (KMH) kohustust olulise keskkonnamõjuga tegevuse läbiviimiseks vajaliku loa uuendamisel.


Nelja kuuga laekus riigieelarvesse 31,5% aastaks plaanitustRahandusministeeriumi andmetel laekus nelja kuuga riigieelarvesse tulusid 1,96 miljardit eurot ehk 31,5% aastaks plaanitust. Kulusid tehti 2,02 miljardit eurot ehk 29,9% kavandatust. Selle aasta esimese kolme kuuga oli valitsussektori puudujääk üks protsent prognoositavast SKPst.


EL on valmis ajutiselt leevendama eelarvenõudeidEuroopa Komisjon on valmis käesolevas kriisiolukorras leevendama stabiilsuspakti eelarvenõudeid, et ergutada majanduskasvu, ütles komisjoni esimees Jose Manuel Barroso kolmapäeval pressikonverentsil.


Lähemalt EL finantsraamistikustEuroopa Komisjon on nüüdseks  teinud konkreetse ettepaneku võtta vastu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020, kirjutab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja EMSKs Reet Teder Tööstuskoja Teatajas.


Uued Vis-a-vis projektist osavõtjadMajandusajakirja Raamatupidamisuudised tellijatel on võimalus konsulteerida spetsialistidega, esitades oma küsimuse veebiküljel RUP.ee.


Tõnis OjaTõnis Oja,
börsianalüütik,
NASDAQ OMX Tallinn profiblogi

6. aprillil ilmus ajalehe The Wall Street Journal kaaneloona artikkel pealkirjaga Londoni Vaal lõgistab võlaturul, milles kirjutati ebatavaliselt suurtest positsioonidest, mis võeti mõnedel krediiditurgudel, ning selle taga olnud kauplejast hüüdnimega Londoni Vaal.


Alusinflatsioon alanes aprillis 2,9%niEesti statistikaameti kogutud ja Eurostati avaldatud andmete põhjal alanes Eesti aastane alusinflatsioon harmoniseeritud tarbijahinnaindeksi alusel aprillis 2,9%ni.


Rahaga ümberkäimise õppimine algab lapsepõlvestNoortele rahaasju selgitava tarbijaveebi kool.minuraha.ee jaoks antud intervjuus kirjeldab Koit Toome, kuidas ta käis taskuraha teenimiseks varases teismeeas suviti šašlõkirestoranis tööl ning sai isikliku kogemuse varal aimu, et raha saamiseks peab vaeva nägema.


Kreeklased võtavad pangaautomaatidest raha väljaKreeklased on pärast valimisi võtnud pangaautomaatidest välja 700 miljonit eurot, kuid paanikat veel ei ole, ütles Kreeka keskpanga president Georgios Provopoulos, edastas uudisteagentuur Six.


Tagasi

Lisa uus kommentaar


KONTAKT/CONTACTS

Litau Büroo OÜ
Rävala pst 8, Tallinn 10143
(asukoht kaardil)
reg. NR. 10956646
KMKR NR. EE100841884

Swedbank: a/k 221040823903
BIC: HABAEE2X
IBAN: EE732200221040823903

SEB: a/k 10220084570012
BIC: EEUHEE2X
IBAN: EE081010220084570012


Üldtelefon: +372 662 16 79
Faks: +372 662 16 79
e-post: rup[at]rup.ee

Domeenid:
www.rup.ee
www.raamatupidamisuudised.ee
www.raamatupidamisuudised.eu
www.raamatupidamisuudised.com
www.profiblogi.ee

www.rup.ee/rus
www.бухгалтерскиеновости.eu
www.бухгалтерскиеновости.com
www.buhgalterskienovosti.ee
www.profiblogi.ee/rus

Toimetus

Kasutajatingimused

Kirjuta Administraatorile

TELLIMINE/SUBSCRIPTION

Tel.: +372 662 16 79
E-post: rup@rup.ee
web: www.rup.ee/tellimine

Eesti Post

Probleemid kättetoimetamisega:
Toimetus: +372 662 16 79
Eesti Post: +372 661 66 16

PARTNERID/PARTNERS

RSS Info kataloog Kontakt