Бухгалтерские Новости - новости бухгалтерского учета, налогообложения, экономики

Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (IASC) struktureeriti ümber ning 1. aprillist 2001 hakkas tegutsema Rahvusvaheline Arvestusstandardite Nõukogu (IASB). Viimasesse kuuluvad kaheksa riigi (Austraalia ja Uus Meremaa, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Jaapani, Suurbritannia, USA) arvestusstandardeid koostavad organisatsioonid. Eesmärgiks on rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite väljatöötamine, avalikustamine ja levitamine.

IASB tööplaanist

IASB on oma koduleheküljel esitanud tööplaani ajavahemikuks 2008–2010, mis hõlmab järgmist:

1) ühise mõju all olevad tehingud;
2) konsolideerimine;
3) kajastamise lõpetamine;
4) emiteerimisskeemid;
5) reaalväärtuse mõõtmine;
6) riiklikud toetused;
7) tulumaks;
8) kindlustuslepingud;
9) rendiarvestus;
10) kohustised;
11) finantsinstrumendid;
12) juhtkonnapoolsed kommentaarid;
13) töötajale pakutavad soodustused pärast töölepingu lõppemist;
14) tulude kajastamine.

Kavas on täiustada 2009. aastaks standardeid IAS 24, IAS 33, IFRS 1, IFRS 2, IFRS 5.

Muudest projektidest on tähtsal kohal "Kontseptuaalne raamistik", mis valmib ühisprojektina IASB/FASB töörühma egiidi all. Kavas on kaheksa etappi:

• etapp A "Eesmärgid ja kvalitatiivsed karakteristikud";
• etapp B "Elemendid, kajastamine";
• etapp C "Mõõtmine";
• etapp D "Aruandeüksus";
• etapp E "Avalikustamine ja esitus";
• etapp F "Eesmärk ja staatus";
• etapp G "Kasumit mittetaotlevad ettevõtted";
• etapp H "Muud küsimused".

IASB tegevus on olnud avalik: võimalik on jälgida koosolekute toimumist, järjekindlalt on avalikustatud koosolekute protokolle kuukirjas IASB UPDATE.

Käesolevas artiklis on antud ülevaade IASB suurematest projektidest: "Finantsaruannete raamistik", IFRS SME-dele, "Reaalväärtuse mõõtmine" (Fair Value Measurement).

Finantsaruannete raamistik

Tegemist on IASB/FASB ühisprojektiga "Kontseptuaalne raamistik". Kui USA-s moodustavad kontseptuaalse raamistiku 6 dokumenti (Concepts Statements), siis ühisprojekti raames kavatsetakse välja töötada üks dokument, mis keskendub erasektorisse kuuluvatele ettevõtetele. Kavas on tegelda järgmiste valdkondadega:

a) finantsaruannete eesmärgid;
b) finantsaruannetes oleva info kvalitatiivsed karakteristikud;
c) finantsaruannete elementide definitsioonid;
d) arvestusühik;
e) finantsaruannete elementide kajastamine ja kajastamise lõpetamine;
f) finantsaruannete elementide esialgne ja järgnev kajastamine.

Finantsaruannete raamistik on kõikide standardite kontseptuaalne ühisosa. Kuna viimasel ajal on rahvusvahelisi standardeid väga palju muudetud ja ka uusi standardeid vastu võetud, siis on praegu käsil IASB/FASB ühisprojekti "Kontseptuaalne raamistik" etapp B: "Elemendid, kajastamine ja mõõtmine". Selle raames on muu hulgas eesmärgiks välja töötada uued varaobjekti ja kohustise definitsioonid. Praeguseks on välja töötatud esialgsed definitsioonid. Varaobjekti esialgse definitsiooni väljatöötamisel arvestati IASB-i ja FASB-i raamistikes olevaid definitsioone, aga ka teiste riikide poolt hiljuti kasutusele võetuid. Eesmärgiks oli varaobjekti definitsiooni muutmine selgemaks, mitte varaobjekti olemuse ümbersõnastamine.

Toodi välja, et majandusüksuse varaobjektil on kolm olulist tunnust:

a) eksisteerib majanduslik ressurss;
b) majandusüksusel on õigus või muu privilegeeritud juurdepääsuvõimalus sellele majanduslikule ressursile;
c) finantsaruande koostamise kuupäevaks eksisteerivad õigused või muud privilegeeritud juurdepääsuvõimalused majanduslikule ressursile.

Kohustise kohta on märgitud, et see on majandusüksuse kehtiv majanduslik kohustus, mille tunnused on järgmised:

a) majandusüksusel on kohustus tegutseda teatud viisil;
b) finantsaruande kuupäevaks on olemas kohustus;
c) kohustus on majanduslik, s.o majandusüksuse kohustus anda oma ressursse teistele või olla valmis seda tegema.

IASB 2006. aasta juulikoosolekul tehti kokkuvõte IASB/FASB ühisprojekti "Kontseptuaalne raamistik" etapist B: "Elemendid, kajastamine ja mõõtmine". Nõukogu kiitis heaks esialgselt toodud definitsioonide täiustamise. Tähelepanu soovitati pöörata järgmistele asjaoludele:

a) selgitada täpsemini erinevust majandusliku ressursi ja õiguse vahel;
b) selgitada, et majandusressurss eksisteerib, kui tõenäosus raha laekumiseks või raha väljamineku vähenemiseks on nullist erinev;
c) võtta arvesse, millal on mõttekam kasutada majandusliku kasu (economic benefit) mõistet majandusliku ressursi mõiste asemel;
d) tuua varaobjektide näiteid, et illustreerida esialgse definitsiooni olemust;
e) näidata, miks uus definitsioon on parem kehtivast definitsioonist.

Nii 2007. kui ka 2008. aastal on peaaegu igal koosolekul käsitlust leidnud finantsaruannete raamistiku projekt. Kui 2007. aastal arutati temaatikat, mis puudutas varem loetletud etappe A–D, siis 2008. aastal valmisid 2 dokumenti, millele oodatakse kommentaare 29. septembriks 2008. Neist esimene (Preliminary Views on an improved Conceptual Framework for Financial Reporting) käsitleb raamistikku üldiselt ja teine (An improved Conceptual Framework for Financial Reporting: Chapter 1: The Objektive of Financial Reporting; Chapter 2: Qualitative Characteristics and Constraints of Secision-useful Financial Reporting Information) juba konkreetsemalt finantsaruannete eesmärke ja kvalitatiivseid karakteristikuid.

Rahvusvaheline standard väikestele ja keskmise suurusega majandusüksustele
 

Välja on töötatud rahvusvahelise standardi eelnõu väikestele ja keskmise suurusega majandusüksustele ehk SME-dele (small and medium-sized entities – SMEs). SME-d defineeritakse kui majandusüksust, mis on majanduslikult tähtis selle koduriigis ja ei ole automaatselt noteeritud börsil. SME-na on Rahvusvaheliste Arvestusstandardite Nõukogu mõistnud kuni 50 töötajaga ettevõtet.

Nõukogu on otsustanud, et need standardid IFRS-ide täiskogust (n-ö "suurest IFRS-ist"), kus käsitletakse tehinguid, sündmusi või tingimusi, mis on iseloomulikud ka SME-dele, peaksid olema lülitatud SME standardisse ("väikesesse IFRS-i"). Need tehingud, sündmused ja tingimused, millega SME-d kokku ei puutu, ei peaks olema ka standardi osa. Eesmärgiks on vältida olukorda, kus SME-d peaksid kasutama "suurt IFRS-i".

"Väike IFRS" koosneb 40 temaatilisest osast. On rõhutatud, et kasutada tuleb üldmõistetavat inglise keelt (plain English).

Rahvusvaheliste Arvestusstandardite Nõukogu on arvamusel, et "suur IFRS" sobib nendele majandusüksustele, kelle aktsiad on avalikult kaubeldavad. Riigid, kus ollakse seisukohal, et "väike IFRS" sobib ka väikestele börsiettevõtetele, võivad kasutada "väikest IFRS-i" kui väikestele börsiettevõtetele mõeldud kohalikku standardit. Sel juhul tuleb finantsaruannetes avalikustada, et aruanded on vastavuses kohaliku tavaga (st mitte "väikese IFRS-iga").
Nõukogu on arvamusel, et "väike IFRS" on eraldiseisev dokument, kuid võib esineda olukordi, kus "väike IFRS" nõuab teiste IFRS-ide järgimist. Näiteks

a) kuna IFRS-ides on võimalik valida arvestuspoliitikat, otsustas Nõukogu, et ka SME-del peaks selline õigus olema. Kuna "väike IFRS" on võrreldes "suure IFRS-iga" oluliselt lihtsustatud, sisaldades tavaliselt ainult ühte (lihtsaimat) varianti, siis võivad need SME-d, kes soovivad kasutada muid ("suures IFRS-is" aktsepteeritud) valikuvõimalusi, seda teha; 
b) kui IFRS SME-del "väike IFRS" on välja jäänud mõned valdkonnad, kuna Nõukogu arvas, et SME-del pole seda tarvis. Juhul kui läheb tarvis, peaks SME leidma selle mõnest muust IFRS-ist.

Reaalväärtuse mõõtmine (Fair value measurement)

Tähtsaks projektiks on "Reaalväärtuse mõõtmine" (Fair value measurement ehk FVM). Selle eesmärgiks on defineerida reaalväärtus (FV) selgemini ja anda juhtnööre selle mõõtmiseks, kui selle kasutamist nõuab mõni muu standard. Projektiga ei kavatseta nõuda FV täiendavat mõõtmist või suurendada FV kasutamist IFRS-ides.

FVM projekt oli lisatud Nõukogu päevakorda juba 2005. aasta septembris. Samal ajal selgus, et ka FASB-il on käsil analoogiline projekt. Protsessi kiirendamiseks otsustati kasutada FASB-i kinnitatud aruannet IASB eelnõu mustandina.

FV mõõtmise aluspõhimõtted on järgmised:

a) FV mõõtmise eesmärk on määratleda hind, mida saadaks varaobjekti eest või makstaks kohustise likvideerimisel turul mõõtmispäeval;
b) FV definitsiooni ja mõõtmise eesmärki peaks järjepidevalt rakendama kõigi FV mõõtmiste puhul, mis on ette nähtud IFRS-ides;
c) FV mõõtmine peaks kajastama turuarvamusi vara ja kohustiste nende tunnuste kohta, mida mõõdetakse ning ei peaks sisaldama majandusüksuse arvamusi, mis erinevad turu ootustest;
d) FV mõõtmisel peaks arvesse võtma mõõdetava varaobjekti või kohustise kasulikkust, st varaobjekti või kohustise asukohta ja seisundit mõõtmispäeval.

2008. aasta juulis märgiti FV projekti kohta, et esimene etapp on lõppenud. Uuriti kõiki standardeid, otsides neid, mis nõuavad või lubavad FV kasutamist. Teisel etapil on kavas FV käsitlevate standardite süvaanalüüs.
 

Kokkuvõte

Kuigi IASB deklareeris 2006. aastal, et lähiajal suuri muudatusi enam ei tule, tuleb siiski märkida, et tööplaani elluviimine toob raamatupidamise arengusse uue nägemuse: muutuvad põhimõisted ja finantsaruanded. Kavandatavad muudatused nõuavad ka uute aluste formuleerimist finantsarvestuse kõikidel tasemetel, samuti uute õpikute ja metoodiliste vahendite (käsiraamatute) väljaandmist ning õppejõudude ümberõpet. Sisuliselt on tegemist nn "uue mõtlemise" kujundamisega, üleminekuga täieliku majandusüksuse kontseptsioonile.

Kasutatud kirjandus
IASB Update. January 2006 – July 2008. www.iasb.org
 

Lehte Alver, Tallinna Tehnikaülikooli professor, OÜ Deebet juhatuse liige

Avaldatud: Raamatupidamisuudised N6 (109) 2008