Kriis sunnib paljudele harjumuspärastele nähtustele vaatama hoopis teise nurga alt. See, mis normaalses olukorras tundub ülearusena ning ei vääri tähelepanu ega jõupingutusi, võib kriisijuhtumeil päästa laostumisest ja pankrotti minekust.
Äritegevuses imesid muidugi ei juhtu, kuid sihikindel töö teatud valdkonnas võib anda häid tulemusi.
Üks selliseid suundi on finantside juhtimine, eriti see osa, mida nimetatakse eelarvestamiseks.
Eelarvestamise teel on üks oht – raamatupidamine tänapäevasel kujul ei ole mõeldud juhtimisülesannete lahendamiseks. Standardse raamatupidamisarvestuse info ei sobi firmajuhile oma vormilt, sisult ega reglemendi poolest.
Tuleb oluliselt muuta raamatupidaja tööd. Kulude struktuuri tuleb sisse viia analüütilised lisatunnused. Selleks on vaja luua spetsiaalsed kodifikaatorid, mida kasutatakse kirjendite kandmiseks finantsarvestuse keskustele (sellest tuleb veidi juttu allpool). Seejuures ei tule informatsiooni töödelda ega juhile esitada mitte raamatupidamisaruandluse rütmis, vaid tegelikult iga päev või vähemalt kord nädalas. Ainult siis saab juht operatiivselt reageerida tegeliku elu negatiivsetele kõrvalekalletele plaanitud variandist.
Eelarvestamisega seotud töö eesmärk seisneb ju selles, et äritegevust efektiivselt reguleerida mitte hilinenud aruannete põhjal, vaid tegeliku majandusprotsessi rütmis.
Lev Golub,
professor, majandusdoktor
Artikli täisversioon lugege ajakirjas RaamatupidamisUudised, Nr 3 (114) 2009
|
Litau Büroo OÜ SEB: a/k 10220084570012 |
|
Internetireklaam |
|
Tel.: +372 662 16 79 Probleemid kättetoimetamisega: |
maksud, raamatupidamine, raamatupidamise, raamatupidamisuudised, raamatupidaja, praktik, raamatupidamise praktik, rmp, rmp.ee, raamatupidamisuudiste portaal, aruande, majandusaasta, majandusaasta aruanne; |
 |
 |
 |