Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul on avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste talumiskohustuse ja selle kompenseerimiseks mõeldud talumistasude regulatsioon põhiseadusega vastuolus.
Võimalikud taotletavad tasud on on niivõrd väiksed, et jäävad paljudel
juhtudel kordades alla tehnovõrgu või -rajatise aluse ja selle
kaitsevööndisse jääva maa pealt tasutavale maamaksule ning seega
kinnisasjade omanikud pole tasu väiksuse tõttu selle taotlemisest isegi
huvitatud, märgib õiguskantsler riigikogule saadetud kirjas.
Õiguskantsleri hinnangul võib avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja
-rajatiste talumiskohustusega sõltuvalt asjaoludest kaasneda väga
intensiivne omandipõhiõiguse riive, kuna tehnovõrku või -rajatist taluma
kohustatud kinnisasjaomaniku tegevusvabadus oma kinnisasja
sihtotstarbelisel kasutamisel on nii territoriaalselt kui tegevusliikide
osas piiratud.
Kuigi kõnealusel riivel on legiitmne eesmärk tagada tarbija jaoks vee,
gaasi, elektri ja muude universaalteenuste kättesaadavus, on kantsleri
hinnangul omandipõhiõiguse riive ulatuslikum, kui see oleks üldsuse
huvidest lähtuva riive eesmärgiga õigustatav.
Teder tõdeb oma kirjas, et minimaalses määras talumistasusid kehtestades
on seadusandja pidanud silmas üldsuse huvi selle vastu, et teenuste
hinnas kajastuv talumistasu ei tooks tarbijate jaoks kaasa hüppelist
hinnatõusu.
Kõrvutades omandipiirangute intensiivsust ja talumistasude väiksust
üldse huviga mitte maksta universaalteenuste tarbimise eest kõrgemat
hinda, leiab kantsler siiski, et talumistasusid sätestav regulatsioon
asetab universaalteenuste kättesaadavuse tagamisel ebaproportsionaalselt
suure koormuse neile maaomanikele, kelle kinnisasju avalikes huvides
rajatud tehnovõrgud ja -rajatised läbivad.
Seega ei taga kõnealune regulatsioon maaomanike huvide ja üldsuse huvide
vahel õiglast tasakaalu ning pole seetõttu valitud eesmärgi suhtes
mõõdukas, märgib Teder.
Õiguskantsler on esitanud antud küsimuses teabenõuded ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministrile, Justiitsministrile ja Rahandusministrile.
Majandusminister leidis oma vastuses kantslerile, et kuna
talumiskohustus ei kujuta endast täielikku omandist loobumist, vaid
üksnes kasutuspiirangut, siis ei ole õiglane hüvitada kinnisasja omanike
tehnorajatiste maalt tasutavat maamaksu. Ühtlasi põhjendas minister
talumise eest seaduses sätestatud tasu suurust avalikkuse huviga mitte
maksta talumistasude kehtestamise tõttu kõrgemat hinda.
Justiitsminister märkis oma vastuses, et kinnisasja läbivad tehnovõrgud
ja -rajatised on küll omandikitsendused, kuid kinnisasja omaniku õigused
maa kasutamisel ei ole täielikult välistatud. Sarnaselt
majandusministrile märkis ka justiitsminister, et regulatsiooni
eesmärgiks ei olnud kehtestada maamaksuga võrde talumiskohustuse tasu
ning tasu ei saaks tõsta, kuna see tõstaks universaalteenuste hinda.
Rahandusministri hinnangul maamaksuseaduses sätestatud avalikus
kasutuses olevale maale ette nähtud maamaksuvabastus tehnorajatiste
alusele maale ei laiene, sest kuigi talumise kohustus on kehtestatud
avalikes huvides, ei muuda see veel maad avalikus kasutuses olevaks
maaks.
Seda maad ei ei kasuta mitte laiem üldsus, vaid vastav võrguettevõte oma
majandustegevuses, märkis minister oma vastuses kantslerile.
Kuna nii Justiits- kui ka Majandusministeerium põhjendasid talumise tasu
suuruse kujundamist vajadusega vältide hinnatõusu, küsis õiguskantsler
konkurentsiametilt, milliseks kujuneks näiteks elektrienergia hinnatõus,
kui võrguettevõtja peaks maaomanikule hüvitama maamaksu.
Amet märkis oma vastuses, et neile ei ole maamaksukompenseermisest
tuleneva elektrienergia võimaliku hinnatõusu kohta hinnangu andmiseks
vajalikke andmeid. Siiski lisas amet, et kui tasu suurendada näiteks
kümme korda, siis võiks suurendada AS Eesti Energia näitel võrgutariifi
umbes 3,9%.
Kinnisasja omanikule tema kinnisasjal paikneva tehnovõrgu või -rajatise
talumise või selle kaitsevööndist tuleneva maa kasutamise kitsenduse
talumise eest makstava iga-aastase tasu suurus on tehnovõrgu või
-rajatise kaitsevööndile vastava maa üheprotsendilise maksustamishinna
arvulise näitaja ja maa sihtotstarbe koefitsendi korrutis.
Elamumaal ja kaitsealusel maal on vastav koefitsent 0,75, ärimaal 0,5,
tootmismaal, mäetööstusmaal ja sotsiaalmaal 0,25, veekogude, transpordi-
jäätmehoidla, riigikaitse- ja maatulundusmaal 0,1 ning sihtotstarbeta
maal 0,05.
Kui maal on mitu sihtotstarvet, siis võetakse arvesse sihtotstarvek, mis
on määratud maale suuremas ulatuses.
Hoones paikneva tehnorajatise talumise eest makstava tasu suurus on
hoone selle reaalosa, milles paikneb tehnorajatis, suurusele vastava maa
üheprotsendilise maksustamishinna näitaja, mis kasutamisvõimaluseta
hoone puhul tuleb korrutada kümnega. Osalise kasutamise võimaluseta
hoone puhul on vastav koefitsent viis.
Talumistasu saamiseks tuleb maaomanikul esitada vastav nõue.
BNS
|
Litau Büroo OÜ SEB: a/k 10220084570012 |
|
Internetireklaam |
|
Tel.: +372 662 16 79 Probleemid kättetoimetamisega: |
maksud, raamatupidamine, raamatupidamise, raamatupidamisuudised, raamatupidaja, praktik, raamatupidamise praktik, rmp, rmp.ee, raamatupidamisuudiste portaal, aruande, majandusaasta, majandusaasta aruanne; |