Бухгалтерские Новости - новости бухгалтерского учета, налогообложения, экономики

„Inimesed ja eriti võlgnikud on väga leidlikud. Suur osa elatise mittemaksjatest püüab varjata oma sissetulekuid töötades väljaspool Eestit, teades, et Eesti täituritel on võimalik teostada kinnipidamisi palgast üksnes Eestis tegutseva tööandja käest,“ ütles Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei. „Niimoodi suunduvad eesti mehed tööle Soome, Rootsi või mujale Euroopa Liitu. Eestisse jäävad tal ainult võlad, konto ja ametlik sissetulek on aga välismaal, mida võib täiesti takistamatult kasutada.“

2006. aastal võtsid kohtutäiturid menetlusse kokku 1171 elatisnõuet ning rahuldamisega lõppes neist kõigest 39 ehk 3% nõuetest. Võrreldes selle näitajaga paranes järgnevate aastate jooksul elatisnõuete sissenõudmise tulemuslikkus märgatavalt ulatudes näiteks 2008. aastal 24%-ni ja 2010. aastal isegi 43%-ni. Mullu langes vastav näitaja 35%-ni, taeatas BNS. Viimase kuue aasta kokkuvõttes on leidnud positiivse lahenduse keskmiselt 24% elatisnõuetest.

Oksana Kutšmei lisas, et kui sissenõudja või kohtutäitur saab infot, et võlgnik käib tööl välismaal, siis on võimalik läbi Justiitsministeeriumi pärida Soome registrites infot tema Soome elukoha kohta ning sissenõudjal on võimalik paralleelselt algatada täitemenetlust ka Soome täituri juures. „Sel juhul on tavaline, et võlgnik üsna pea ilmub ka Eesti täituri juurde sooviga maksta võlga osade kaupa või pakkudes muid kokkuleppeid, oleks ainult Soomes käiv täitemenetlus lõpetatud või peatatud. Sest kaotada on tal Soomes rohkem kui Eestis.“

Viimastel aastatel on samuti suurenenud kohtutäiturite menetlusse jõudvate elatisnõuete hulk. Kui viis aastat tagasi oli neid aasta peale kokku 1171, siis 2009. ning 2010. aastal on täituriteni jõudnud üle 1800 elatisnõude aastas. Eelmisel aastal seevastu võeti menetlusse 1565 elatisnõuet.

Justiitsministeerium asus mullu aktiivsemalt tegelema pahatahtlike võlgnike küsimusega,eriti selles osas, mis puudutab elatisvõlgnikke. Justiitsministeeriumi üleskutse peale laekus mitmeid mõtteid jaettepanekuid teistelt asutustelt ja organisatsioonidelt selle kohta, kuidas vähendada võimalusi hiilida kõrvale näiteks elatisnõuete maksmisest ümbrikupalkade maksmise abil. Nende ettepanekute analüüs praegu käib. Mullu võttis riigikogu vastu täitemenetlust efektiivsemaks muutvad seadusemuudatused, millest osad puudutavad konkreetselt elatisvõlgnikke. Näiteks on muudatuste kohaselt võimalik erinevalt teistest nõuetest arestida lapse elatise nõude puhul kuni kolmandiku inimese sissetulekust, mis jääb alla palga alammäära. Varasemalt oli võimalik arestida vaid kuni pool miinimumpalgast. Samuti tõhustati pangakontode arestimise süsteemi.

Eestis on kokku 47 kohtutäiturit, kes kõik on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmed. Eesti kohtutäituritel täitus mullu 10 aastat tegevust iseseisvalt vaba elukutse vormis. Kohtutäituri ametipositsioon on Eesti õigusruumis võrreldav notari, advokaadi või pankrotihalduri omaga.