Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on 06.10.2011 teinud tähelepanuväärse otsuse George Sorose kaebuses Prantsusmaa vastu, mis käsitleb kriminaalvastutust aktsiate sisetehingute eest.
Väärtpaberiturul tehinguid tehes peab olema eriti ettevaatlik
Kuigi otsus on langetatud konkreetses kohtuasjas, on selles sisalduvad
võrdlemisi jahmatamapanevad lõppjäreldused olulised kõikidele turul
tegutsevatele investoritele. Viidatud lahendist võib kujuneda põhistav
argument ka Eestis toimuvate ja seni lõplikult lahendamata
turumanipulatsiooniga seonduvatele kohtuvaidlustele.
George Soros tunnistati Prantsusmaa kohtutes süüdi ühe panga aktsiate
sisetehingutes. Kuigi Soros lükkas tagasi pankuri pakutava konkreetse
tehingu, ostis ta nädal peale vestlust ikkagi pakutud panga aktsiaid,
mille hiljem kasumlikult maha müüs.
Kaebuses EIKile leidis Soros, et tema süüdi mõistmisega rikuti
konventsiooni artiklit 7 (nullum crimen sine lege), sest Prantsusmaa
seadused ei olnud sisetehingu mõiste määratlemisel selged. Selgusetus
esines nn esimese ja teise ringi sisetehingute aspektis. Soros ei olnud
seotud pangaga, mille aktsiate suhtes sisetehingut tehti, vaid kuulus
teise ringi.
EIK jättis Sorose kaebuse rahuldamata, leides otsuses, et vaidlustatud
norm oli piisava selgusega avatud. Õigusnormi õigusselgust ei välista
kohtu arvates see, kui isik peab sellest arusaamiseks kasutama
professionaalset nõustamist.
EIK möönis, et kuna Soros oli „esimene“ teise ringi isik, kelle suhtes
vastavat õigusnormi kohaldati, ei saanud ta juhinduda varasemast
kohtupraktikast. Samas olid Prantsusmaa esimese astme kohtud lahendanud
analoogilisi kriminaalasju sisetehingute osas isikute vastu, kes olid
esimese ringis, st töötasid konkreetses ettevõttes, mille suhtes
toimepandud sisetehingutes neid kahtlustati. Sorosele pidi olema ette
nähtav, et pärast vestlust pankuriga oli panga aktsiate ostmine
riskantne sisetehingu etteheite aspektist.
Tähelepanuväärne viidatud otsuses on EIK täiesti uudne seisukoht, et
kuivõrd asjas puudus varasem kohtupraktika, siis oleks Soros pidanud
tegutsema eriti ettevaatlikult ja mõistlikult.
Tehinguid tehes peab olema ettevaatlik ka Eestis
Eestis on prokuratuur ja Finantsinspektsioon alustanud
turumanipulatsiooni süüdistusega kuriteo- ja väärteomenetlust vähemalt
kahel korral. Asjade lahendamise teeb keeruliseks tõsiasi, et kuni
03.04.2011 kehtinud väärpaberituru seaduse § 18815 sätestatud
turumanipulatsiooni reeglistik oli kõike muud kui selge. Nii sisaldub
selles paragrahvis lg 3 seni norm, mille kohaselt turumanipulatsiooni
iseloomuga käitumise tunnuste ja turumanipulatsiooni tuvastamisel
arvestatavate asjaolude näidisloetelu kehtestatakse rahandusministri
määrusega. Kahjuks ei ole tänaseni sellist näidisloetelu kehtestatud.
Õnneks on õigusselguse saavutamisele kaasa aidanud seaduseandja ise ning
alates 03.04.2011 jõustunud väärtpaberituru seaduse muudatustega on
turumanipulatsiooni kirjeldusi oluliselt täiendatud.
Samas ei pruugi see asjaolu tuua kaasa kergendust enne seaduse
täiendamist kohtu alla antud isikutele, sest täpselt samuti juhtus
Prantsusmaal Sorose juhtumi alustamise järel. Kuigi Prantsusmaal muudeti
vaieldavat normi selgemaks, ei tulenenud EIK-i arvates sellest
asjaolust siiski varasema normi õigusselgusetus.
Lahendi pretsedendi tähtsus
On üsna ilmne, et Eesti süüdistuse pool, s.t riik, saab viidatud EIK
lahendile tuginedes oluliselt lisaargumente. Arvestades aga seda, et
Sorose kaebuse lahendamisel jagunesid kohtunike hääled 4/3 ning et
eriarvamusele jäänud kohtunikud kirjutasid otsusele põhjaliku
eriarvamuse, võib eeldada, et asi tuleb veel kord arutamisele EIK
suurkojas.
Seni oleme sunnitud manitsema kõiki väärtpaberiturul tegutsevaid isikuid
erilisele ettevaatusele. Kahtluse korral on kindlasti mõistlik küsida
arvamust professionaalselt õigusnõustajalt. Arvestades varasema
kohtupraktika puudumist on aga ka õigusnõustajatel oma arvamust
keeruline anda, sest ka neil ei ole eriti millelegi ühesele tugineda.
Niisiis on kõikide selliste, võimalikku rikkumist ja sellele järgneda
võivat vastutust puudutavate, küsimuste vastus lihtne – vähimagi
kahtluse korral tuleb tehing jätta tegemata.
Taivo Ruus,
partner/vandeadvokaat
Tamme Otsmann Ruus Vabamets Advokaadibüroo
Avaldatud RUP.ee
PROFIUUDISTE rubriigis
Taivo Ruus,