Бухгалтерские Новости - новости бухгалтерского учета, налогообложения, экономики

Häli Jürimäe,
advokaat,
Advokaadibüroo Aivar Pilv

 

Äriühingu majandustegevuses on võrdlemisi tavapärane, et äriühingu juhatuse liige võtab endale kohustuse vastutada äriühingu lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Hoidumaks tulevikus üllatuslikust olukorrast, tuleb juhatuse liikmel hoolikalt kontrollida lepingut, millega äriühingule kohustus võetakse, sest juhatuse liikme käenduskohustus võib olla lepingusse “peidetud”.

Samuti tuleb võlausaldajatel täpselt formuleerida kokkulepe, millega juhatuse liikme käenduses kokku lepitakse selleks, et vältida tulevikus pikka ja kulukat vaidlust.

Selgusetus tekib olukorras, kus isik on allkirjastanud võlausaldajaga sõlmitud lepingu äriühingu juhatuse liikmena, kuid lepingus sisaldub mitmetimõistetav tingimus, näiteks “Juhatuse liige vastutab lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest” ja käendaja ei ole eraldi lepingupooleks märgitud. Sellisel juhul tekib küsimus, kas äriühingu seadusliku esindajana lepingutele alla kirjutades kirjutas isik lepingutele samal ajal alla ka füüsilise isikuna eesmärgiga tagada võlakohustuse täitmist.  

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-177-10 selgitanud, et käenduslepingust peab tulenema käendaja tahe vastutada võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest ja see peab olema tuvastatud. Seda probleemi analüüsides juhtis Riigikohus oma varasemale praktikale ja jäi oma senise seisukoha juurde. Nimelt on Riigikohus oma varasemas otsuses nr 3-2-1-8-06 asunud seisukohale, et kui juhatuse liige on lepingule alla kirjutanud äriühingu seadusliku esindajana ja lepingus sisaldub punkt juhatuse liikme kui füüsilise isiku kohustuse kohta, on isik teinud kehtiva tahteavalduse hoolimata sellest, et lepingus ei ole juhatuse liiget lepingupoolena märgitud. Juhatuse liikme allkiri lepingul kinnitab tema tahteavaldust. Eeltoodust tuleneb, et kui juhatuse liiget kui füüsilist isikut lepingus poolena ei ole märgitud, ei võimalda see kohe järeldada, et isikul puudus lepingu sõlmimisel tahe vastutada äriühingu kohustuste täitmise eest.
Isegi kui käendussuhte olemasolu tuvastatakse, võib ilmneda, et tegemist on hoopis tarbijakäendusega ja tarbijakäenduse kokkulepe on tühine. Nimelt on Riigikohus otsuses nr 3-2-1-126-09 leidnud, et ainuüksi juhtorganisse kuulumine ei ole käsitletav juhtorgani liikme iseseisva majandus- ja kutsetegevusena, st ühingu kohustust käendusega taganud juhtorgani liiget saab käsitleda tarbijana käenduslepingu sõlmimisel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 143 lg 2 kohaselt on tarbijakäendusleping tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.

Tingimust, mille kohaselt juhatuse liige vastutab lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest on võimalik mõista ka selliselt, et isik vastutab oma juhatuse liikme kohustuste täitmise eest tulenevalt äriseadustiku paragrahvide 187 või 315 mõistes. Samas märkis Riigikohus selles lahendis asjaolude pinnalt, et niiviisi nimetatud tingimust mõista ei saa.

Lisaks käenduskohustuse võimalikkusele ei välistanud Riigikohus varianti, et tegemist võib olla hoopis kohustustega ühinemisega VÕS-i § 178 mõistes. Kohustustega ühinemisel astub kolmas isik võlasuhtesse uue võlgnikuna senise võlgniku kõrvale ja selle tagajärjel vastutab võlgnik võlausaldaja ees solidaarselt koos senise võlgnikuga. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-8-06 selgitanud, et: “Eelkõige eristabki tagamise eesmärgil kohustusega ühinemist ja käendust eristab see, et kohustusega ühinedes muutub isik võlgnikuks, käendaja kohustus on aga tagada põhivõlgniku kohustuse täitmist. Kohustusega ühinemise korral on isikul isiklik huvi lepingu täitmise ja võlausaldaja soorituse vastu. Käenduse puhul selline huvi puudub ning isik tagab võlgniku kohustust reeglina isikliku sideme tõttu.”

Kokkuvõttes tuleb juhatuse liikmetel hoolikalt kontrollida lepinguid, millega äriühingule võlakohustusi võetakse või võlga tunnistatakse, et selles ei sisalduks “peidetud” või ebamääraseid tingimusi, mis võivad tuua kaasa juhatuse liikme käendamiskohustuse. Ja vastupidi, võlausaldajatel tuleb täpselt fikseerida käenduskokkulepe juhatuse liikmega.

Häli Jürimäe,
advokaat,
Advokaadibüroo Aivar Pilv 

---

Avaldatud RUP.ee PROFIUUDISTE rubriigis