FIE tööandjana peab:
- töötajale tehtavatelt väljamaksetelt kinni pidama tulumaksu,
töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensionimakse (kui töötaja on
liitnud pensioni II sambaga; 2010. aastal - juhul kui töötaja on
esitanud avalduse kogumispensioni maksete jätkamisest 1. jaanuarist
2010; loe: http://www.emta.ee/index.php?id=1346), arvestama ja maksma
sotsiaalmaksu ning tööandja töötuskindlustusmakset; arvutama ja maksma
tulu- ja sotsiaalmaksu töötajale tehtud erisoodustuselt. Erisoodustuse
maksumuse, sellelt makstud tulu- ja sotsiaalmaksu võib ettevõtluse
kuludesse kanda peale maksukohustuse täitmist;
- esitama väljamaksete või erisoodustuse tegemise kuule järgneva kuu
10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni vorm TSD
(koos lisaga 1, 2, 4)
- kandma tulu- ja sotsiaalmaksu, ning kohustusliku kogumispensioni-
ja töötuskindlustusmakse hiljemalt eelmises punktis nimetatud tähtajaks
Maksu- ja Tolliameti pangakontole;
- esitama kalendriaastale järgneva aasta 10. aprilliks
deklaratsiooni vormi INF 14 juhul, kui FIE maksis kalendriaastas
töötajale hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest tööülesannete
täitmisel;
- andma töötajale viimase nõudmisel hiljemalt kalendriaastale
järgneva aasta 1. veebruariks tõendi (vorm TSM) tehtud väljamaksete,
kinnipidamiste ning arvestatud sotsiaalmaksu kohta. Kui isik lahkub
töölt kalendriaasta jooksul, siis antakse tõend koos lõpparvega.
Näide: 2010. aasta jaanuarikuu eest maksis FIE oma
töötajale (kes oli liitunud kogumispensioni süsteemiga) töötasu 9000
krooni ja maksis, arvestust pidamata, töötajale sõiduauto kasutamise
eest 1600 krooni . Üle maksuvaba piirnormi makstud hüvitise summa – 600
krooni – on erisoodustus. Töötaja ei esitanud kirjalikku avaldust
maksuvaba tulu arvestamiseks.
Nimetatud juhul toimub maksuarvestuse käik alljärgnevalt:
1. Töötasult on tööandja kohustatud kinni pidama
töötuskindlustusmakse 252 krooni (9000x2,8%).
2. Kuna töötaja on kohustatud isik ja on esitanud 2009. aasta lõpus
kohustusliku kogumispensioni sissemaksete taastamise avalduse, siis peab
kinni pidama ka kogumispensioni makse 180 krooni (9000x2%).
3. Töötasult peetakse kinni tulumaks (enne tulumaksu arvutamist
arvatakse töötasust maha kinnipeetud töötuskindlusmakse ja
kogumispensioni makse): 1799krooni [(9000-252-180) x 21%].
4. Töötasult maksab tööandja sotsiaalmaksu 2970 krooni (9000x33%).
5. Erisoodustuselt (600 krooni) tasutakse tulumaksu 159 krooni
(600x21/79) ja sotsiaalmaksu 250 krooni [(600+159) x 33%].
6. Tööandjana maksab FIE oma töötaja töötasult töötuskindlustusmakset
126 krooni (9000 x 1,4%).
FIE peab maksma sotsiaalmaksu ja kinni pidama tulumaksu järgmistelt
väljamaksetelt:
* töötajatele rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt;
* füüsilisele isikule makstud tasudelt töövõtu-, käsundus- või muu
võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuse eest, kui tasu saaja ei
ole kantud äriregistrisse FIE-na.
Seega tulumaksu ei peeta kinni äriregistrisse kantud teisele FIE-le
tehtud väljamakselt, kui väljamakse on saaja ettevõtlustuluks või on
seotud vara soetamisega teiselt isikult. Kui väljamakse saajaks on FIE,
siis peab ta ise oma tulude ja kulude arvestust ja maksab maksud ise.
Tehtud väljamaksete kohta annab FIE töövõtjale viimase nõudmisel tõendi
(vorm TSM). Tõend antakse kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks
või koos lõpparvega, kui isik lahkus töölt maksustamisperioodi jooksul.
Tõendi TSM koopiat maksuhaldurile ei edastata.
Tõendil näidatakse töövõtjale maksustamisperioodil tehtud tulumaksuga
maksustatavad väljamaksed, nendelt kinnipeetud tulumaks, elatis,
ametiühingute registrisse kantud ametiühingu sisseastumis- ja
liikmemaksud, kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni ja
töötuskindlustuse maksed, sotsiaalmaksuga maksustatavad väljamaksed ning
arvestatud sotsiaalmaks.
Tulumaksu kinnipidamisel tehtavad mahaarvamised
Kinnipeetava tulumaksu arvestamisel võib füüsilisele isikule makstud
palgalt ja muudelt tasudelt igas kalendrikuus maha arvata 1/12
maksuvaba tulu aastasummast:
2010. aastal on maksuvaba tulu 27
000 krooni aastas ehk 2250 krooni kuus.
Konkreetse
maksustamisperioodi kohta kehtestatud maksuvaba tulu aastasumma
arvatakse maha sama maksustamisperioodi tulust ning maksuvaba tulu
miinimum ei oma ettepoole ulatuvat mõju.
Näiteks:
Kui
töötaja saab viimase palga 2010. aasta juulis ja teab, et aasta lõpuni
ta rohkem töötasu ei saa, siis tööandja ei tohi ülejäänud kuude eest
(august kuni detsember) maksuvaba tulu ette arvestada.
Kuna
väljamakse saaja võib saada tulu mitmest allikast, võib ülalnimetatud
mahaarvamise teha üksnes isiku enda poolt valitud väljamakse tegija,
kellele on isik esitanud kirjaliku avalduse. Enne kinnipeetava tulumaksu
arvutamist tuleb väljamaksetelt maha arvata kinnipeetud
töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse (kui töötaja
on kohustatud isik, 2010 aasta jooksul tingimustel, et töötaja on
esitanud avalduse maksete 2010. aasta 1. jaanuarist jätkamise kohta).
Samuti
võib kinnipeetava tulumaksu arvutamisel maha arvata elatise, kui
elatise maksmise aluseks on kohtuotsus, kohtumäärus või notariaalselt
kinnitatud kokkulepe. Selliselt makstud elatis loetakse saaja tuluks,
millelt peetakse tulumaks kinni.
Sotsiaalmaksu arvestamine
Sotsiaalmaksuga maksustatakse kõik rahalised väljamaksed, mis
tulenevad töö- või teenistussuhtest.
Alates 1999. aasta algusest
peetakse sotsiaalmaksu osas personaalset arvestust iga kindlustatava
kohta ning tulevikus väljamakstava pensioni kindlustusosaku suurus
sõltub isiku eest tasutud sotsiaalmaksu summast. Sotsiaalmaksu maksmise
kohustus on tööandjal ning seda kohustust ei jaotata tööandja ja töötaja
vahel.
Üldjuhul arvestatakse sotsiaalmaks töötajale rahas
makstud tasult, kuid mitte vähem kui eelarveaastaks riigieelarvega
kehtestatud kuumääralt (edaspidi kuumäär) iga töölepingulise töötaja
kohta iga tasu väljamaksmise kuu eest. Kohustus kehtib üksnes
töölepinguliste töötajate kohta, s.t töövõtu-, käsundus- või muu
võlaõigusliku lepingu korral seda kohustust ei ole.
2010. aastaks
on riigieelarvega kehtestatud sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev
kuumäär 4350 krooni, seega on sotsiaalmaksu minimaalne kohustus töötaja
kohta 1436 krooni kuus (4350 x 33%).
Riigieelarvega kehtestatud
kuumääraga ei pea arvestama ja sotsiaalmaks makstakse tegelikult makstud
tasudelt, kui:
• töötaja on riikliku pensioni saaja või
• töötaja
on 7–17-aastane;
• töötaja kasvatab vanema või eestkostjana alla
kolmeaastast last või kolme või enamat alla 19-aastast last;
•
ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punktis 5 nimetatud töötaja
(õppurid).
Kui tööleping on antud kuul peatunud, näiteks puhkuse
(v.a palgata puhkus) või haiguse tõttu, või kui töötaja on tööle asunud
või töölt lahkunud, makstakse sotsiaalmaksu tegelikult makstud tasudelt,
kuid mitte vähem, kui kuumääralt proportsionaalselt tegelikult töötatud
päevade arvuga.
Sotsiaalmaksu ei maksta ja tulumaksu ei peeta
kinni:
1) hüvitistelt, mida makstakse töölähetuse kulude
katteks ja seadusega ettenähtud päevarahadelt (FIE saab lähetusse saata
ainult oma töötajat, mitte aga iseennast);
2) hüvitistelt, mida
makstakse isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise eest;
3)
tööandja kulutustelt töötaja töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks;
4)
töötajale tööõnnetuse või kutsehaigusega seoses makstavatelt
hüvitistelt, mis ei ületa 1000 krooni kuus (12 000 krooni aastas).
Kui
punktides 1 ja 2 nimetatud hüvitised ja päevarahad ületavad Vabariigi
Valitsuse poolt kehtestatud piirmäärasid, siis maksustatakse need tulu-
ja sotsiaalmaksuga nagu erisoodustus.
Punktis 4 nimetatud
hüvitiselt enne tulumaksu arvestamist täiendava maksuvaba tulu 1000
krooni mahaarvamise aluseks on töötaja kirjalik avaldus. Kui hüvitis
ületab 1000 krooni kuus, siis määra ületav osa maksustatakse
tulumaksuga, kuid mitte sotsiaalmaksuga.
Erisoodustus
Erisoodustus on igasugune kaup, teenus või muu rahaliselt hinnatav
soodustus, mida ettevõtja annab oma töötajale.
Erisoodustuseks
võib olla näiteks tasuta või soodushinnaga toitlustamine, sõiduvahendi
või muu vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine, eluasemekulude
täielik või osaline katmine, kulutused töötaja puhkuseks või
meelelahutuseks, jne.
Siin ei oma tähtsust, kas erisoodustuse
saaja (töötaja) on soodustuse saamisel veel FIE-ga töösuhetes või mitte –
oluline on, et soodustust antakse seoses sellega, et isik oli/on
töötaja tulumaksuseaduse tähenduses.
Erisoodustuse andmisel
loetakse töötajaks ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu
alusel töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut. Erisoodustuseks
loetakse ka need soodustused, mida antakse töötaja abikaasale, vanemale
või lapsele.
Erisoodustus on sisuliselt saaja tulu, kuid
maksutehniliselt on erisoodustuste maksustamine tehtud soodustuse andja
(tööandja) kohustuseks ja erisoodustus ei kuulu isikustamisele. See
tähendab, et erinevalt palgast ei suurenda erisoodustus töötaja puhkuse-
ega haigushüvitist, samuti pensioni, kuigi sellelt makstakse
sotsiaalmaksu.
Erisoodustuse maksustamisperiood on kalendrikuu ja
sotsiaalmaksu makstakse erisoodustuse kui ka sellelt arvestatud
tulumaksu summalt kokku vastaval maksustamisperioodil kehtiva
maksumääraga.
Erisoodustused, nendelt arvestatud tulumaks ja
sotsiaalmaks kajastatakse deklaratsiooni vormi TSD lisal 4.
Kuna
erisoodustust saab anda tööandja töötajale, siis ettevõtja ei saa teha
iseendale erisoodustusi. Ettevõtja enda tarbeks tehtud kulutusi loetakse
ettevõtlusega mitteseotuks ja neid tuludest maha arvata ei saa.
Ettevõtlusega mitteseotud kulutusteks loetakse ka FIE abikaasale,
vanemale, lapsele jne tehtud kulutused.
Kui ettevõtja kasutab oma
isiklikku sõiduautot samaaegselt ettevõtluses ja isiklikuks otstarbeks,
siis kantakse sõiduautole tehtud dokumentaalselt tõendatud kulutused
ettevõtluse kuludesse vastava proportsiooniga. Ettevõtja ei saa iseenda
suhtes rakendada Vabariigi Valitsuse määrust isikliku sõiduauto
ettevõtluseks kasutamise eest makstavale hüvitisele. Seda määrust saab
ta rakendada ainult oma töötajale.
FIE poolt oma sõiduautole
tehtud kulutuste osas peab ta määrama ettevõtluse kuludesse kandmise
proportsiooni, mis leitakse sõiduauto ettevõtluses kasutamise
osatähtsuse järgi.
Näide: Ettevõtja tegi oma kuludokumentide
põhjal kindlaks, et kalendriaastal on sõiduautole tehtud kulutusi kokku
40 000 krooni eest. Ettevõtja kasutab autot 60% ulatuses ettevõtluses ja
40% isiklikuks otstarbeks.
Ettevõtluse kuludesse võib
sõiduautokulusid kanda 12 000 krooni (40 000 x 0,6). Ülejäänud kulutuste
summa 16000 krooni (40%) on ettevõtlusega mitteseotud osa ja sellega
oma ettevõtluse tulusid vähendada ei saa.
Kui ettevõtja annab
ettevõtluses kasutatava sõiduauto oma töötajale isiklikuks otstarbeks
kasutamiseks, siis toimub erisoodustuse arvestamine ja tulumaks üldises
korras.
Näide: FIE kasutab 2010. aastal isiklikku sõiduautot
ettevõtluses 60% ja 40% isiklikuks otstarbeks nagu eespool toodud. FIE
annab selle sõiduauto kasutamiseks oma töötajale, kusjuures ta ei pea
selle kohta arvestust, st kui palju kasutab töötaja seda autot töö ajal
ja kui palju on sellest isiklikke sõite. Sellisel juhul on erisoodustuse
hinnaks 4000 krooni kalendrikuus sõiduauto kohta. Erisoodustuse hinnalt
maksab FIE-st tööandja tulumaksu 1063 krooni (4000 x 21/79) ja
sotsiaalmaksu 1671 krooni [(4000 + 1063) x 0,33). Erisoodustuselt
tasutud tulu- ja sotsiaalmaksu, kokku summas 2734 krooni, võib kanda
ettevõtluse kuludesse. Kuid siinkohal ei ole võimalik auto kasutamise
arvestuslikku hinda, 4000 krooni kanda kuludesse. Arvestuslikult hinnalt
arvutatakse tulu- ja sotsiaalmaks selle eest, et töötaja ei kasuta
sõiduautot ainult ettevõtluse tarbeks.
Loe lisaks: Näited
erisoodustusest tööandja sõiduauto kasutamisel ettevõtlusega mitteseotud
tegevuseks.
Kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmaksete
kinnipidamine
Juhul kui töötaja on kohustatud isik, peab FIE kui tööandja kinni
töötajale tehtavatelt väljamaksetelt kogumispensioni makse 2%. 2010.
aastal - juhul kui töötaja on esitanud avalduse kogumispensioni maksete
jätkamisest 1. jaanuarist 2010; loe:
http://www.emta.ee/index.php?id=1346.
2010. aastal peetakse
töötajale tehtud väljamakselt kinni töötuskindlustusmakse 2,8% makse
määraga
Nimetatud makse kinnipidamise ja tasumise kohustus tekib
tööandja poolt töötajale väljamakse tegemisel.
Tööandja töötuskindlustusmakse tasumine
2010. aastal maksab FIE tööandjana oma töötajatele (kindlustatutele)
tehtud väljamaksetelt töötuskindlustusmakse 1,4% maksustatavast summast
(n-ö palgafondist).
Tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja
töötuskindlustusmaksete deklaratsioon TSD
FIE, kes on tööandja ning peab kinni töötajale tehtud väljamaksetelt
tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse ning arvestab
oma töötajate eest sotsiaalmaksu ja maksab töötuskindlustusmakse,
deklareerib need andmed maksudeklaratsiooni vormil TSD lisal 1 või lisal
2. Töötajale antud erisoodustused deklareerib ta lisas 4, kus arvutab
erisoodustustelt ka tulu- ja sotsiaalmaksu.
Maksudeklaratsiooni
vormi TSD täitmisel ja esitamisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele
asjaoludele:
- Vorm TSD koos vastava lisaga esitatakse nende kalendrikuude eest,
millal tööandja teeb töötajale väljamakseid või teeb erisoodustusi. Kui
väljamakseid ja erisoodustusi ei tehtud, siis vormi TSD ei esitata (v.a
juhul kui FIE on käibemaksukohustuslane, siis tuleb ka juhul, kui antud
kuul väljamakseid ja erisoodustusi ei tehtud esitada nullidega vorm
TSD).
- Deklaratsioon ja selle lisad täidetakse täiskroonides, seejuures
vähem kui 50 senti jäetakse ära ning 50 senti ja üle selle ümardatakse
täiskroonini.
- Deklaratsioonil märgitud kuu (maksustamisperiood) on väljamakse
tegemise kuu ja deklaratsioonile kirjutab alla maksukohustuslane või
tema esindaja.
