Kui töötajad või juhid osalevad näitustel ja konverentsidel välisriigis, tekib raamatupidajail sageli küsimus, kas ja kuidas on vaja deklareerida selliseid kulusid käibemaksu seisukohalt.
Alljärgnevalt on toodud mõned tüüpilised küsimused, mis selliste olukordade puhul tekivad:
Kas
juhul, kui on tasutud arved näitustel, konverentsidel ja koolitusel
välisriigis osalemise eest, on vaja deklareerida käibemaksu?
Pöördmaksustamist
rakendatakse siis, kui teenus on saadud välismaa juriidiliselt isikult,
kes ei ole registreeritud maksukohustuslasena Eestis ja kellel puudub
püsiv tegevuskoht Eestis,
tingimusel, et teenuse tekkimise koht on Eesti
(käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) paragrahv 3 lõige 4 punkt 2). Antud
juhul ei ole meil tegemist pöördmaksustamisega, sest vastavalt
käibemaksuseadusele ei ole teenuse tekkimise koht Eesti (KMS paragrahv
10 lõige 4 punkt 2).
Kas arvutatakse käibemaksu, kui osa
näituse-, konverentsi- või koolituskulusid on kantud üle teistele
firmadele Eestis või muudes riikides?
Üldjuhul on Eesti
maksumaksjale teenusearvete esitamisel vaja lisada 20% käibemaksu.
Teenuste puhul, mille osutamise kohaks ei loeta Eestit, tuleb juhinduda
KMS-i paragrahvi 10 lõike 4 punktist 2.
“Välisriigis osutatakse
kultuuri-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusteenuseid või
messide ja näitustega seotud teenuseid. Teenuste hulka kuulub ka
teenuste osutamine ürituste korraldamisel ja kaasnevad kulud.”
Kasutada võib nullprotsendilist maksumäära viitega KMS-i paragrahvi 15 lõike 4 punktile 1.
Kas on vaja arvutada käibemaksu, kui on üle kantud muud kulud, mille üks juriidiline isik on maksnud teise eest?
Käibemaksuseaduse
(KMS paragrahv 12 lõige 9) kohaselt ei sisalda kauba või teenuse
maksustatav väärtus kauba ostjalt või teenuse saajalt tema nimel ja
arvel tehtud kulude katteks tagasimaksena saadud summasid, mis on
raamatupidamises kajastatud vahekontol.
Sellisel juhul on niisugused
kulud vaja eristada arvel või esitada eraldi arve sellele, kellele need
on ette nähtud. Ülekantavate kulude summat peavad kinnitama kaupade või
teenuste tarnijailt saadud arved või muud dokumendid.
Kui
mingitelt kuludelt oli käibemaks makstud Eestis, ei tohi vahendaja
lahutada ülekantud kuludest sisendkäibemaksu, sest need ei ole seotud
kulusid ülekandnud isiku maksustatava käibega. Peale selle ei või
lõpptarbija maha arvata käibemaksu vahendajalt saadud arve alusel, sest
tal ei ole algarvet sisendkäibemaksu deklareerimiseks. Alternatiiviks on
teenuste edasimüük, mille puhul arvutatakse käibemaks ja lõpptarbija
võib selle oma deklaratsioonis maha arvata kui sisendkäibemaksu.
Olesja Timofejeva,
auditi konsultant,
Donoway Assurance
Member Crowe Horwath International
