Bilansipäeva järgsed sündmused ja nende kajastamine - Raamatupidamisuudised - majandusportaal

21.03.2011

Bilansipäeva järgsed sündmused ja nende kajastamine

Anne Mobel,
vanemprojektijuht,
AS Deloitte Audit Eesti

Aastaaruande koostamisel tuleb raamatupidajal sageli langetada otsus, kas üht või teist tehingut tohib ja saab kajastada lõppenud majandusaastal või on tegemist sellise kandega, mida tuleb kindlasti järgneval majandusaastal kajastada.

Raamatupidamislikus keeles saame esimesel juhul rääkida korrigeerivast sündmusest, teisel juhul aga mittekorrigeerivast sündmusest.

Definitsioon:
Korrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis kinnitab bilansipäeval eksisteerinud asjaolusid. Mittekorrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on selline sündmus, mis ei anna tunnistust bilansipäeval eksisteerinud asjaoludest. Kui sellised sündmused on olulised, avalikustatakse need raamatupidamise aastaaruande lisades.

Alljärgnevalt on välja toodud tüüpilised sündmused, mis võivad aset leida ning mille kajastamisel kõige enam eksitakse:

Korrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus	Mittekorrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus
Ettevõtte müügipoliitika on aastate lõikes olnud selline, et kaubad, mille puhul ei ole kolm kuud aktiivset liikumist olnud, müüakse 25%-lise ja need kaubad, mille osas ei ole liikumist olnud roh-kem kui kuus kuud, 50%-se hinnaalandusega. 03.01.2011 tehtud inventuuri tulemusena on tuvastatud, et kõik nimetatud kaubad on laos arvel nende soetusmaksumuses. Käesoleval juhul tuleb varude bilansilist väärtust seisuga 31.12.2010 korrigeerida, kuna on teada, et nende eeldatav neto realiseerimismaksumus on juba bilansipäeval madalam kui nende soetusmaksumus.	Ettevõte on saanud laenu. Lepingujärgne laenu tagasimakse tähtaeg oli 20.12.2010. Emaettevõtte juhatus otsustas 10.01.2011 laenu maksetähtaega pikendada kolme aasta võrra, st uus tagasimakse tähtaeg on 20.12.2013. Laenulepingule sõlmiti 10.01.2011 vastav lisa. Vaatamata asjaolule, et laenu tagasimakse tähtaega pikendati kolme aasta võrra, on selle laenu puhul seisuga 31.12.2010 tegemist lühiajalise laenuga, sest vastav muudatus on kokku lepitud ning sõlmitud pärast bilansipäeva. Kui nimetatud muudatus oleks tehtud 31.12.2010 või enne seda, saaks antud laenu kajastada uue tähtaja järgi.
Raamatupidamise aastaaruande koostamise ajal on ettevõtte juhtkond teada saanud, et üks nende suurimatest ostjatest, kes on viimasel ajal ka pikalt võlgu olnud, on läinud pankrotti ning ettevõtte tõenäosus saada oma nõude katteks pankrotipesast vahendeid on pea olematu. Kuna see ettevõte ei olnud juba bilansipäevaks oma võlga tasunud, siis oleks juhtkond pidanud hindama nimetatud nõude laekumise tõenäosust ning tegema vajalikud allahindlused. Et seda ei tehtud, tuleb enne aruande kinnitamist saadud info kohaselt teha seda bilansipäeva järgselt ning kajastada tulemus juba lõppenud majandusaastal.	Ettevõtte omanikud on otsustanud suurendada ettevõtte osakapitali mitterahalise sissemakse teel, konverteerides antud laenu osakapitali. Vastav otsus on tehtud 28.12.2010, kuid dokumendid esitati Äriregistrile kande tegemiseks 28.01.2011. Kuna dokumentides esines puudusi, palus Äriregister need 15.02.2011 likvideerida. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud 25.01.2011 seisuga. Käesoleval juhul ei saa ettevõte kajastada konverteeritavat laenu kui registreerimata osakapitali, sest raamatupidamise aastaaruande koostamise hetkeks ei ole osakapitali muudatuste dokumente Äriregistrile esitatud ja seetõttu ei ole kande toimumine tõenäoline, vaatamata sellele, et eksisteerib otsus osakapitali suurendamise kohta.
Ettevõtte vastu on algatatud kohtuasi 2010. aastal toimunud sündmuse osas. 28.01.2011 langetab kohus otsuse, mille kohaselt peab ettevõte oma teo hüvitamiseks tasuma 1,5 miljonit eurot. Ettevõte ei ole sellega nõus ja planeerib otsuse vaidlustada. Kuigi ettevõte on otsust vaidlustamas, esineb enam kui 50% tõenäosus, et ettevõte peab nimetatud summa tasuma. Seetõttu tuleb seisuga 31.12.2010 moodustada vastav eraldis, kuna tegemist on 2010. aastal toimunud sündmusega. Kui see sündmus oleks aset leidnud näiteks 02.01.2011, oleks tegemist 2011. aasta kuludega.	20.01.2011 murti sisse ettevõtte lattu, kust varastati 500 000 euro väärtuses kaupu. Käesoleval juhul ei ole tegemist sündmusega, mis avaldab mõju 31.12.2010 varude seisule. Kui nimetatud vargus on juhtkonna hinnangul oluline, avalikustatakse sündmus ning selle mõju raamatupidamise aastaaruandes informatiivse lisana. Kui aga varudes avastati puudujääk aastainventuuride tegemisel ning selle summa väljaselgitamine võttis aega, tuleb tekkinud puudujääk kajastada 2010. aasta varude vähendamisena.

Nagu eelnevalt toodud näidetest järeldada võib, on kannete tegemisel ning tehingute periodiseerimi¬sel äärmiselt oluline, millal informatsiooni on saadud, millal vastavad otsused ja dokumendid on vormistatud ning millise perioodi sündmuse või tehinguga on tegemist. Varade hindamisel tuleb kindlasti hinnata, kas bilansipäeva järgselt tuvastatud sündmus võis avaldada mõju juba bilansipäeval kajastatud vara väärtusele.

Siinjuures tuleb tõdeda, et väga paljude auditite käigus tuleb ettevõtete raamatupidamise aasta-aru¬andeid parandada just vara väärtuse hindamise seisukohast – eelkõige ostjatelt laekumata nõuete ning varude allahindamise näol. Kohustuste puhul tuleb kõige enam ette paranduskandeid jaanuaris kätte saadud detsembrikuu kuluarvete osas – valdavalt on sellisel juhul tegemist igakuiste äritegevuse kuludega, mille suurust on võimalik eelnevalt ennustada, kui on teada, et arve saabumine võib viibida.

Anne Mobel,
vanemprojektijuht,
AS Deloitte Audit Eesti

Avaldatud RUP.ee PROFIUUDISTE rubriigis

Tagasi