Бухгалтерские Новости - новости бухгалтерского учета, налогообложения, экономики

„Piisab ühe käe sõrmedest, et üles lugeda Euroopa Liidu riike, kes suudavad hoida eelarvedefitsiidi kolme protsendi piires. Eesti on üks neist väga vähestest,“ ütles valitsusjuht oma poliitilises avalduses. Tema sõnul on range eelarvepoliitika meid kriisis hästi aidanud. „Paljude Euroopa riikide jooksva aasta eelarvedefitsiit on suurem kui kogu Eesti valitsussektori võlakoormus, mis on kõige väiksem Euroopa Liidus. Ning nii saab see olema ka 2010. aastal,“ ütles Ansip.

Peaministri sõnul on Eestil palju eeliseid, mis lasevad loota, et me väljume majanduskriisist tugevatena. Eesti valitsussektori reservides on üle 20 miljardi krooni ning Eesti valitsussektori defitsiit on Euroopa Liidu üks kõige pisemaid. Jooksevkonto suur defitsiit on asendunud ülejäägiga. Eesti on üks vähestest riikidest Euroopa Liidus, kus valitsus pole pidanud praeguses üleilmses finantskriisis kulutama pangandussektori päästmiseks maksumaksja raha.

Kriisist väljumise eelarveks nimetatud 2010. aasta eelarve kulude tase on võrreldav käesoleva aasta kuludega, mis on mahus 89,6 miljardit krooni. Riigieelarve tulude maht on 84 miljardit krooni. „See tähendab, et Eestil on võimalik täita kõik eurole ülemineku kriteeriumid ja võtta euro kasutusele 2011. aasta jaanuaris,“ ütles valitsusjuht Riigikogu kõnepuldist. Selleks, et tagada Eesti majanduse konkurentsivõime pikemas perspektiivis suurendab valitsus 2010. aastal kulusid haridusele, kasvavad investeeringud teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni.

„Valitsus ei kahelnud hetkekski hariduskulutuste jõulises suurendamises. See on parim võimalik investeering. Just kriisi ajal luuakse uued, innovaatilised tooted, mis toovad edu uuel tõusul,“ ütles peaminister, kelle sõnul on riik majanduse elavdamiseks 2010. aasta eelarves kasvatanud investeeringute mahtu 14 protsenti.

Peaministri sõnul ei vähenda valitsus ka pensione. Kuigi pensionid on nelja aastaga kahekordistunud, on valitsusjuhi hinnangul nii väikese sissetulekuga raske toime tulla. „Ma ei näe ühtegi põhjust täna ega tulevikus, miks peaks pensione kärpima,“ ütles Ansip.

Ka ei muuda valitsus vanemahüvitise süsteemi. Valitsusjuhi sõnul oli veel neli aastat tagasi Eestis surmasid sündidest rohkem ligikaudu kolme tuhande võrra. Vanemahüvitise ja erinevate teiste meetmete toel on 2009. aasta üle väga pika aja esimene, mil on lootust, et iive on Eestis positiivne. „Sama loodame ka 2010. aastalt ja seepärast on valitsus otsustanud vanemahüvitise jätta kärpimata. Meie noored pered peavad tundma kindlust ja riigi tuge, et sünniks palju lapsi,“ ütles peaminister.

Peaminister Andrus Ansipi poliitilist avaldust pärast 2010. aasta riigieelarve üleandmist Riigikogule saab lugeda valitsuse briifinguruumist http://www.valitsus.ee/brf/index.php?id=296468&tpl=1007&external=&search=&aasta